Sarkozy Prantsusmaa presidendiks 35-tunnist töönädalat siunates?
Nüüd on siis teada, kes Prantsusmaa kurssi järgmiste aastate jooksul määrab ja see ei ole enda välispoliitilise teadmatusega hiilanud Segolene Royal vaid hoopis natuke liberaalsemat majanduskorraldust lubandu Nicolas Sarkozy. Mulle meeldis eriti The Boston Globe’is kirjutatu:
Over and over, in conversations before the vote and in interviews on election day, Sarkozy’s supporters began by citing the “e” word. They relished his thrusts at France’s 35-hour workweek, almost gleefully quoting his main campaign proposal — to let people “work more in order to earn more” by loosening constraints on the workday.
Ombline Van de Weyer, 27, said she voted for Sarkozy because “he wants to make France get going.”
“France is stagnating — there is no growth,” said Van de Weyer, who holds a master’s degree in fiscal law but had a hard time finding her current job as tax analyst at a time when a surprising number of well-educated French young people are going abroad to get work. “I agree with Sarkozy’s program, notably about the 35-hour workweek.”
Kaugeltki kõik prantslased ei unista niisama logelemisest riigi kulul vaid paljud neist on töökad inimesed, kelle elu on ülereguleeritud majandus oluliselt mõjutama hakanud.
Kui mitu tundi nädalas inimene töötab on pigem tema ja tema tööandja vaheline küsimus, kuhu keskvalitsuse sekkumist ei ole vaja. Riiklikutel piirangutel on tagajärjed ja mõni kord võivad just kõige populistlikumate poliitikate tagajärjed osutuda määravaks järgmistel valimistel.
Sarkozy pole just kõige liberaalsema maailmavaatega inimene, kuid tundub, et isegi enamus prantslastest on aru saanud, et sotsialist presidendina oleks Prantsusmaale, kui vähegi tõsiselt võetavale riigile, lõplikult kriipsu peale tõmmanud.
Categorised as: Määratlemata
Ma ei näe Prntsusmaa olukorda nii traagilisena, kui postituse autor “et sotsialist presidendina oleks Prantsusmaale, kui vähegi tõsiselt võetavale riigile, lõplikult kriipsu peale tõmmanud”, kuid muudatusi tervitan ja loodan, et Prantsusmaa hakkab rohkem koostöö peale, kui ainult enda lühiajaliste huvide peale mõtlema.