VABALOG

Vestlused: Twitter ja Eesti

Hiljuti tundis Henrik enda ajaveebis huvi selle vastu, miks Twitter ega mikroblogimine ei taha Eestis hästi vedu võtta:

Kas keegi oskaks seletada, miks Twitter Eestis ei toimi, aga USAs tundub olevat killer app? Kas meil on millegi poolest teistmoodi olukord? Milline on Twitteri õige kasutusmudel? Ma läheks hulluks, kui kõik mu 16 vaadeldavat postitaksid 10 korda päevas ja mul oleks need telefonile tellitud. Aga kui ma jälgiksin 100 inimese feedi? Või tuleks loobuda SMSidest ja lihtsalt jälgida oma Twitter RSSi? Ja mille poolest on see siis teistmoodi kui Facebooki ja Orkuti status messaged?

Minu uudishimu Twitteri vastu jõudis sinna punkti, kus ma oli valmis ennast registreerima kuskil jaanuari alguses, kuid pärast mõne tunnist katsetamist ja uurimist jõudsin järeldusele, et see pole minu jaoks. Mul pole 140 tähemärgiga peaaegu kunagi midagi öelda, mis vääriks kirja panemist või veel parem maailmale kuulutamist.

Samas sattusin tänu P.V.-le päris huvitavale artiklile New York Times’i leheküledel, mis proovib lahti harutada Twitteri fenomeni, kompab natuke nähtuse juuri ja proovib mõista, miks mikroblogimine osasid inimesi köidab. Mõistagi tuleb juttu ka Twitteri kasutamise mõjust ja tagajärgedest. Sõna saavad kasutajad, teenuse loojad, sotsioloogid ja antropoloogid ning tulemuseks igati mitmekülgne artikkel, mis ajendas uuesti twitteri kasutamisele mõtlema:

Haley discovered that he was beginning to sense the rhythms of his friends’ lives in a way he never had before. When one friend got sick with a virulent fever, he could tell by her Twitter updates when she was getting worse and the instant she finally turned the corner. He could see when friends were heading into hellish days at work or when they’d scored a big success. Even the daily catalog of sandwiches became oddly mesmerizing, a sort of metronomic click that he grew accustomed to seeing pop up in the middle of each day.

This is the paradox of ambient awareness. Each little update — each individual bit of social information — is insignificant on its own, even supremely mundane. But taken together, over time, the little snippets coalesce into a surprisingly sophisticated portrait of your friends’ and family members’ lives, like thousands of dots making a pointillist painting. This was never before possible, because in the real world, no friend would botherto call you up and detail the sandwiches she was eating. The ambient information becomes like “a type of E.S.P.,” as Haley described it to me, an invisible dimension floating over everyday life.

Muu hulgas selgub, et enne kui oli Twitter oli Facebook’i News Feed, mis esialgu tundus täiesti mõttetu ja privaatsust riivav, kuid täna on iseenesest mõistetav osa Facebookist. Enamus Henriku esitatud küsimusi saavad artiliks ka vastuse.

Kui tulla veel lõpetuseks tagasi selle juurde, miks Twitter ei taha Eestis kandepinda leida, siis ma pakuks põhjuseks number üks võrguefekti ehk twitter on seda mõistlikum ja kasulikum, mida rohkem on seal sinu tuttavaid, sõpru ja inimesi, kes on huvitatud teine-teise tegevuse pidevast jälgimisest. Eesti tagasihoidlikud geograafilised vahemaad ja suht läbipõimunud suhtlusringkonnad on tõenäoliselt teine põhju, miks twitter alles otsib kohalike kasutajaid – milleks tweetida kui paljuski samaväärse info saab niisama lobisedes mõnelt tuttavalt kätte.

Keda teema veel huvitab, siis BusinessWeek’is ilmus mais Twitteri abil kokku pandud artikkel Twitterist, mis keskendub rohkem tweetimise võimalustele ettevõtetes:

Businesses, of course, are more interested in what they’re buying. Dataminers like Seattle’s Visible Technologies are helping companies such as Hormel and Panasonic pour through millions of Tweets, finding customers talking about their products. Dell, a Visible customer, scouts out the Tweets and dispatches its Twittering workers to jump into the conversations. At a conference last week, the company claimed to have boosted sales through these efforts by $500,000 in recent months.

Isiklikult arvan, et Twitter’i funktsioonid võtavad üle mõned teised lahendused ja kauaks seda nähtust sellisel suht iseseisval moel ei jagu. Üks kodukootud näide kah.


Categorised as: ...


2 kommentaari

  1. Jüri Saar ütleb:

    Igati teemasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga