VABALOG

Lotman paneb Rifkini kummardajad paika

Teisipäevases Päevalehes ilmus Mihhail Lotmanilt hea arvamuslugu sellest, mis mees see Jeremy Rifkin õieti on ja kui tõsiselt tema juttu tasub võtta:

Mis puudutab Rifkinit – internetist ei õnnestu leida temalt ühtegi teaduslikku publikatsiooni ja tema haridustaust tekitab küsimusi. Näiteks mis teadus-kraadid tal on? Muide, Rifkin ise ennast teadlasena ei reklaami.

Lotman jätkab samas vaimus ja üpriski masendavate tagajärgedega Rifkinile ja tema poolehoidjatele. Rõõm näha, et kriitika ainult blogidesse ei jää.

Ma ei jaga küll kõiki Lotmani seisukohti (peamiselt biotehnoloogia vallas), kuid see artikkel on üle pika aja selgelt igasuguse sotsialismi vastu ja suurema vabaduse poolt.

Kahju ainult, et pseudo-sotsialismi pooldajad Päevalehes kordades rohkem sõna saavad.


Categorised as: ...


5 kommentaari

  1. p ütleb:

    rifkinil jt on Gr. kraad (guru)

  2. A.Kes ütleb:

    Vabadus vs igasugune sotsialism. Räägid nagu Juhan Parts või siis suvaline reformierakonna tegelane. Mitte et ma Rifkini-fänn oleksin, aga Päevalehe suund eemale valitseva poliitilise eliidi SKP-märgadest unelmatest on minu meelest tervitatav.

  3. OV ütleb:

    Tundub, et Lotman pole mõnda nimetatud raamatut läbi lugenud ja lahmib lootuses, et ka lehelugejad pole lugenud ja usuvad tema väiteid pimesi. Rifkini «Töö lõpu» rõhuasetus on mujal kui üleüldisel õnnestaval puhkusel.
    Mille poolest erineb Lotman teistest visionääridest?
    Ta suudab haarata vaid ajahetke, mitte protsesse ja arenguid see on tõsine miinus.
    Ja pinnapealsuse poolest – visates õhku pealiskaudseid hinnanguid, eelistades subjektiivselt ühte teisele ja peenelt halvustades mittelemmikuid. Tehes seda erilise elegantsiga ja mängides sellele, et asjatundmatu publik rõkkab tunnustavalt kaasa igale kõlavale loosungile ja jätab tähelepanuta tõsisemad mõtteavaldused.
    See parteipositsiooniline mõtteavaldus küll nüüd tõsine analüütiline materjal ei ole.

  4. Jüri Saar ütleb:

    “Ta suudab haarata vaid ajahetke, mitte protsesse ja arenguid see on tõsine miinus. Ja pinnapealsuse poolest – visates õhku pealiskaudseid hinnanguid, eelistades subjektiivselt ühte teisele ja peenelt halvustades mittelemmikuid. Tehes seda erilise elegantsiga ja mängides sellele, et asjatundmatu publik rõkkab tunnustavalt kaasa igale kõlavale loosungile ja jätab tähelepanuta tõsisemad mõtteavaldused.”

    Sinu enda kommentaar käib päris hästi ka sinu enda kirjutatu kohta.

    Lotman võttis “Töö lõpu” kiirelt kokku (ajaleheruum on piiratud ja ümberjutustust keegi ei saagi temalt nõuda) ja peatus ka muul kui puhkusel nagu sa isegi tead.

    Minule ei jäänud kohe kuidagi muljet, et Lotman mingit visionääri staatust taga ajas vaid pigem tahtis Rifkini kirjutatut perspektiivi panna. Ja see õnnestus tal suurepäraselt.

    Kui sa loodad tõsist analüütilist materjali Eesti päevalehtede arvamuskülgedelt leida, siis otsid sa seda valest kohast.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga