Kommentaarid Ebavõrdsuse ja Gini koefitsendi problemaatilisusest kohta http://www.vabalog.ee/2006/07/24/ebavordsuse-ja-gini-koefitsendi-problemaatilisusest/ Vabadusest majanduses, poliitikas, maailmas ja isegi Eesti Vabariigis läbi diskussiooni ja mõttearenduse, paljastades silmakirjalikkust ja topeltmoraali Sat, 11 Feb 2012 15:05:27 +0000 hourly 1 http://wordpress.org/?v=3.2.1 Kirjutas Jüri Saar http://www.vabalog.ee/2006/07/24/ebavordsuse-ja-gini-koefitsendi-problemaatilisusest/comment-page-1/#comment-2615 Jüri Saar Wed, 04 May 2011 15:51:43 +0000 http://www.vabalog.ee/?p=338#comment-2615 Koit: Asjalikud kommentaarid on alati oodatud ja nende eest ei pea kunagi vabandama...vähemalt mitte siin blogis. Aitäh. Koit: Asjalikud kommentaarid on alati oodatud ja nende eest ei pea kunagi vabandama…vähemalt mitte siin blogis. Aitäh.

]]> Kirjutas Koit http://www.vabalog.ee/2006/07/24/ebavordsuse-ja-gini-koefitsendi-problemaatilisusest/comment-page-1/#comment-2613 Koit Wed, 04 May 2011 04:58:33 +0000 http://www.vabalog.ee/?p=338#comment-2613 Vabandust, et kommenteerin vana teemat, aga avastasin selle kirjutise alles nüüd. Minu jaoks on tegemist aegumatuga ... :) Nii et Gini koefitsendist ja tema vigadest. * Enamiku siinkirjutatuga olen täiesti nõus, aga lähtutud on eeldusest, et see va koefitsent on issanda jumala poolt õigena antud. Tegelikult on tegemisat statistilise arvutuse tulemistega, millel on usalduspiirid. Paar aastat tagasi küsisin Eesti Statistikast usalduspiire ja - see oli üllatavalt suur - eri aastatel erinev, aga 2-3%. On alust oletada, et teiste maade usalduspiirid on sarnased ja järelikult mingi kolme, nelja protsendine erinevus tähendab, et erinevust ei olegi (vähemalt need arvud ei luba erinevuse olemasolu kinnitada...). * Statistiliste koefitsentidega tegeledes tuleks vaadata ka, millistest algsetest arvudest need tuletatud on. On riike, kes teevad seda maksuameti andmetele tuginedes (eelkõige Skandinaavias) ja on riike, kelle Gini koefitsent pärineb valikuuringutest. Eesti näitel tähendab see seda, et küsitakse ca 16 000 inimese käest aastas nende sissetulekuid, töötamist ja igasugu demograafilisi tunnuseid. Valim koostatakse rahvasikuregistri baasil. Esialgsest valimist saadakse vastus ca pooltelt... Kes on need ülejäänud, millise sissetulekuga inimesed kalduvad vastama, millisega mitte...? Eestis on nendele küsimustele otsitud vastust vaid korra (Piia-Piret Eomõis 2005) ja leitud, et vastused on enamvähem õiged - välja arvatud madalama sissetulekuga inimesed, kes jätavad osa sissetulekut lihtsalt mainimata... kui nende sissetulekud lisada, siis tähendaks see nii keskmise kui mediaani olulist muutust ja järelikult kia Gini muutust. Kogu seda valimi jama arvestades (on alust arvata, et paljudes maades on see oluliselt suurem kui Eesti) võib koefitsendi usaldupiirid rahulikult korrutada kahega. Tulemuseks võime tõdeda, et 80-90% maade Gini koefitsendid ei erinegi! Vabandust, et kommenteerin vana teemat, aga avastasin selle kirjutise alles nüüd.
Minu jaoks on tegemist aegumatuga … :)

Nii et Gini koefitsendist ja tema vigadest.

* Enamiku siinkirjutatuga olen täiesti nõus, aga lähtutud on eeldusest, et see va koefitsent on issanda jumala poolt õigena antud. Tegelikult on tegemisat statistilise arvutuse tulemistega, millel on usalduspiirid. Paar aastat tagasi küsisin Eesti Statistikast usalduspiire ja – see oli üllatavalt suur – eri aastatel erinev, aga 2-3%. On alust oletada, et teiste maade usalduspiirid on sarnased ja järelikult mingi kolme, nelja protsendine erinevus tähendab, et erinevust ei olegi (vähemalt need arvud ei luba erinevuse olemasolu kinnitada…).
* Statistiliste koefitsentidega tegeledes tuleks vaadata ka, millistest algsetest arvudest need tuletatud on. On riike, kes teevad seda maksuameti andmetele tuginedes (eelkõige Skandinaavias) ja on riike, kelle Gini koefitsent pärineb valikuuringutest. Eesti näitel tähendab see seda, et küsitakse ca 16 000 inimese käest aastas nende sissetulekuid, töötamist ja igasugu demograafilisi tunnuseid. Valim koostatakse rahvasikuregistri baasil. Esialgsest valimist saadakse vastus ca pooltelt… Kes on need ülejäänud, millise sissetulekuga inimesed kalduvad vastama, millisega mitte…? Eestis on nendele küsimustele otsitud vastust vaid korra (Piia-Piret Eomõis 2005) ja leitud, et vastused on enamvähem õiged – välja arvatud madalama sissetulekuga inimesed, kes jätavad osa sissetulekut lihtsalt mainimata… kui nende sissetulekud lisada, siis tähendaks see nii keskmise kui mediaani olulist muutust ja järelikult kia Gini muutust.
Kogu seda valimi jama arvestades (on alust arvata, et paljudes maades on see oluliselt suurem kui Eesti) võib koefitsendi usaldupiirid rahulikult korrutada kahega. Tulemuseks võime tõdeda, et 80-90% maade Gini koefitsendid ei erinegi!

]]> Kirjutas VABALOG » Blog Archive » Sissetulekute ebavõrdsus kui pseudoprobleem? http://www.vabalog.ee/2006/07/24/ebavordsuse-ja-gini-koefitsendi-problemaatilisusest/comment-page-1/#comment-2307 VABALOG » Blog Archive » Sissetulekute ebavõrdsus kui pseudoprobleem? Wed, 27 Jan 2010 15:09:17 +0000 http://www.vabalog.ee/?p=338#comment-2307 [...] varasemalt Vabalogis juba kirjutanud, et sissetulekute ebavõrdsuse statistika ja Gini koefitsent/indeks ei ole eriti tõsiselt [...] [...] varasemalt Vabalogis juba kirjutanud, et sissetulekute ebavõrdsuse statistika ja Gini koefitsent/indeks ei ole eriti tõsiselt [...]

]]> Kirjutas toivo http://www.vabalog.ee/2006/07/24/ebavordsuse-ja-gini-koefitsendi-problemaatilisusest/comment-page-1/#comment-1292 toivo Sat, 03 May 2008 08:17:19 +0000 http://www.vabalog.ee/?p=338#comment-1292 ... the Economisti artiklit .. … the Economisti artiklit ..

]]> Kirjutas Eke http://www.vabalog.ee/2006/07/24/ebavordsuse-ja-gini-koefitsendi-problemaatilisusest/comment-page-1/#comment-696 Eke Fri, 28 Jul 2006 11:19:00 +0000 http://www.vabalog.ee/?p=338#comment-696 "Mida nõrgemad omandiõigused, seda tõenäolisemalt on inimesel ligipääs viljakale maale, samas ei anna see aga põhjust investeeringuteks" <br/><br/>Milline seos on investeeringutel võrdsuse või Gini koefitsiendiga? “Mida nõrgemad omandiõigused, seda tõenäolisemalt on inimesel ligipääs viljakale maale, samas ei anna see aga põhjust investeeringuteks”

Milline seos on investeeringutel võrdsuse või Gini koefitsiendiga?

]]> Kirjutas Jüri Saar http://www.vabalog.ee/2006/07/24/ebavordsuse-ja-gini-koefitsendi-problemaatilisusest/comment-page-1/#comment-694 Jüri Saar Fri, 28 Jul 2006 11:10:00 +0000 http://www.vabalog.ee/?p=338#comment-694 Põhimõtteliselt võib ka nii öelda. Samas nii toidutalongid, kuid ligipääs viljakale maale ainult vähendaks ebavõrdsust, seega veel põhjust ebavõrdsust mitte liiga tõsiselt mingi olulise näitajana võtta. Samas on ligipääs viljakale maale üks väga hägune võimalus, sest palju oleneb sellest, kuid tugevad on omandiõigused piirkonnas. Mida nõrgemad omandiõigused, seda tõenäolisemalt on inimesel ligipääs viljakale maale, samas ei anna see aga põhjust investeeringuteks (isegi väikesteks) ning olulist rolli hakkba mängima nähtus nimega "tradgedy of the commons" ehk piiratud ühisvara piiramatu kasutamine ja sellest tulenevad tagajärjed. Põhimõtteliselt võib ka nii öelda. Samas nii toidutalongid, kuid ligipääs viljakale maale ainult vähendaks ebavõrdsust, seega veel põhjust ebavõrdsust mitte liiga tõsiselt mingi olulise näitajana võtta. Samas on ligipääs viljakale maale üks väga hägune võimalus, sest palju oleneb sellest, kuid tugevad on omandiõigused piirkonnas. Mida nõrgemad omandiõigused, seda tõenäolisemalt on inimesel ligipääs viljakale maale, samas ei anna see aga põhjust investeeringuteks (isegi väikesteks) ning olulist rolli hakkba mängima nähtus nimega “tradgedy of the commons” ehk piiratud ühisvara piiramatu kasutamine ja sellest tulenevad tagajärjed.

]]> Kirjutas Eke http://www.vabalog.ee/2006/07/24/ebavordsuse-ja-gini-koefitsendi-problemaatilisusest/comment-page-1/#comment-692 Eke Fri, 28 Jul 2006 05:53:00 +0000 http://www.vabalog.ee/?p=338#comment-692 Sinu postitus on rohkem ebavõrdsuse kaitsmiseks kui Gini koefitsiendi kritiseerimiseks. Võrdsusel pole häda midagi ja Gini koefitsiendil pole ka eriti häda midagi, kui aru saada, et ta midagi eriti ei näita. Gini koefitsiendi peamine puudus on selles, et ta tegeleb rahal põhineva majanduse mõõtmisega, aga sissetulek ei väljendu alati rahas, vaid näiteks toidutalongides või vabas juurdepääsus viljakale maale. Seda märgib puudusena ka Wikipedia. Sinu postitus on rohkem ebavõrdsuse kaitsmiseks kui Gini koefitsiendi kritiseerimiseks. Võrdsusel pole häda midagi ja Gini koefitsiendil pole ka eriti häda midagi, kui aru saada, et ta midagi eriti ei näita. Gini koefitsiendi peamine puudus on selles, et ta tegeleb rahal põhineva majanduse mõõtmisega, aga sissetulek ei väljendu alati rahas, vaid näiteks toidutalongides või vabas juurdepääsus viljakale maale. Seda märgib puudusena ka Wikipedia.

]]> Kirjutas Jüri Saar http://www.vabalog.ee/2006/07/24/ebavordsuse-ja-gini-koefitsendi-problemaatilisusest/comment-page-1/#comment-691 Jüri Saar Wed, 26 Jul 2006 11:44:00 +0000 http://www.vabalog.ee/?p=338#comment-691 Täiendasin ka originaalset postitust vastavalt, et inimesed, kes kommentaarideni ei jõua, teaks vähemalt, et selline "kala" siin sees on. Täiendasin ka originaalset postitust vastavalt, et inimesed, kes kommentaarideni ei jõua, teaks vähemalt, et selline “kala” siin sees on.

]]> Kirjutas Jüri Saar http://www.vabalog.ee/2006/07/24/ebavordsuse-ja-gini-koefitsendi-problemaatilisusest/comment-page-1/#comment-690 Jüri Saar Wed, 26 Jul 2006 11:40:00 +0000 http://www.vabalog.ee/?p=338#comment-690 Hmmm...jama on selles, et sul tundub õigus olevat, kuid samas rõõmustab, et keegi piisavalt põhjalikult kirjutatut loeb, et kahtlastele kohtadele tähelepanu pöörata.<br/><br/>Põhimõtteliselt ei saa sinu märkuse vastu midag öelda, pigem asja natuke teise nurga alat vaadata ja hoopis teemat vahetada :P<br/><br/>Foreign-born hulk ehk inimesed, kes on sündinud väljaspool praegust kodumaad on samuti Rootsil suurem 13,3%-ga (http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Sweden) kui USA'l enda 11,7%-ga (http://www.census.gov/prod/2004pubs/p20-551.pdf), kuid samas on huvitav mõelda, et kumba riiki tulevad rikkamad inimesed? Tundub, et siin jääb peale samuti Rootsi, kes ammutab inimesi peamiselt Euroopast, kus elatustase enam-vähem sarnane vastupidiselt USA'le, kuhu tullakse peamiselt Ladina-Ameerikast.<br/><br/>Ma arvan, et see mõjutab ka riikide sissetulekute erinevusi ja ebavõrdsust. Hmmm…jama on selles, et sul tundub õigus olevat, kuid samas rõõmustab, et keegi piisavalt põhjalikult kirjutatut loeb, et kahtlastele kohtadele tähelepanu pöörata.

Põhimõtteliselt ei saa sinu märkuse vastu midag öelda, pigem asja natuke teise nurga alat vaadata ja hoopis teemat vahetada :P

Foreign-born hulk ehk inimesed, kes on sündinud väljaspool praegust kodumaad on samuti Rootsil suurem 13,3%-ga (http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Sweden) kui USA’l enda 11,7%-ga (http://www.census.gov/prod/2004pubs/p20-551.pdf), kuid samas on huvitav mõelda, et kumba riiki tulevad rikkamad inimesed? Tundub, et siin jääb peale samuti Rootsi, kes ammutab inimesi peamiselt Euroopast, kus elatustase enam-vähem sarnane vastupidiselt USA’le, kuhu tullakse peamiselt Ladina-Ameerikast.

Ma arvan, et see mõjutab ka riikide sissetulekute erinevusi ja ebavõrdsust.

]]> Kirjutas John Doe http://www.vabalog.ee/2006/07/24/ebavordsuse-ja-gini-koefitsendi-problemaatilisusest/comment-page-1/#comment-689 John Doe Tue, 25 Jul 2006 17:52:00 +0000 http://www.vabalog.ee/?p=338#comment-689 Faktilise täpsuse huvides küsin, et millel põhineb väide, et USA võtab protsentuaalselt vastu rohkem immigrante kui Rootsi. Rootsi kohta arvud aadressil http://www.scb.se/templates/tableOrChart____26047.asp ja sealt võib viimaste aastate kohta välja lugeda numbri 60 000 inimest aastas. USA kohta oli veidi raskem korralikke numbreid leida aga http://www.uscis.gov/graphics/shared/aboutus/statistics/publist.htm - sealt siis saab kätte legaalse kui ka ligikaudse illegaalse immigratsiooni. Kui arvestada, et legaalne immigratsioon hõlmab ka naturalisatsiooni korras elamisloa saanuid, siis võib USA aastase immigratsiooni kuskile 1,5-2 MIO vahele paigutada. Kui nüüd võrrelda protsentuaalselt nimetatuid numbreid rahvaarvudega vastavalt 9 MIO Rootsi ja 300 MIO USA, siis saame, et protsendid on sisuliselt võrdsed - USA-l isegi tsipa väiksem.<br/>Mulle jäi see asi silma seetõttu, sest niipalju kui olen Rootsis viibinud, on seal päris rohkelt mitteskandinaavlasi silma jäänud. Faktilise täpsuse huvides küsin, et millel põhineb väide, et USA võtab protsentuaalselt vastu rohkem immigrante kui Rootsi. Rootsi kohta arvud aadressil http://www.scb.se/templates/tableOrChart____26047.asp ja sealt võib viimaste aastate kohta välja lugeda numbri 60 000 inimest aastas. USA kohta oli veidi raskem korralikke numbreid leida aga http://www.uscis.gov/graphics/shared/aboutus/statistics/publist.htm – sealt siis saab kätte legaalse kui ka ligikaudse illegaalse immigratsiooni. Kui arvestada, et legaalne immigratsioon hõlmab ka naturalisatsiooni korras elamisloa saanuid, siis võib USA aastase immigratsiooni kuskile 1,5-2 MIO vahele paigutada. Kui nüüd võrrelda protsentuaalselt nimetatuid numbreid rahvaarvudega vastavalt 9 MIO Rootsi ja 300 MIO USA, siis saame, et protsendid on sisuliselt võrdsed – USA-l isegi tsipa väiksem.
Mulle jäi see asi silma seetõttu, sest niipalju kui olen Rootsis viibinud, on seal päris rohkelt mitteskandinaavlasi silma jäänud.

]]>