Aga samas ma usun, et miinimumpalga lähedal ei ole tööturg vaba konkurents. Selle tekkimiseks peavad olema nii tööandjatel kui võtjatel palju teisi valikuid, aktiivsust ja oskusi kandideerimiseks ja läbirääkimisteks. Minul endal ei ole see probleem, sest võtan enne töökoha vahetust ligi 10 enda eriala firmaga ühendust ja kuulan pakkumisi, või viitsimise korral loon enda oma. Kuid usun, et madala palgaga suurettevõttes töötavatel inimestel (kes on minu jaoks ametiühingutesse kuulujate stereotüüp) ei ole sama luksust. Kõigi tööturu seaduste subjektiks ongi just “kehvas” olukorras töövõtjad, sest tööandjad ja heas olukorras spetsialistid ja teised töövõtjad saavad enda eest seismisega ise hakkama, ning võivad omale meeldivaid tingimusi otsida.

> Inimese poolt tehtava töö väärtuses palga maksmise tagab konkurents tööandjate vahel. Töötaja peab muidugi ise aktiivne olema ning vaatama ringi millist tööd ja mis raha eest pakutakse aga see on suhteliselt elementaarne nõue vabas ühiskonnas (sama nagu odavaima hinna otsimine soovitud kaubale).

Jah, olen nõus, aga tööturg ei ole praktikas sama lihtne kui erinevate poodide piimahinna võrdlemine. Seadusega või toetustega reguleerimist oleks vaja just konkurentsi taastamiseks olukorras, kus ühel pooltest on eelis tänu võimalusele töötaja valimisega pikemalt oodata, paremale läbirääkimiskogemusele.

> Aga eeldame, et inimest võiks antud situatsioonis aidata alampalga kehtestamisega. Kas on siis õigustatud, et mõned inimesed saavad 10-20% rohkem palka kui teised sama meetme tõttu saavad 100% vähem palka? Minu arust mitte…

Oleneb, kui palju inimesi ühest või teisest probleemist mõjutatud on. Kui töötuks jääjaid on näiteks 100x vähem, kui 10-20% oma võimetele vastavat lisapalka saavaid, siis on see täiesti õigustatud. Eesti Panga artkli järgi oli neid 26% tõusu korral aga lausa 8% töötuksjääjaid, mis on on õigustamatult palju.

> Ja kui juba toetamisele jutt läheb, siis on madalapalgaliste toetamiseks palju paremaid meetodeid kui alampalga kehtestamine.

Nõus. Eesti Panga artiklis välja toodud teised meetodid nagu ümberõppeprogrammide pakkumine või tööotsingute abi oleks sellest paremad. Algset kommentaari ajendas kirjutama just see, et artiklis oli alampalga positiivne mõju teatud inimestele jäetud täiesti mainimata.

Ja veidi teisel teemal:

> Minu tungiv soovitus on loobuda “ühiskonna” (ja teiste abstraktsuste) käsitlemisest mingi otsustajana. Otsustavad inimesed ja alamapalga puhul konkreetselt poliitikud. Räägime parem sellest, millised ajendid on neil “toetada” või mitte.

“Ühiskond” otsustajana on täpselt see, mida ma mõtlesin. Ehk siis otsuste jada kodanikud -> valimine/avalikud kampaaniad -> poliitikud -> seadused, sellele samale “ühiskonnale” heade või halbade otsuste üle arutlemiseks, ilma reaalselt ellu viimist takistavaid asjaolusid kaasamata. Ning ma loodan, et selline sõnakasutus meenutab inimestele, et poliitikud ei ole kauged valitsejad, vaid meie endi seast meie soove ellu viima valitud.
Praktikas muidugi valitakse ka (häid või halbu) ebapopulaarseid teinud poliitikud tagasi, ning nad ei pea valijate arvamust küsima. Sellegipoolest tasub sotsiaalseid küsimusi arutada ka ilma poliitikute mõjutamise lisakulu arvestamata.

Kes otsustab palju keegi palka “väärib”? See, kes palka maksab. Palk on kahe osapoole vaheline kokkulepe. See, et töövõtja arvab, et tema töö väärib näiteks 10 000 krooni, ei tähenda veel seda, et tööandja seda maksma peab. Kui me taandame arutluse aga tõesti sellele, palju keegi palka väärib, siis järgmine loogiline samm on, et kõik inimesed väärivad mugavat äraelamist võimaldavat palka. Mis see võiks olla – 10 000 krooni vast ikka. Kas teeme sellest uue alampalga?

“Ma usun, et on inimesi, kelle töö toob sisse vähemalt alampalga jagu kasu, kuid kes ei oleks ise piisavalt veenvad läbirääkijad, et nii palju endale ka tööturul küsida (isegi kui leidub kohti, kes oleksid valmis neile seda maksma). Seaduses määratud alampalk tähendab, et ettevõtte kogenud personalitöötajad ei saa neile madalamaid pakkumisi peale suruda.”

Ettevõtte personalitöötaja ei hakka üldse vaatama inimest, kes tema vajadusi ei rahulda. Kui sa oled sunnitud kõrgemat palka maksma, siis sa otsid inimese, kes rahuldab sinu vajadused ja suudab sulle natuke kasumit teenida. Ehk kui Jüri on piiratud oskustega töötaja, kes uue alampalga tingimustes teenib sulle pigem kahjumit, siis vahetad ta välja Jaani vastu, kelle oskused ja võimed võimaldavad sul maksta uut alampalka samas ettevõtte tegevust kasumlikult jätkates. Kui on teada, et alampalk stabiilselt tõuseb, siis planeerid mõned aastad ette ja võtad kahe 4000 kroonise töötaja asemel hoopis ühe tootlikuma 6000 kroonise töötaja ja ostad näiteks 1000 krooni eest seadmeid tema töö automatiseerimiseks.

Kui inimene ei ole ise valmis endale kõrgemat palka küsima, enda haridust ja oskusi väärtustama, siis see on tema kui indiviidi probleem, mille nimel ei tasu kõigi teiste sarnases olukorras olevate inimeste olukorda hullemaks teha. Ma julgen väita, et iga “saamatu” kohta on olemas vähemalt kaks inimest, kes küsivad endale kõrgemat palka ja sellega ka saavad.

“Alampalga suuruse üle arutledes tuleb vaadata,
-kas see on ühiskonna asi tööturul liikumises mittekogenud inimesi toetada või mitte”

Minu tungiv soovitus on loobuda “ühiskonna” (ja teiste abstraktsuste) käsitlemisest mingi otsustajana. Otsustavad inimesed ja alamapalga puhul konkreetselt poliitikud. Räägime parem sellest, millised ajendid on neil “toetada” või mitte. Ja kui juba toetamisele jutt läheb, siis on madalapalgaliste toetamiseks palju paremaid meetodeid kui alampalga kehtestamine.

“-kui palju on inimesi, kes alampalga tõttu töötuks jääksid ja kui tõsine see probleem on”

Kuidas see mõõtmine praktikas välja näeb? Muutujaid on liiga palju ja nad pidevalt muutuvad ajas nagu ka postitusest välja tuli. Ühtlasi soovitan sul heita pilk esimese kommentaaris toodud Eesti Panga artiklile, kus on juttu konkreetsetest numbritest.

“-kui palju inimesi saaksid alla oma töö väärtuse palka, kui alampalka ei oleks, ja kui tõsine see probleem on”

Väärtus on subjektiivne ja seda on võimeline hindama see, kes reaalselt tehingus osaleb mitte poliitik, kes vaatab statistikat ja erinevate ettevõtete eripärast ei huvitu.

Aga eeldame, et inimest võiks antud situatsioonis aidata alampalga kehtestamisega. Kas on siis õigustatud, et mõned inimesed saavad 10-20% rohkem palka kui teised sama meetme tõttu saavad 100% vähem palka? Minu arust mitte…

Lisaks on eelnevalt väga raske kindlaks teha kui paljusid inimesi alampalga tõttu töötuks jääb. Sellise regulatsiooni mõju ei pruugi olla kohene. Hea näide oli USAst kus kunagi töötasid liftioperaatorid. Kui hakati tõstma alampalka oli nende palk väiksem kui uus alampalk. Vahetult peale alampalga tõstmist tõusis ka nende palk, sest majaomanikel ei olnud valikut – ei saanud ju järsku lifte seisma jätta. Küll aga hakkasid majaomanikud abi otsima automatiseerimisest ning peagi lisati liftidele automaatika mis asendas inimtöö ja liftioperaatorid jäid ikkagi oma tööst ilma. Ehk siis – ettevõtjad reageerivad alampalga tõusule kuid see reageering ei pruugi olla kohene – mõni üritab uute palkadega edasi tegutseda kuni läheb pankrotti; teine hakkas otsima võimalusi automatiseerimiseks mis võtab oma aja.

Alampalgal on lisaks minimaalse tootlikkkuse nõudmisele ka teine omadus, nimelt alampalka (või rohkem) vääriva tööga inimeste abistamine palgaläbirääkimistel.
Ma usun, et on inimesi, kelle töö toob sisse vähemalt alampalga jagu kasu, kuid kes ei oleks ise piisavalt veenvad läbirääkijad, et nii palju endale ka tööturul küsida (isegi kui leidub kohti, kes oleksid valmis neile seda maksma). Seaduses määratud alampalk tähendab, et ettevõtte kogenud personalitöötajad ei saa neile madalamaid pakkumisi peale suruda.

Ametiühingud koondavadki just inimesi, kes on tüüpiliselt mitte tippspetsialistid, vaid tööl üpris väikese palgaga suurettevõttes, ning kelle oskus oma töö eest väärilist palka küsida on nigelam kui personalitöötajate oskus võimalikult väikest palka pakkuda.

Alampalga suuruse üle arutledes tuleb vaadata,

kas see on ühiskonna asi tööturul liikumises mittekogenud inimesi toetada või mitte
kui palju on inimesi, kes alampalga tõttu töötuks jääksid ja kui tõsine see probleem on
kui palju inimesi saaksid alla oma töö väärtuse palka, kui alampalka ei oleks, ja kui tõsine see probleem on

http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/ylevaade/_2003_09/_2003_09/_2sept_taust.pdf?objId=394485

Sealt leiab viite ingliskeelsele uurimistööle.