VABALOG

5 põhjust, miks naftahind lähi-aastatel langeb

Ma satun olema vist üks nendest vähestest inimestest, kes arvab, et naftahinnad pole määratud jääma samale kõrgele tasemele, mis praegu ja seda

  1. Ida-Eurooplased pole ainsad, keda inflatsioon kimbutab. Dollar on viimase aastaga arvestatava osa enda väärtusest kaotanud ja see väljendub ka erinevate toorainete hinnas, mida üldjuhul kajastatakse dollarites. Praegune 140 dollarit on osaliselt kindlasti ka dollari langeva väärtuse tulemus. Nafta hind tõuseb vaatamata sellele, et sisuliselt mingit uut informatsiooni nafta nõudluse või pakkumise osas pole viimase poole aastaga tulnud, kuid hind tõuseb. Üks variant on, et kasvav nõudlus koos inflatsiooniga on tekitanud piisavalt segadust, et nafta hind elab oma elu, mis on vähemalt osaliselt seotud ka spekulantidega. Vaata ka: Megan McArdle
  2. On põhjust arvata, et kõrge nafta hind ja tõenäosus, et hind tõuseb lähemas tulevikus veelgi, soodustab nafta hoidmist maa sees. Uusi naftavälju ei avata ja olemas olevatest ei pumbata nii palju välja kui võiks. Lühiajaliselt võib taoline skeem töötada, kuid surve teatud hinnatasemest alates aktiivselt jälle müüma hakata on arvestatav. Kui nafta hind hakkab langema, siis hakkab ta langema tõenäoliselt kiiresti, sest naftat on varuma asunud ka ettevõtted, kes seda varem pole teinud. Ametlikus statistikas see aga ei kajastu. Vaata ka: Tyler Cowen ja Bryan Caplan
  3. Riiklikud elektrimonopolid hoiavad sageli elektrihinnad küll madalad, kuid samas on hindade moonutamise tulemus hindades sisalduva agregeeritud informatsiooni kadu. Selle asemel, et enda energiatarbimisharjumusi muuta, pöörata rohkem tähelepanu energiatarbimise ajale ja prioriteetidele, nõutakse poliitikutelt hinna madalana hoidmist, sest see on nagunii nende kontrolli all. Õnneks on esimesed “targad” elektrivõrgud juba testimisel, kus inimestele pakutakse võimalust reaalajas saada tagasisidet elektrihindade kohta, mis võtavad arvesse olemas olevat võimsust, elektri kasutamist ja vastavalt sellele kujuneb ka hind. Lisaks sellele on ka “targad” seadmed, mis suudavad elektrivõrgu koormust lugeda, juba reaalsus. Taolised tehnoloogilised lahendused võimaldavad meil olla teadlikumad elektri tegelikust hinnast ja vastavalt sellele ka tegutseda ehk olemas olevaid ressursse tõhusamalt kasutada. Vaata ka: Dynamic Pricing is Smart Grid’s Secret Sauce ja Fridges of the world, unite
  4. Ma olen veendunud, et inimeste loomingulisus ja ettevõtlikus toob meieni tehnoloogiad, mis võimaldavad oluliselt naftasõltuvust leevendada. Isegi kui tuumajaamade vastu mõnedes piirkondades suurem huvi puudub ja vesinikumajandus tundub alles aastakümnete kauguse unistusena võib lahenduseks osutuda hoopis biotehnoloogia ja bakterid, mis eritavad orgaanilist lima. Pärast väikest geneetilist manipulatsiooni eritavad need samad bakterid aga sisuliselt naftat. Lähenemise väljatöötanud teadlased pakuvad, et juba mõne aasta pärast suudetakse toota bakterite abil naftat ja seda kasumlikult hinna juures 50 dollarit barrel. Vaata ka: Scientists find bugs that eat waste and excrete petrol
  5. 90% naftavarudest on riiklike naftafirmade käes, mis tähendab, et efektiivsus ja reageerimine turuhindadele on mõlemad summutatud. Isegi 10% efektiivsemat pumpamist võimaldavad tehnoloogiad suurendaks nafta varusid üle triljoni barreli. Seda mõtlemapanevam on tõsiasi, et kui naftafirmad oleks tõhusamad erasektori ettevõtted, siis tõenäoliselt poleks ka praegu naftahind sedavõrd kõrge, puuduks vajadus biokütust agressiivselt subsideerida ja seeläbi maailma toiduhindasid moonutada, mis mõjub laastavalt aga just maailma kõige vaesematele. Vaata ka: Nansen Saleri.

Tõenäoliselt mingit suurt ja rabavat läbimurret energia vallas ei tule, kuid isegi väikeste sammudega kindlalt astudes on võimalik sihtkohani jõuda. Saab ka ilma suurte ja ulmeliste hüpeteta.

Lisaks eelnevalt toodud põhjustele tasub mõelda ka sellele, et päikesepaneelide tehnoloogias on tõhusust suurendav läbimurre realiseerumas, uus tehnoloogia võimaldab vanadest maardlatest viimasegi välja pigistada ja termotuumaelektrijaamasid pole keegi veel lõplikult maha kandnud.

Elu läheb edasi ja tõenäoliselt paremini kui kunagi varem. Küsimus ei ole minu arvates niivõrd “kas” nafta hind langeb vaid “millal”. Samas, ma olen juba ühe korra enda optimismiga (viimane lause) alt läinud :)


Categorised as: ...


4 Comments

  1. Paul ütleb:

    Küsimus on siin ju ka selles, et missugust ajaperspektiivi me vaatame?
    Kui lühiajaliselt (kuu või kaks), siis nafta hind ei pruugi eriti muutuda -puuduvad olulised põhjused.
    Kui vaatame aasta lõpuni, siis põhjapoolkera sügis peaks nafta hinda tõstma, võimalik ülepakkumine aga langetama.
    Kui vaatame lähema aasta-kahe peale ette, siis on juba väga raske ennustada, sest mõjuma hakkavad paljud poliitikast sõltuvad tegurid, kuid kus algab poliitika, seal lõpeb…teate isegi, mis. Samuti võib hinda langetavat mõju avaldada mõni uuem tehnoloogia, mis on juba täna olemas. Kui vaadata veelgi kaugemale, siis naftat jääb vähemaks, mis selle hinda võib tõsta, samas jällegi pääsevad üha rohkem mõjule uued tehnoloogiad, mis vähendavad vajadust nafta järele ja seega viivad nafta hinda allapoole.
    Kokkuvõtteks.
    Kui jätame välja võimalikud sõjad ja suured, ülemaailmsed looduskatastroofid, siis pikemas perspektiivis kaotab nafta oma tähtsuse, kui energiakandja.
    Lühemas perspektiivis võib aga juhtuda mis iganes.

  2. raimo ütleb:

    tere. pikaaegne lugeja, esmakordne kommenteerija. Jüri, nende ülaltoodud argumentide valguses anna mingi orientiir hinna osas ka 1-2 aasta (lähiaasta?) perspektiivis.

    Ma mõtlen, et kui sinu hinnang jääb ikkagi kuskil üle 100$ piirile siis tagasi vaadates on suhteliselt lühikese ajaga ikkagi toimunud selline hinnatõus (sisuliselt 4kordne tõus nagu 70ndate šoki ajal), milleni taandumine praegusest tasemest ei anna põhjust eriti rõõmustada, sest kogu industry ja väärtusahel on liiga palju muutunud. Vt ka üks päris huvitav graafik siin http://www.forbes.com/2005/11/01/oil-prices-1861-today-real-vs-nominal_flash.html?feed=rss_news

    Mina nt ei usu, et me alla 100$ läheme 1-2 aasta perspektiivis. 110-120 vahel on reaalne, st ma usun ka langusesse, sest teadaolevalt rohkem kui pool kogu naftast läheb transpordi peale ja nõudlus hakkab siin vaikselt järgi andma. Ja pudelikaelad, mis praegu puurimis- jms. tehnika kättesaadavuse osas valitsevad ning hindu üles ajavad lahenevad ka lihtsa turumajandus reeglite põhjal.

    Muude languse kasuks rääkivate argumentide on vähemalt sama palju tõsiseid argumente tõusu osas, mis teineteist elimineerivad. Kusjuures nt mai viimases the economisti juhtkirjas igasugune spekulantide ja füüsiliste varujate mõjud välistatakse.

  3. Jüri Saar ütleb:

    Raimo: ilmselgelt on küsimus keeruline ja võimalike vastuseid mitmeid, muidu ei oleks põhjust ka mingiks diskussiooniks, kuid üle-üldise pessimismi taustal tasub aeg ajalt mõelda ka sellele, miks on põhjust ka mõnevõrra helgematele stsenaariumitele mõelda. Ega ma eriti ei imestaks kui sinu prognoos realiseerub, kuid ma siiralt loodan, et inimeste leidlikkus ja võime näiliselt ülikeerulisi probleeme lahendada pole veel ammendunud.

  4. […] 5 põhjust, miks naftahind lähi-aastatel langeb (2008) […]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga