VABALOG

Kui riigil pole vanglate jaoks raha, siis äkki erasektoril on?

Alex Tabarrok blogist Marginal Revolution käsitles esmaspäeval vanglate teenuse erastamist ja sellega kaasnevat (peamiselt positiivset) ning arendas teemat edasi eile lähtudes mõnedest kriitilisematest kommentaaridest. Üks huvitavamaid punkte tema argumentatsioonis:

We should not be surprised that private prisons are cheaper. Mueller (2003), for example, looks at 71 studies comparing public and private firms from Australian airlines, to German mail delivery, to Indian manufacturers. In only 5 of 71 studies were public firms found to be more efficient. In 56 studies private firms were more efficient (the remaining studies found no difference). Tellingly, the private firms were most efficient in the least regulated industries.

Teema peaks eestlastelegi huvi pakkuma, eriti Postimehes ilmunud Rein Langi intervjuu taustal, kust võis leida ka järgmise mõttetera:

Oponendid ütlevad, et paneme ta siis Tartusse, kambertüüpi vanglasse?

See oleks Ameerika tee, kuid ameeriklased pole kuritegevusevastases võitluses olnud just eriti edukad.

Aga olgu, arutame selle üle, et teeme kõik vanglad kambertüüpi karistusasutusteks. Üks vangimaja maksab praegustes hindades 800 miljonit krooni, ehk isegi ligi miljard. Kui jääme 4500 vangi juurde, on meil vaja vähemalt neli sellist vanglat. Tartu on, Jõhvi tuleb, kaks ehitame juurde. Nüüd küsigem, kust võetakse need kaks miljardit lisakrooni vangimajadele. Kas see on ikka mõistlik? Mina väidan, et ei ole.

Siin tuleb mängu mõiste «kriminaalökonoomika». Paneme inimese vangimajja, kus tema üks kuu maksab riigile vähemalt 5500 krooni ja ta ise sealt midagi tagasi ei tooda.

Nagu ärksamad kodanikud on juba täheldanud on ka vangla asutus, kus on omad püsikulud, mis vangide vähendamisest sugugi vähene. Langi poolt mainitud 5500 krooni kuus võib 1000-1500 vangi lahti laskmise tagajärjel osutuda 6500 või isegi 7500 krooniks.

Kui Eestis on tõesti praeguse seisuga puudu 2 vanglat ja riigil selle jaoks raha ei ole (prioriteedid on teised), siis tasub tõsiselt mõelda erasektori lahendustele. Ma arvan, et isegi Eestis oleks eravangla tõsiselt võetav lahendus.

Mõni aeg tagasi õnnestus kuskilt (vist ETV’st Profits of Punishment) näha dokumentaalfilmi eravanglatest USA, kus tuli välja ka see, miks eravanglad on odavamad: ulatuslikum tehnoloogia kasutamine, mis võimaldab püsikulusid vähendada.

Valvuritel polnud isegi mitte relvi ja neid oli üllatavalt vähe. Vange jälgiti pidevalt kaameratega ning suunati ühest suurest juhtimiskeskusest, kust oli võimalik avada uksi ja vajadusel vange korrale kutsuda.

Mõnele tööpuuduses virelevale piirkonnale Eestis võiks eravangla olla võimalus pakkuda inimestele tööd (valvurid, administraatorid, koristajad, isegi õpetajad) ja hoida elus maapiirkondi ilma ulatuslike dotatsioonideta.


Categorised as: ...


10 kommentaari

  1. pilgrim ütleb:

    kasumile orienteeritud või kulusi optimeeriv käsitlus maailmakorrast ja selle alaliigist kriminaalökonoomiast viib paratamatult lõpuks käsitlusele kus vangid tuleb oma ülalpidamiseks tööle panna so et ta maksaks kinni oma ülalpidamise kulud…..? Enamus kuritegelikule teele eksinud inimestel puuduvad kahjuks elementaarsed tööoskused mistõttu nad ilmselt satuvad madalat lisaväärtust loovale tööle ja seetõttu peavad nad ka hiljem ( peale karistuse kandmist) oma ülalpidamise eest maksma ja kui seda ei suuda siis uuesti vangi minema….

  2. pilgrim ütleb:

    Ma väidan, et tegelikult peame endalt küsima miks on vangide arv kasvanud sellisele tasemele, et karistustamine on muutunud ühiskonnale probleemiks

  3. Jüri Saar ütleb:

    Põhimõtteliselt pooldan seda, et vanglas istuv tegelinski enda kulusid mingi tööga ise kataks või samal ajal haridust/ametit omandab. Kindlasti on ruumi erinevate toetavate struktuuride loomiseks.

    Ma olen nõus ka sellega, et meil on põhjust uurida, miks meil neid vange niivõrd palju on, kuid seniks (kuni leitakse uuringu jaoks raha, kuni tegijad, kuni jõutakse tulemusteni ja kas sealt siis tuleb mingi imelahendus?) võiks ikkagi midagi ette võtta.

    “gulagi” tüüpi vanglad on nagunii ajast ja arust ning tuleks asendada. Ei saa ootama jääda, et äkki mõtleme mingi “über” lahenduse välja

  4. Paul ütleb:

    Mulle meeldib heietada mõtet, et kas see eravanglate äri ei võikski olla kauaotsitud “Eesti Nokia”? Hakkaks näiteks Pakri saarel tasulist vanglateenust osutama -ka naaberriikidele, Venemaalt võiks palju vange hoida saada…. aga need ei taha palju maksta! Võtaks siis Ida-Euroopast, neil juba raha on -kui sellesama 6 tonni kuus, mis Eestis väidetavalt kulub, kätte saaks, siis võiks mõnikümmend tuhat poola ja slovaki kurikaela võtta hoida küll. Aastaga saaks suhkrutrahvi miljardi puhtalt kätte! Ja põllumehed saaks vanglale kartuleid müüa ja kõik muu vanglaga kaasnev äri.

  5. katrin ütleb:

    …..paul ja JS ärge jääge oma unistustes poolele teele. Samuti võiksime majutada euroopas tekkivat prügi jms sellist saasta. Selle eest makstakse vägagi kõrget hinda. Selleks võiksime võtta mõne pisi saare. teeme sinna külge sadama ja wolaa Laevad teele. Enne järgmist mõtet tahan rõhutada et ei soovi kellelegi halba aga näiteks lahendaksime kriminogeenset olukorda kui suurele pakrile teeksime tuumajäätmete hoidla ning väiksele pakrile vangla…..
    http://www.hot.ee/pakri/saared.htm

  6. Jüri Saar ütleb:

    katrin: kas ma sain õieti aru, et sinu arvates on kurjategijad/vangid samas klassis prahiga või tuumajäätmetega?

  7. katrin ütleb:

    Euroopa jäätmemajandusega tegelemine oli kantud ideest teenida raha – Nokai otsimine ja VAngide majandamine oli kantud ideest tagasi teenida tehtud kulud elik siis mitte ühesigused vaid ühenduslüliks on raha mida teenida. Paratamatult jääb sinu mõtteavaldusi lugedes mulje et nimetatud fakt ( raha=kasum) on sinu mõttearneduste lähte ja /või sihtpunkt

  8. Paul ütleb:

    See Euroopa vanglanokia oli nali, palun seda tõsiselt mitte arutada! Aga minu arvates piisavalt lõbus, et selle mõttega pisut mängida.

  9. Geily ütleb:

    Minu arust on üldse vale vange üleval pidada meie raha eest. Küll oleks ma nõus sellega, et maksta selle eest, et kurikaelad vagunitega meilt ära viidaks – kuskile Siberi avarustesse. Olen aru saanud, et minevikus on venelased vägagi hästi osanud inimesi tööle panna. Ja seal Siberis nad lihtsalt peavad endaga hakkama saama ja elama õppima, sest nad teaksid, et see, mis neist saab on vaid nende endi asi. Ning kui nad teineteist seal ka ära likvideerivad on see ka nende endi asi. Igastahes oleks ruumi rohkem ja turvalisem ka.

  10. Anonymous ütleb:

    Paul mõistan ju et sinu kirjutis polnud väga tõsina aga…….. kunagi hiljem ei võeta seda enam nii ja tõepoolest hakatakse asju ellu viima Loe näiteks siit:

    http://www.hot.ee/eldrpa/sisepoliitika.html#KINNIPIDAMISASUTUSTE

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga