VABALOG

Islandi kummalised majanduspoliitilised otsused

Teoreetiliselt võiks Island olla üks nendest riikidest, millest võiks Eesti eeskuju võtta ja teha järeldusi väikese rahvaarvuga riigi majanduspoliitiliste otsuste kohta, kuid karm tõsisasi on see, et Eestis on erapanganduse kogemus pikem ja mingit paranoiat (väljaarvatud mõned üksikud segaduses inimesed) välisinvesteeringute suhtes pole.

VoxEU avaldas hiljuti Islandi majandusteadlase Thorvaldur Gylfason’i lühikese, kuid siiski ülevaatliku artikli Islandi majanduse olulisematest mõjutajatest viimase paarikümne aasta jooksul. Lugenud Gyfason’i viimast artiklit Islandi edusammudest elanikkonna sissetulekute ja heaolu suurendamisel suht lühikese perioodi jooksul, tundus värskeim artikkel olevat hea näide sellest, kuidas avaliku sektori tegevus võib nepotismile kalduvas väikeriigis viia krahhi piirile:

External debt rose to 550 percent of GDP in 2007, including short-term liabilities equivalent to 200 percent of GDP. Net foreign debt in 2007 amounted to almost 250 percent of GDP, up from 50 percent in 1997. Further, the net investment position, including FDI and portfolio equities, deteriorated from -47 percent of GDP in 1997 to -125 percent in 2007.

Artiklis on ka eraldi lõik nimega Iceland Became Russia, mis muutis vähemalt minu arusaama sellest, kuidas sellel väikesel saarel asju aetakse:

The second wave involved deregulation of domestic interest rates and foreign capital flows, indexation of financial obligations to prices, entry into the European Economic Area in 1994, and privatisation of commercial banks and investment funds during 1998 to 2003 when two of the largest state banks were sold. They were, however, sold both at once at a price deemed modest by the National Audit Office. Moreover, the banks were sold not to foreign banks like in Eastern Europe – Estonia, for example – but to individuals closely linked to the political parties in power. One beneficiary of the banks’ privatisation – a politician whose private-sector experience consisted of running two small knitwear factories in the 1970s, a few months each – became an instant billionaire. Another flew in Elton John for a birthday celebration. I could go on, but you get my drift: Iceland became Russia. A former prime minister 1991-2004, demoted after an election loss to foreign minister 2004-5, unilaterally announced his retirement from politics as well as his appointment, with immediate effect, as governor of the Central Bank in 2005; his salary was quickly lifted above that of the President of the Republic.

Ma tahaks uskuda, et isegi eestlased on taolistest mahhinatsioonidest välja kasvanud.


Categorised as: ...


One Comment

  1. Paul ütleb:

    Täna on 08/10/2008 ja ülemaailmne finantskriis on näidanud, et Jüri kirjatöö oli õige asi õigel kohal! Nüüd räägitakse juba Islandi riigi pankroti võimalikkusest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga