PledgeBank on hea, aga Fundable.org oleks parem
Silver Meikar annab teada, et ei läinud Manchesterisse vaid aega ja raha surnuks lööma vaid mõtleb kaasa. Tulemuseks on Tom Steinbergi ühe värskeima projekti PledgeBank toomine eestlaste tähelepanu raadiusesse. Mis asi on PledgeBank:
Idee iseenesest lihtne ja geniaalne. Eesmärk on aidata neid inimesi, kes soovivad midagi altruistliku teha oma linnaosas või laiemalt, aga eesmärgi saavutamiseks on vaja rohkemate inimeste koostööd. Nii saavad nad Lubaduse_Pangas ülesse panna teate „Ma luban, et teen midagi, kui veel 10 inimest teevad midagi”.
Silver on aga jõudnud rääkimisest kaugemale ja tulemuseks juba oma väike nurgake PledgeBank’is:
“I will donate 1000.- EEK for Tartu Kristlik Noortekodu but only if 10 other local people (from Estonia) will too.”
— Silver Meikar, kodanik
Jah, hea idee, kuid omade probleemidega:
1) Kuidas garanteerida, et raha jõuab ikkagi nendeni, kes seda tõesti vajavad – kas lubadusest üksi piisab?
2) Kuidas vältida olukorda, kus inimesed hakkavad enda lubadustega venitama – äkki ei soovi nad ikkagi maksta?
3) Kuidas vältida olukorda, kus inimesed lubavad, kuid kui esimesed on maksma hakanud, siis hüppavad alt ära?
4) Kuidas võimaldada inimestel anonüümselt projektist osalemist? PledgeBank rajaneb paljuski ikkagi sotsiaalsele survele – kus inimest saab pärast korrale kutsuda, sest on teada tema nimi?
5) Lubadus on üpris jäik ja ei jäta erilist ruumi paindlikkusele.
Kuigi idee iseenesest on hea ja töötaks suurepäraselt näiteks ühiskondlike ürituste puhul, kus sotsiaalne surve on arvestatav ning igal kohale ilmujal on võimalus oma silmaga veenduda selles, et lubajad ka kohale tulid, siis rahaga on lood natuke keerulisemad.
Tegelikult on PledgeBank lihtsustaud ja mõnevõrra ebatõhusam versioon Fundable.org’ist, mis on aga just suunatud rahaliste projektide jaoks ning põhineb “assurance contract” nimelisele finantsinstrumendile, millega on võimalik eraisikute poolt pakkuda avalike teenuseid või hüvesid.
Fundable.org on iseenesest lihtne, kuid mõnevõrra geniaalsem lahendus kui PledgeBank. Selle asemele, et ainult lubada peab inimene tegema ka reaalse sissemakse, mida hoitakse Fundable.org arvel ning saaja saab raha Fundable.org’ist kätte siis, kui eesmärk on täidetud.
Kuidas toimiks Silveri initsiatiiv Fundable.org’is:
1) Eesmärk oleks 10 000 krooni saada täis 22. detsembriks, kuid annetuse suurus ei oleks ette määratud vaid ainult eesmärk.
2) Inimesed, kes saavad annetada vähem, annetavad vähem, kes rohkem see rohkem.
3) Mida lähemale jõutakse eesmärgile, seda suurem on inimeste motivatsioon juurde annetada ja inimesed, kes muidu ei maksaks annavad vähemalt väikse panuse, et natukenegi eesmärgile lähemale jõuda.
4) Raha on reaalselt kuskil arvel olemas ning küsimust sellest, kas keegi maksis või mitte üldse ei tekigi.
5) Süsteemi geniaalsus seisneb aga selles, et kui 22. detsembriks pole eesmärk täidetud tagastab Fundable.org maksjatele raha.
6) Need, kes annetamisel lähtusid sellest, et ka teised annetavad kindla eesmärgi saavutamiseks saavad nüüd otsustada, kas teevad iseseisva annetuse või loobuvad ettevõtmisest.
Kahjuks on Fundable’org’i kasutamisega Eestis kaks suurt probleemi:
1) Raha saamine (kas siis kasusaaja poolt või raha tagastamisel) toimub läbi PayPal’i, mis toimib Eestis ainult raha välja maksmiseks. PayPal’i arvele raha kanda ei saa seega Fundable.org põhine süsteem ei töötaks.
2) Fundable.org võtab tehingukulude katteks 5% summast, mis võib osade inimeste jaoks olla liiga suureks probleemiks, kuid samas võib keegi need kulud ise katta – peaasi, et inimesed annetavad.
Minu arvates on tegu geniaalse süsteemiga, millele võiks luua kohaliku alternatiivi mõni pank. Tegu oleks Eesti ja Euroopa mõistes unikaalse ja seega üpriski innovaatilise lahendusega, millel oleks ka sotsiaalse vastutuse dimensioon. Potentsiaalseid rakendusi oleks sellisele süsteemile isegi ainult Eesti tingimustes küllaga – alustades mänguväljakuga, mida kohalik omavalitsus ei ole nõus rahastama, kuid mida näiteks mänguväljakust kasusaavad perekonnad oleks nõus rahastama ning lõpetades mõne hooajalise heategevusliku projektiga.
Tegu pole mitte ainult lubadustega vaid reaalsete võimalustega, kus osalejate huvi rääkida tuttavatele ja veenda sõpru osalema oleks samuti arvestatav. Sõprus- ja tutvuskonnad avaldaksid aga sotsiaalset survet.
Categorised as: ...
Olen nõus et peaks olema võimalus ka väiksem summa annetada. Ise ju Silveri algatusele kommentaari lisasin, et oleksin olnud nõus 100 krooni annetama, 1000:t anda aga mul kahjuks ei ole.
Aga lubadus kui selline vast ei peagi pandlikkusele ruumi jätma. Sa kas lubad või ei luba. Ja antud tingimustes ma lihtsalt lubada ei saanud.
Jah, mõni eesrindlik eesti pank võiks taolise süsteemi käima lükata küll. Kahjuks pole nad seda seni teinud ja karta on, et ei teegi. Arvan, et eesti on nii väike, et lihtsalt ei saa kriitilist massi kokku, et süsteemi töös hoida. Aga proovida ju võiks -tehakse igasugu tobedaid reklaamikampaaniaid ja kulutatakse hulka raha, seekord oleks reklaam ja ühiskondlikult tervitatav teenus üheskoos!
sinu küsimusele, kuidas seda teada saada, kas inimene ikka teeb seda, mida lubanud on, siis vastus on ühene – USALDAMA peab 🙂
sellised üleskutsed ja teod ongi puhtalt usalduse peal väljas.
Usalduega kipub selline lugu olema, et seda ei jagu inimestele, kellest mitte kui midagi ei tea. Kui Juhan Mooler lubab ka 1000 eek’iga kampa lüüa ja siis alt ära hüppab, kuidas sa sellest kunagi teada saad? Miks sa peaks teda üldse usaldama?
Kui teada saamine aga sinu jaoks mingit rolli ei mängi, siis milleks kasutada PledgeBanki? Lihtsam oleks annetus ära teha ja olla endaga rahul, sest mida teised teevad sulle ju korda ei läheks.
Mulle jätab PledgeBank ainult lubaduste tegemise tasandil mulje, kui odava(?!?) populaarsuse kogumise koha a la “vaata, mida mina teen!”. Reakodanikuga ei juhtu midagi, kui ta maksmata jätab. Poliitikutega on natuke teine lugu, kuid ka siin on võimalik manööverdamis ruumi leida.
Muide, usalduse põhine süsteem töötab seni kuni sellest teavad üpris väike hulk inimesi. Külapoes on ka usaldus, kuid proovi sa Prismas selgitada, et sa tõesti tood homme raha ära.
PledgeBank’i eeliseks on just selle lihtsus, kuigi jah, rahakogumisprojektide puhul on Fundable kindlam. Kahju, et seda Eestis kasutada ei saa.
Igasugusest rahakogumisprojektidest meeldiks mulle aga enam, kui Eesti pledgebank’iga ühineksid võimalikult suur hulk inimesi võimalikult paljudest paikadest ning üheskoos otsustatakse näiteks mõni park ära koristada. mõnele poliitikule ühiskiri koostada või muud sarnast.
Selleks, et pledgebank Eestis laiemat kasutust leiaks, oleks tore see ka emakeelde tõlkida. Vabatahtlikud on oodatud:
http://www.pledgebank.com/lubadus
Palun tehke mulle selgeks mis on geniaalset idees, et luban teha vaid siis kui keegi veel teeb?. Kas säärane lubadus andmine ei ole mitte oma ego rahuldamine heategude suhtes so säädes eesmärgi ebareaalselt kõrgeks on selge et see ei täitu. Samas võin aga julgelt väite, et ma oleks teinud küll.
Või siinkohal teine killer’ap et saadan oma raha näiteks heategevuspanka kes omastab sellest 5% ning edastab selle abisaajale ( või siis mulle tagasi)??
selgitage mulle!
Fundable.org ei pea olema soetud (kuid võib) heategevusega vaid näiteks sooviga kollektiivselt midagi osta. Asi on selles, et kui nii mõnigi kord on rääkima ja lubama kõik mihklid, siis tegutsemist alustades pole kedagi enam kuskilt leida.
Fundable.org võimladaks mingi avaliku teenuse ostmist, kus n.n. “free riderid” on tõsine probleem. Jah, kõik lubavad ja ütlevad, et löövad kampa, kuid kui maksmiseks läheb, siis venitatakse ja hiilitakse kõrvale. Fundable.org näitab reaalselt, kes on maksnud ja kes ei ole ning kui piisav hulk inimesi või õige summa ei tule kokku, siis jääb teenus ära. Miks peaks mina olema see loll, kes maksab ja kellel kulul teised elavad?
Mõni lihtsam näide oleks lume koristus. Selle asemel, et iga üks nühib enda tänava juppi või maksab kellelegi selle puhastamise eest on võimalik odavamalt tellida teenus terve tänava kui tillukese jupi puhastamiseks. Kui naabrid lähevad plaaniga kaasa, siis on kõigi elu parem, kuid kui mõni keeldub või lubajad ei ole nõus maksma, siis tegeleb iga üks enda jupikesega ise – kes maksab rohkem, kes teeb ise, kes riskib trahvi ja naabrite vaenuga.
Muide, keegi ei takista teenusest või tehingust kõige huvitunumal inimesel 5% endal kinni maksta. Fundable.org pakub ikkagi finantsteenust ja selle on omad kulud.
Heategevuseks on tõesti vast PledgeBank parem. Sellega, et PledgeBank on praegusel juhul rohkem ego masseerimise koht olen aga nõus.
Loodan, et õnnestus selgitada.