Eestis on tõesti “muulaste” osakaal rahvastikust suurem kui Rootsis, aga ma ei peaks seda mitmekesisuseks vaid pigem kahekesisuseks, sest valdav enamust Eesti muulastest on ikka vene keele kõnelejad. Mina vähemalt mõistan mitmekesisuse alla mitmest omavahel erinevast fragmendist koosneva rahvastiku. Ja nende fragmentide arv on ikka Rootsis suurem kui Eestis, vägagi palju suurem.

Jah, Rootsis on piirkondi, kus peale rootslaste teiste rahvuste esindajaid ei ela, aga suurlinnades, Stockholm, Göteborg ja Malmö (eeslinnad kaasa arvatud), elab ikka väga suur hulk muulasi. Näiteks selle kohtuasja puhul kõlab väide nagu oleks rootsi keelest mitte aru saajaid Rootsis sadades tuhandetes. Ei pea seda võimatuks.

Tom Schelling (värske Nobeli memoriaalpreemia laureaat) on aga näidanud, et inimesed soovivad ikka elada teiste enda sarnaste juures ja kalduvad kolima sinna, kus on rohkem “omasid”. Nii on näiteks tekkinud suurlinnades etnilised keskused a la Chinatown või Little Italy jne.

Kui sa elad võõras riigis, siis on sageli teiste immigranditega/välismaalastega mugavam suhelda ja koos elada kui kohalikega. Ma võib-olla natuke häbematult palju oletan ja üldistan, kuid ma arvan, et sattusid ühte taolisse piirkonda elama, kus mitmekesisu oli tõesti arvestatav. Samas kui suure osa moodustasid need inimesed kogu Stockholmi elanikkonnast? Aga Rootsis omast? Esimesed immirgandid tulid praegu Rootsi teiseks kõige populaarsemasse piirkonda, Malmösse, alles 1970.ndatel lõpul.

Kuid isegi praegu on immigrantide hulk Rootsis kuskil 10% kandis samas kui Eestis on vene keelt emakeelena kõnelevat vähemust üle 30% ning neid eriti integreerituks Eesti ühiskonda pida on vist veel esialgu natuke palju.

Võib-olla oleks pidanud lisama, et arvestatav etniline mitmekesisus või hoopis kirjutama arvestav osa elanikest on immigrandid.

Mida siis etniline mitmekesisus tähendab? Ma arvan, et “heaoluriigi” loomise seisukohalt annab päris hea vastuse sellele küsimusele Alberto Alesina, Edward Glaeseri ja Bruce Sacerdote uurimus “Why Doesn’t the US Have a European-Style Welfare System?”

Kuigi uurimuses peetakse silmas peamiselt rassilisi erinevusi, siis Venemaa antagonism, eestlaste “ajalooline koorem” ja sellest tulenev kohalike arvamuskujundajate mõningane paranoia ei tee “heaoluriigi” jaoks vajalike poliitikate sisse viimist lihtsaks.

Tegelikult on olukord loomulikult keerulisem ja ma pole sugugi kindel, kas ma suudaks kõik mõjutavaid tegureid tuvastada.

Mida Sa pead etnilise mitmekesisuse all silmas? Kui ma näiteks Botkyrka vallas elasin (tegemist on Stockholmi eeslinnaga) oli seal algkoolis n.n. kodukeele õpegrupe rohkem kui 50 keeles, vallaelanike hulgas 150 riigi kodanike. Kas see pole etniline mitmekesisus? Eestis vast nii mitmekesiseid piirkondi ei ole.