VABALOG

Ettevõtlustoetused: võltslootus või lihtsalt jama?

Olen sellel nädala alustanud ettevõtlustoetuste teema lahkamist inkubaatori blogis, sest vaadanud kõrvalt, mida ettevõtlustoetused endast kujutavad ja kes neid reaalselt kasutavad, on minu veendumus nende mõttetusest ainult kinnistunud. Täpselt samuti jagub mul rohkem kui küllaga skeptilisust mingite valdkondade eelisarendamise suhtes ja sellepärast otsustasin natuke kirjandust uurida, välja selgitada, mis argumente ettevõtlustoetuste õigustamiseks kasutatakse ja kas keegi seda ka mõnevõrra detailsemalt on uurinud.

Esialgsed avastused oli minu jaoks hämmastavad. Vaatamata sellele, et järgmiste aastate jooksul jagatakse ettevõtluse toetamiseks sadu miljoneid kroone pole sisuliselt kuskilt võimalik leida mingit konkreetset informatsiooni ettevõtlustoetuste mõju kohta. Uurimusi, mis võrdleks näiteks Euroopa ettevõtteid, mis said toetuse ja neid, mis ei saanud, sama hästi kui pole. Ettevõtlust käsitlevast akadeemilisest kirjandusest pole aga kuskilt võimalik soovituste ja poliitika kohalt leida ettepanekuid ettevõtlustoetuste kehtestamiseks. Pigem vastupidi.

Selge see, et alternatiivkulu välja arvutamine ei ole lihtne ja muutujaid on piisavalt palju, et hägustada erinevate toetuste mõju. Need vähesed uurimused, mis teemat käsitlevad jõuavad aga enamasti tulemusteni, mis viitavad ettevõtlustoetuste negatiivsele või olematule mõjule sealjuures arvestamata ettevõtluse “pehme” poolega ehk millist organisatsioonikultuuri läbi ettevõtlustoetuste (ja nendega kaasneva bürokraatia) sisuliselt propageeritakse.

Praeguse seisuga näib ainus argument ettevõtlustoetuste jagamiseks olevat: EL jagab raha ja see tuleb ära kulutada ja kuna see ei ole eestlaste raha ning millekski muuks seda kasutada ei saa, siis vahet pole, kas ta annab mingit tulemust või mitte.

Igal juhul olen tänaseks kirjutanud kolm postitust ja plaanis on seda teemat ka edasi käsitleda. Seega kolm postitust ettevõtlustoetustest:

Kindlasti tulen selle teema juurde veel tagasi, kuid seni ootan mõtteid, vastuväiteid, kriitikat – selleks need kommentaarid ju olemas ongi.


Categorised as: ...


9 Comments

  1. Elver ütleb:

    Võhik küsib… Ja tahab targemaks saada :)

    Kuidas suhestuvad riskikapital ja ettevõtlustoetus? (Peale selle, et ühel juhul läheb osa firmast rahastaja kätte.) Kas riskikapitali mõju uuringuid ei saaks kasutada ettevõtlustoetuse põhjendamiseks?

    P.S: Miski “subscribe to comments via e-mail” checkbox oleks väga tore featuur.

  2. toivo ütleb:

    Küsimus on rohkem ikka põhimõttes. Mina arvan et
    riik ei peaks ettevõtjaid toetama vaid haridussüsteemi arendama,
    tervishoiuteenuse kvaliteedi tagama jms. Ettevõtjad peaksid enda
    arengut rahastama investeeringutega erainvestoritelt ja fondidest.
    (võlakirjad, pangalaenud, aktsiaemissioonid).IMHO.

  3. Elver ütleb:

    @toivo: Mida sa arvad riiklikust investeerimisfirmast? Organisatsioon, mis käitub nagu riskikapitalist, aga kuulub 100% riigile ja saab riigilt vajadusel kapitali. Tulemus oleks võibolla natuke Hiina moodi kus riik omab paljudes firmades suurt osalust ja saab majanduse kontrolliks hoobasid juurde.

  4. Jüri Saar ütleb:

    Elver: Riskikapitali kaasamine toimub üldjuhul suuremate summade näol, mis kipuvad algama miljonitest. See eeldab varasemat tegevust, kasvupotentsiaali ja piisavalt pädevaid inimesi. Ühtlasi on riskikapitali eripäraks ka finantseerijate aktiivne osalemine ettevõtte arendamises, uute inimeste leidmises ja kontaktide loomises.

    EL’i riskikapitali uuringud näitavad, et siinsete investorite passiivne suhtumine on paljuski ka tagasihoidlikumate tulemuste põhjuseks, sest populaarsem kipub olema lähenemine, kus investeeritakse ja siis jäädakse raha ootama. Lisaks sellele veel mõnevõrra keerulisem finantsregulatsioon, mis sisuliselt eelistab pankasid (mida suurem, seda parem) investeerimisfirmadele.

    Ettevõtlustoetused on Eestis aga suunatud väikeettevõtetele, kus pole mingit kindlust sellest, et ettevõtja on piisavalt kompetentne ettevõtte arendaja ja juht. Lisaks sellele piirdub avalik sektor raha jagamise ja aruandlusega sellest, kuhu raha läks. Teadmiste ja kompetentsiga, millele on ligipääs riskikapitali vahendusel aga avalikus sektoris üldjuhul puuduvad (kui inimene on ettevõtlik ja kogemustega ning vähegi edukas siis ta avalikku sektorisse ta tööle ei jõua), mis tõttu pole nad ka suutelised rahalisi vahendite jagamise juures suutelised tegema muud kui kontrollima tingimustele vastavust.

    Pääsu ei ole ka tõsiasjast, et teiste raha on alati lihtsam jagada vastutustundetult kui enda raha ja kui jagajad sisuliselt millegi eest ei vastuta (lemmik meetod on vastutuse hajutamine komisjonides), siis on ka ajendid kaalutletud otsuste tegemiseks minimaalsed. Lisaks sellele on avavlik sektor pigem konservatiivne, mis tähendab kalduvust investeerida mitte tuleviku vaid mineviku ettevõtetesse.

    Avaliku sektori tegevust riskikapitali jagajana on uuritud ja üks värskemaid taolisi on “Government Sponsored Venture Capital in Canada: Effects on Value Creation, Competition and Innovation” http://www.nber.org/~confer/2007/IDEpre/hellmann.pdf

    Tulemused ei ole igal juhul julgustavad ja teevad mind Arengufondi suhtes ülimalt skeptiliseks.

    Ask and ye shall receive: “subscribe to comments via e-mail” võimaldatud.

  5. offf ütleb:

    Ei nnõusut väitega: (kui inimene on ettevõtlik ja kogemustega ning vähegi edukas siis ta avalikku sektorisse ta tööle ei jõua).
    Näide: Ain Hanschmidt ja Kalev Järvelill töötasid maksuametis äriringkondade “käepikendusena”.
    Selliseid “meie mees Havannas” tüüpi ettevõtjaid leiab riigisektorist veelgi.

  6. Jüri Saar ütleb:

    Offf: eks see see renditaoltus ongi kui ettevõtluse asmele tegeletakse oma meeste sokutamisega riigiasutustesse, kus tegutsetakse mõne kitsama grupi huvides.

  7. Elver ütleb:

    Tänud ammendava vastuse (ja uue featuuri) eest! :)

  8. […] Ettevõtlus ei ole valdkond, mida peaks otsetoetustega ja valikuliselt toetama, sest kahtlaste tehingute oht on miljonitesse ulatuvate summade jagamisel liiga suured samas kui eelistatuks osutuvad väga vähesed. Mingit majandusteadusliku õigustust ettevõtlustoetustele aga mina leidnud pole. Ja ma olen otsinud. […]

  9. […] Tegu on inkubaatori blogisse omal ajal kirjutatud postitustega, millele olen ka varasemalt Vabalogis viidanud. […]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga