Miks siia alla ekspordivõime tõus ja hinnataseme korrektsioon ei kuulu, sellest allpool.

Punktid a) ja b) omavad mõtet eelkõige ainult juhul kui eurole üleminek toimub lähitulevikus. Üli-ideaalis näiteks 2010 1. juulil. Edasi on lihtsalt suur määramatus.

Vaadates praegust avaliku sektori kulude imekombel õnnestuvat räiget kärpimist hakkab minus süvenema kahtlus, et kas meid ei oota ees mitte deflatoorne spiraal. Eriti olukorras, kus euro laev õigel ajal ei saabu.

Avaliku sektori kulud kärbitakse väsinud kuid rõõmsate nägudega ära, tööpuudus kasvab hüppeliselt (eratarbimine väheneb), kiiret lahendust ekspordivõime taganttorkimiseks ei ole, välisinvesteeringud hoiavad hetkel Baltikumist eemale nagu katkust. Kogunõudlus väheneb, hinnasurve allapoole suureneb. Rahapakkumise allikad on minimaalsed, et mitte öelda olematud. Tehnilistest võimalustest tulenevalt rahaseadusest ei maksa üldse rääkida. Tahaks, et mul ei ole õigus. ???

Miks devalvatsioon oleks hetkel jama
a) sotsiaalsed tagajärjed oleksid karmimad kui deflatoorse hinnakorrektsiooni puhul – paljud väikese sissetulekuga ning piiripealse tagasimaksevõimega laenusaajad satuvad üsna nadisse seisu;
b) kindlasti annab devalvatsiooni posiitvse kõksu ekspordile. Vähemalt ühtlustab meie hinnataseme devalveeritud valuutadega sihtturgudega. Paraku, pakun, et tegemist oleks enesepettuse ühe erivormiga. Tootmissisendid on meil ikkagi sama kallid kui kõigil teistel, sisuliselt võidaksime niigi sihtturgude palkadest 3 korda madalamate palkade alandamise ning ikka veel natuke odavamate kaudkulude (elekter, vesi, infra) arvelt, mis koguomahinnast moodustavad väikese osa. Ajutine leevendus ei stimuleeri läbi viima kvalitatiivseid muutusi.

Mis viibki peamise teemani – innovatsioon.
Olen seda innovatsiooniaasta möllu nõutusega pealt vaadanud ja jõudnud järelduseni, et see, mis toimub on üks sihitu lahmimine mis paljuski toetub valedele müütidele.

Käibefraasist sidesõna staatusesse on taandunud väited, et “on vaja tõsta tööviljakust”, “on vaja toota kõrgema lisaväärtusega toodangut”. Tööviljakuse tõstmise meetodiks arvatakse olevat üldrahvalikku ratsionaliseerimisliikumist ja kiiremini ning rohkem töötamist. No saavutame selle arvelt 10-15% tööviljakuse kasvu 2-3 aastaga. Ja siis? Põhjanaabrite tööviljakus on ikka 2-3 korda kõrgem. 2-3 korda kõrgemate palkadega.

Innovatsioon sellisena nagu Eestil sellest kasu oleks, seisneks mu praeguse veendumuse järgi järgmises:
- unustada ära kõik, mida me arvame olevat oma traditsioonilised tegevusalad ja lähtuda eelkõige
- varjatud või tegeliku nõudluse olemasolust
- turundatavusest (ise või lääne proffide abil)
- suutlikkusest ise või allhankijate abil asi valmis teha
Leiutamine on ka oluline aga innovatsioon on eelkõige leiutise elluviimise oskus. Primaarne leiutis on toode või teenus, millel on turg ja mida on võimalik kasumlikult suuremahuliselt valmis teha. Või siis väiksemahuliselt aga suure marginaaliga.

Tööviljakuse võti on mitte efektiivsemalt ja intensiivsemalt teha vaid teha “midagi” kallima hinna eest. Ja kõrgem lisandväärtus on seejuures tasuta kaasa-anne. Deflatoorne lähenemine pigem soosib ja võimaldab selle strateegia teostamist, devalvatsioon pärsib.

PaulV:
1. Meie isandada Euroopas Komisjonis ei vaataks sellisele tegevusele sugugi sõbralikult, kuid nagu ka Buiter on selgitanud võiks see olla koos krooni käibele jätmisega üks võimalus, mis oleks JOKK. Sa

2. Kui meid huvitab eelkõige konkurentsivõime meie ekspordisihtkohtades, siis oleks otstarbekas vast sellest lähtuda.

3. Aga kui käibel oleks euro, siis poleks ka devalveerimine enam päevakorras – või sain ma millestki valesti aru?

1. Kui Eesti Pank on väljastatud kroonihulga 100% (või ligilähedaselt) katnud välisvaluutareservidega (enamuses euroga) siis miks on devalveerimine vajalik? Võiksime selle asemel vabalt üle minna eurole (kõik lähevad vahetavad Eesti Pangas oma kroonid eurode vastu, toimub see muidugi kommertspankade vahendusel).

2. Kas krooni on vaja devalveerida kõikide valuutade vastu või ainult nende vastu mis viimasel ajal ise “devalveerunud” on (rubla, rootsi kroon, poola zlott)? Kui viimane kas poleks siis õigem hoopis eurot devalveerida?

3. Milline saab olema hoiustamise tulevik peale devalveerimist? Mis mõttega ma hoiustan 5-7% intressi eest aastas kui riik võib minu hoiused ühe hetkega 30% alla hinnata? Kui väheneb hoiuste hulk Eestis (läbi devalveerimise ja sellest tuleneva hoiustamisest hoidumise) siis pikeneb ka ju kriisist väljumine.