VABALOG

Õppida geograafiat, antropoloogiat ja etnograafiat

Kui ma ise keskkooli lõpetasin, siis polnud mul mingit kindlat ideed sellest, mida võiks õppida või mis mind võiks piisavalt köita. Praegun sümpaatia majandusteaduse vastu tekkis mul alles teise kursuse lõpus, kolmanda alguses.

Kui täna küsiks keegi (kes Vabalogi loeb), mida ma soovitaksin tal õppida, siis kõigepealt soovitaksin majandusalast haridust – sealjuures pigem praktilisemat äri poolelt kui teoreetilisemat teaduse poolelt, sest kahjuks on majandusteadus liiga matemaatiliseks muutunud ja vähemalt Eestis domineerib neo-klassikaline majandusteooria, mis peamiselt matemaatilistele mudelitele põhinebki – jättes paljudele vaid pealiskaudse kokkupuute ja arusaama majandusprotsessidest.

Samas, kui pea võtab vähegi matemaatikat, siis edu kaasa, vastasel juhul tuleks aga otsida alternatiive, milleks mina pakun kolm valdkonda: geograafia, etnograafia ja antropoloogia.

Miks?

Kõigil eelnevalt nimetatud valdkondadel on üpris pikka ajalugu ning need valdkonnad on seotud üha tihedamalt…üllatus, üllatus…ka majandusteadusega.

Nii on geograafid uurinud viimaste aastate jooksul üha rohkem majandustegevuse organiseerumist geograafiliselt ning lahanud linnade edukuse ja allakäigu põhjuseid. Samas on nii etnograafid kui antropoloogid üha aktiivsemalt pööramas tähelepanu turumajandusest tulenevale mitmekesisusele ja sellele, kuidas inimesed suhtuvad neid ümbritsevasse mitmekesisusse – kuidas loovad endale identiteeti, millisena tajuvad ennast muutuvas maailmas – olles üha olulisem kaasatav ekspert nii turunduses kui tootearenduses.

Seega, kui keegi, kes ei tea, kas teda huvitab rohkem teadus või praktiline töö, küsiks minult, mida soovitaksin õppida peale majandusteaduse, siis tõenäoliselt kas geograafiat, antropoloogiat või etnograafiat – kõigis valdkondades on võimalik tegeleda (vähemalt minu jaoks) huvitavate probleemidega nii teaduskraadi taotlemisel kui praktilist ja tulusat tööd korporatsioonidele tehes.

Tõenäoliselt on konkurss nii antropoloogia, etnongraafia kui geograafia riigieelarvelistele kohtadel väiksem.


Categorised as: ...


9 Comments

  1. Marek ütleb:

    õppige jah majandust. õppige õppige majandust. ja siis minge tööle pangatellerina. 4500.- palgaga.

  2. Jüri Saar ütleb:

    Huvitav, kust sa see 4500 tuli?

    Juhuslikult olen ühe inimsega, kes tellerina mõni aasta tagasi alustas pikalt rääkinud ka tema tööst. Esiteks isegi kui see oleks põhipalk (mida ta oli 2002. aastal!), siis praeguseks saavad isegi algajad tellerid enamus pankades Eesti keskmist…vähemalt Tallinnas. Sellele lisanduvad aga veel summad, mis tulenevad sinu võimekusest müüa erinevaid laenu-ja säästutooteid. Lisaks sellele on pank prestiizikas ettevõte ja märksa kindlam töökoht kui mõni väikefirma. Pangas on ka võimalus üpris kiiresti karjääri teha ning esialgne madal palk võib juba mõne aastaga mitme kordistuda kui sul on olemas tahe tööd teha ja suutlikus õppida ning kohaneda.

    Majandusharidusega inimeste töökoha valikud ei piirdu ainult pangaga. Tõenäoliselt on majandusalase haridusega inimene aga märksa rohkem valmis ettevõtlusega tegelema kui mõne teise hariduse omandanud inimene, mis tähendab, et kui sul on tahet, indu ja ideid on sinu tegevusvaldkonna piiriks sinu enda loovus ja organiseerimisvõime.

    Ja lõppude lõpuks, millist soovitust sa arvasid, et vaba turumajandust soosiv ja majandusteadusest huvitatud inimene enda blogis soovitab 😛

    Märksa huvitavam küsimus oleks, millist valdkonda soovitaksid sina kui mitte majandust?

  3. OV ütleb:

    Kaldun arvama, et geograafia erialal on juba märksa kõrgem konkurents pealegi on Geograafia palju segunenud ka infotehnoloogiaga. Geograafiliste Infosüsteemide järjest enama kasutusele võtuga on nõudlust ka rohkem…

  4. Marek ütleb:

    hmm, ma oleks pakkunud sinu soovituseks pigem tööstuse ja tootmisega seotud alasid. ehk siis rakenduskõrgharidust. ja lisaks veel projektijuhtimiskoolitus, kuna tööturg nõuab järjest mobiilseimad osalisi. siin on nüüd üks aga. see eeldab, et noor inimene näeb oma väljundit rahvusvahelisel tööturul. aga ka sellist soovitust oleksin sinult oodanud.

    muide. ei taha kuidagi halvustada tellereid ja nende tööd. see on hea ja vajalik töö. aga tellerina töötav kõrgharidusega majandusspetsialist??

  5. Marek ütleb:

    muideks, teema ise on huvitav. kuna meie haridusüsteemis on noorte karjäärinõustamine (nagu igasugune nõustamine) sisuliselt null, siis toimub noorte kutsevalik kas kõhutunde või mingite ühiskonnas liikuvate klišeede alusel. näiteks, et majandusharidus = raha. pangandus = raha. lipsuga töö = prestiiž. ja kõige lõpuks elementaarne, kõikide keskkoolinoorte ilusates peakestes kinnistunud arusaam, er raha = õnn ja armastus. mis on kõik muidugi lausvale. sest nii mõtlevatest inimestest saavad vägagi tõenäoliselt üsna tavalised ja kurvad töömesilased. mass, kellest sisuliselt mitte midagi siin ühiskonnas ei sõltu.

    meie valikud mõjutavad meid. teatud asju saab muuta, aga paljudel juhtudel seome me ennast läbi nende kui mitte kogu eluks siis paljudeks aastateks vähemalt.

  6. Jüri Saar ütleb:

    Minu isiklik arvamus on, et tööstus ja tootmine vajavad sageli suuri investeeringuid ning sellepärast on selles valdkonnas keerulisem ettevõtlusega tegeleda kui näiteks teeninduses. Samas on sinu projektijuhtimise point igati kümnesse läinud, kuid siiani pole veel kohanud ühtegi eriala, mis olekski projektijuhtimine.

    “aga tellerina töötav kõrgharidusega majandusspetsialist??”

    Hehee, eks ta kummaline on, kuid mis tegelikult toimub. Paljud tellereid alles omandavad kõrgharidust ja enamsti on selleks ajaks kui haridus käes ka telleri kohalt kaugemale jõudnud – tõenäoliselt vähemalt mõnda laenuosakonda.

    “sest nii mõtlevatest inimestest saavad vägagi tõenäoliselt üsna tavalised ja kurvad töömesilased. mass, kellest sisuliselt mitte midagi siin ühiskonnas ei sõltu.”

    Ma päris nii karm ei oleks, kuid ma arvan, et karjääri valimisel on tõesti mõtet pigem teha seda, mida sa armastad väiksema palga eest kui seda mida sa vihkad kõrge palga eest. Õnneks loob turumajandus pidevalt võimalusi ja töökohti, mis mõned aastad tagasi oleks olnud mõeldamatud. Rohkem võimalusi tegeleda sellega, mis sulle südamelähedane ja saada selle eest ka korraliku palka :)

  7. Anonymous ütleb:

    huvitav on see et sa soovitad ‘õppida’. mis tingimustel õppimisega omanadatud kogemused üldse suurendavad sinu valikuvabadusi elus. millal on õppimine lihtsalt ‘aga kõik lähevad ülikooli’ mentaliteet

    1 ühik õppimist ja 1 ühik ‘tulemust’ seosed.

  8. toivo ütleb:

    turunduses, mitte turnduses

    eestik (või inglisek või hiinak) tasub ikka õppida, kuna igal pool läheb vaja kirjaoskajaid inimesi.

  9. Jüri Saar ütleb:

    Tegijatel juhtub nii mõndagi. Typo eemaldatud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga