Kliimamuutustest: Dyson, Tierny ja Euroopa kivisöefetish
Mõni postitus kogub endale sisu pikema perioodi jooksul ja ähvardab selle tõttu hapuks minna, eriti kui tegu on teemaga nagu kliimamuutused, kus uut informatsiooni tuleb pidevalt juurde ja eilne fakt võib osutuda homseks eksitavaks valearvestuseks.
Edge.org avaldas mõni aeg tagasi Freeman Dysoni essee Heretical Thoughts About Science and Society, kus globaalne kliimasoojenemine leiab natuke kriitilisemat vaatlust teaduse ja ühiskonna perspektiivist ehk kuidas teadust tehakse, mis teadlasi mõjutavad ning kuidas suhtuda ennustustesse.
Huvitav on lugeda, mida üks maailma tunnustatumaid füüsikuid arvab kliimamuutuste modelleerimisest ja milliseid järeldusi teeb. Mulle meeldisid ka Dysoni potentsiaalsed lahendused – mitte keelamine ja piiramine vaid pigem võimaldamine ja loovlähenemine probleemidele.
Dysoni seisukohad on paljuski sarnased minu enda seisukohtadele kuigi jah, mõelnud ja lugenud on Dyson ilmselgelt suurusjärkude võrra rohkem.
John Tierney kirjutas New York Times’is sellest, et 2008. aastal kuuleme veelgi rohkem globaalsest kliimamuutusest ja seda paljuski tänu saadavuskaskaadidele, millest on Vabalogis juba varem juttu olnud. Tierney selgitab:
Once a cascade is under way, it becomes tough to sort out risks because experts become reluctant to dispute the popular wisdom, and are ignored if they do. Now that the melting Arctic has become the symbol of global warming, there’s not much interest in hearing other explanations of why the ice is melting — or why the globe’s other pole isn’t melting, too.
Global warming has an impact on both polar regions, but they’re also strongly influenced by regional weather patterns and ocean currents. Two studies by NASA and university scientists last year concluded that much of the recent melting of Arctic sea ice was related to a cyclical change in ocean currents and winds, but those studies got relatively little attention — and were certainly no match for the images of struggling polar bears so popular with availability entrepreneurs.
Tierney’l on ka huvitavaid näiteid sellest, kuidas osasid uurimuse esile tõstetakse ja teisi ignoreeritakse ning millised on esile tõstetud artiklite ühised jooned. Parajalt mõtlemapanev.
Eelmisel nädala ilmus aga New York Times artikkel sellest, kuidas muidu rohelisemad eurooplased on otsustanud usinalt hoopis kivisöele põhinevaid elektrijaamu ehitama hakata kuna nafta hind on kõrge, maagaas tuleb üha rohkem ja rohkem Venemaalt samas kui kivisöemaardlaid on sadu üle terve maailma ja seda ressurssi peaks veel järgmiseks 200 aastaks jaguma:
Driven by rising demand, record high oil and natural gas prices, concerns over energy security and an aversion to nuclear energy, European countries are expected to put into operation about 50 coal-fired plants over the next five years, plants that will be in use for the next five decades.
In the United States, fewer new coal plants are likely to begin operations, in part because it is becoming harder to get regulatory permits and in part because nuclear power remains an alternative. Of 151 proposals in early 2007, more than 60 had been dropped by the year’s end, many blocked by state governments. Dozens of other are stuck in court challenges.
The fast-expanding developing economies of India and China, where coal remains a major fuel source for more than two billion people, have long been regarded as among the biggest challenges to reducing carbon emissions. But the return now to coal even in eco-conscious Europe is sowing real alarm among environmentalists who warn that it is setting the world on a disastrous trajectory that will make controlling global warming impossible.
Kui jätta Jeffery Sachs’i järjekordsed ülepingutatud kommentaarid kõrvale, siis tegu on igati huvitav artikliga, mis käsitleb süsiniku “püüdmist” ja paljastab eurooplaste silmakirjalikust, millega kaasnev retoorika on uhke, kuid kui nii Saksamaa kui Itaalia on otsustanud hakata massiliselt kivisöele põhinevaid elektrijaamu ehitama, siis mis alust on nõuda nende ehitamise lõpetamist Indias või Hiinas?
Igal juhul soojeneb kliima vaikselt edasi ja tõenäoliselt jõuan selle teema juurde veel mitmeid kordi tagasi tulla.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar