Vabalogi üheks peamiseks alusideeks on diskussiooni ja mõttearendus, mis paneks kõiki osapooli enda seisukohti natuke põhjalikumalt argumenteerima. Sellepärast ei saanud ma jätta kommenteerimata Isemõtleja blogis 5. aprillil tehtud sissekande viimast paari lõiku:

Ok, ma seletan veel korra maksutõstmise vastastele ära, miks on kasulik suurepalgaliste maksu tõsta.

Suurepalgalised on sellised kummalised inimesed, kes teevad tööd igal juhul ja soovivad kogu aeg ka palju teenida, see tähendab, et kui neilt rohkem maksu võtta, siis nad ei jäta teenimist pooleli, vaid üritavad ikka oma taset säilitada (liising + 2 laenu nõuavad oma). Seda, et keegi hakkaks Eestist ära minema või tulusid varjama, ei tule ka kõne allagi. Panga ori on ju suhteliselt sunnismaine! Seda esiteks.

Teiseks on see point, et väga hästi teenivad tüübid hakkavad raha koguma, selle asemel, et seda kulutada. Või investeerivad välismaale. 20 tuhat teeniv inimene ei osta suvilat Hispaaniasse, kõrgepalgaline ostab. Aga mis kasu sellest Eestil on? Ei kopika eestki. Samuti pole riigil mingit kasu sukasääres olevast rahast. Parim kodanik on see, kes laseb rahal ringelda – SKP paneb kohinal üles ja majandus areneb. Nii, et – go, edgar, go!

Mulle tundub, et suht naljaga pooleks kirjutatud lõigud, kuid ei raatsi neid siiski jätta kriitikata.

Esiteks, kui kõrgepalgalised teevad tööd ka kõrgete maksude puhul, siis kas sellest ei järeldu, et madalapalgalised ei tee tööd isegi madalate maksude puhul? Kas niisama virelemise eest peaks inimesi premeerima madalate maksudega ja neid, kes käivad tööl, karistama kõrgetega?

Mulle tundub selline loogika reaalsusest ning kainest mõistusest kuidagi väga kaugel olevat.

Miks peaks inimene rohkem tööd tegema, kui ta saab päeva lõpus kätte reaalselt väiksema palga?

Kui 24 999 kroonist palka maksustatakse 24% aga 25 000 kroonist palka 34%, siis ei taha töötaja, et tema palka tõstetaks vähem kui 3800 krooni võrra, sest tõstes tema palka vähem kui 3800 krooni võrra jääb töötajale vähem raha kätte kui varem. Ta on pigem nõus vähem töötama, et enda praegust taset hoida. Samas on aga tööandja olukorra ees, kus ta peab arvestama, et väiksemat kui 3800 kroonist palgatõus ei võta töötaja vastu. Palgaga tõusevad aga omakorda teised maksud nagu näiteks sotsiaalmaks.

Ettevõtja jõuab seega olukorrani, kus ta on sunnitud tõsisemalt mõtlema sellele, keda ja mis hinnaga ta saab palgata. Alternatiiviks on loomulikult erinevad soodustused, kuid see hakkab juba maksudest kõrvale hiilimise all vajuma ning eks meie maksuamet ürita ka seda võimalust jõudu mööda kinni pigistada.

Loomulikult on motivatsioon enda tulusid astmelise tulumaksu puhul varjata tunduvalt suurem, samas kui eriti kõrge sissetulekuga inimesed – kellel on kõige rohkem kaotada – hakkavad tõsisemalt mõtlema mujale kolimisele.

Riigi seisukohalt võib see tähendada tööhõive langust ja sellest tulenevaid probleem nagu ka ulatusliku kontrolliva bürokraatia sisseseadmist inimeste sissetuleku jälgimiseks ning pettuse vältimiseks, mis võib aga maksude tõstmisest saadava tulu märkamatult “ära süüa”.

Minu jaoks kerkib esile veel rida huvitavaid küsimusi: (1) kas kõrgepalgaline ja rikas on sünonüümid? (2) mille järgi seatakse progressiivse tulumaksu puhul paika astmed?

Teiseks, kui riik on investeeringute ja ettevõtja sõbralik, siis jätab kõrge sissetulekuga inimene raha parema meelega Eestisse kui Hispaaniasse. Ja isegi, kui ta ostab endale suvila Hispaaniasse, siis tõstab see kohalike elatustaset ja sissetulekuid ning võimaldab neil näiteks Eestit külastada – või osta näiteks Rootsi elektroonikat, mis võimaldab mõnel rootslasel jälle Eestis suvila osta!

Muide, mida tähendab raha Eestisse jätmine, kui sa kasutad Rootsi panga filiaali teenuseid nagu näiteks deebetkaart Prantsuse juustu, Itaalia veini, Hispaania tomatite ja Hollandi kartuli ostmiseks – mille sa viid koju Saksa auto või USA jalgrattaga?

Tõenäoliselt on tänase seisuga kõrgepalgaliste seas välistatud olukord, kus nad raha “sukasäärde” koguvad – tõenäoliselt ei ole inflatsioon sellise sissetulekuga inimeste jaoks arusaamatu võõrsõna. Raha investeeritakse fondidesse, aktsiatesse, võlakirjadesse või isegi äritegevusse. Äärmisel juhul on tegu mingi tähtajalise hoiusega, kuid isegi see raha teenib pankade käes uut raha.

Säästmise tähtsust elujõulises majanduspoliitikas ei tasu alahinnata, sest kapitali mahukate äriprojektide (kinnisvara, tootmine) jaoks tuleb raha ikkagi peamiselt pankadelt mitte onu Mihkli sukasäärest.

Lõpetuseks veel üks küsimus: miks on üldse vaja Eestis makse tõsta kui kõik meie naabrid Euroopas üks teise võidu neid langetavad?

Lisa lugemist:
1) One law for all: The flat tax proposal
2) Evidence, Evidence, and More Evidence: Lower tax rates spur economic growth. End of story