Enne Prantsusmaa referendumi "ei"-d
Mul ei jää muud üle kui imestada, et Eesti suurimad päevalehed suudavad Euroopa Liidu põhiseaduslikust lepingust kirjutada sedavõrd pealiskaudselt.
Ei mingit juttu demokraatia defitsiidist Euroopas – europarlamendi naljategemisest või komisjoni määramisest, läbipaistvuse puudumisest (EU Referendum siin ja siin)
Ei sõnagi üüratutest kulutustest kahtlase väärtusega projektidesse – Barrosso külastusest Kreeka laevandusmagnaadi jahile ja sellele järgnenud suurele Euroopa Liidu rahasüstile paari Kreeka suuremasse projekti või sellest, kes neid ehitisi praegu haldab (vt. EU Referenudm ja EU Observer).
Ei iitsatustki sellest, miks põhiseadusliku lepingu vastaseid leidub nii paremalt kui vasakult – et äkki superriigile alust panev dokument sunnib inimestele peale konkreetset maailmavaadet, korda mille üle nad otsustaksid parema meelega valimistele, kus neil on võimalik kandidaatidelt nõuda ka vastutust.
Ei ridagi, mis annaks põhjust arvata, et kohalikud ajakirjanikud oleks põhiseadusliku lepingu teksti lugenud või veel vähem sellest midagi järeldada on suutnud või otsinud teistsugust vaatenurka tasakaaluks sellele, mida on võimalik leida Le Mond’ist või Guardianist.
On vist liiga palju loota, et nad suudaksid märgata, et mitmed institutsioonid ja ametkonnad, mis peaksid tekkima alles pärast kõigi liikmesriikide põhiseadusliku leppe ratifitseerimist, on juba loodud ja kasvavad kiiresti (European Defence Agency, European Foreign Service – vt. EU Referendum)
Kriitilise analüüsi lokkav defitsiit, elukauge ja abstraktne targutamine ning mõttetult ühekülgne teemakajastus.
Suhkrutrahvide kajastamine oli aga eilsetes päevalehtedes hale. Ainsana väärib esile tõstmist Äripäev. Kuna ametlikult on trahv veel määramata jääb lootus, et trahviküsimus natuke tervamalt ka teiste poolt esile tõstetakse.
Ennustusturud on üllatavalt täpsed olnud just poliitiliste sündmuste tulemuste ennustamisel nagu valimised ja referendumid. Tradesports pakub võimalust enda kauplemisvõimeid ka Euroopa Liidu põhiseaduslikul leppel katsetada. Praeguse seisuga on “jah” tulemuse saamine Prantsusmaal äärmiselt ebatõenäoline.
Categorised as: ...
Kui me jääme ootama, et keegi koostab mingi ideaalse, kogu Euroopale sobiva lepingu või põhiseaduse, siis sellist aega tõenäoliselt ei tulegi!
Minu arvates on väljatöötatud põhiseaduslik leping piisavalt hea alus selleks, et pärast lepingu ratifitseerimist selle pinnalt edasi minna. Keegi pole öelnud, et kui nüüd “ära teeme”, et siis enam midagi muuta ei saa. Inimesed teevad seaduse või lepingu ja kui see end ei õigusta, siis kas muudavad või tühistavad selle -nii lihtne see ongi! Ja ei ole eriti mõtet targutada selle üle, et ehk pole ikka veel piisavalt hea.
Mis aga puutub “konnasööjatesse”, siis see ülbe ja enesekeskne seltskond mulle lihtsalt ei meeldi. Nende “ei” näitab aga veel kord kui suureks ja tähtsaks nad ennast peavad. Euroopa inegratsioon läheb prantslastele korda ainult siis, kui see käib nende endi “targa” juhtimise all -eestisugused väikeriigid pidagu aga lõuad.