<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
		>
<channel>
	<title>Kommentaarid Hardo Pajula illusioonideta ettevõtlustoetustest kohta</title>
	<atom:link href="http://www.vabalog.ee/2009/03/12/hardo-pajula-illusioonideta-ettevotlustoetustest/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>http://www.vabalog.ee/2009/03/12/hardo-pajula-illusioonideta-ettevotlustoetustest/</link>
	<description>Vabadusest majanduses, poliitikas, maailmas ja isegi Eesti Vabariigis läbi diskussiooni ja mõttearenduse, paljastades silmakirjalikkust ja topeltmoraali</description>
	<lastBuildDate>Sat, 11 Feb 2012 15:05:27 +0000</lastBuildDate>
	<sy:updatePeriod>hourly</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>1</sy:updateFrequency>
	<generator>http://wordpress.org/?v=3.2.1</generator>
	<item>
		<title>Kirjutas Mikk</title>
		<link>http://www.vabalog.ee/2009/03/12/hardo-pajula-illusioonideta-ettevotlustoetustest/comment-page-1/#comment-1659</link>
		<dc:creator>Mikk</dc:creator>
		<pubDate>Mon, 16 Mar 2009 16:41:44 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://www.vabalog.ee/?p=1084#comment-1659</guid>
		<description>Jüri,
su kahtlused on muidugi loomulikud. Ja tegemist ongi kunstliku nõduluse upitamisega, see ongi asja mõte, mitte lööki ära hoida, vaid seda pehmendada. Samamoodi on kunstlikud olnud ka skandinaavlsete analoogsed sammud. Maksusoodustused on ajutised, selles pole mdiagi originaalsed, enamik riike kasutab ajutisi maksusoodustusi (või ka ajutisi maksutõsteid). Kui on teada, et need on ajutised, milles probleem, kõik teavad ette millal need lõpevad ja oskavad sellega ka arvestada.
Minu arvates on tegu ühe konkreetse sammuga, võrdlused millest õppida (nii häid kui halbu külgi) on kohe kõrvalt võtta.</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Jüri,<br />
su kahtlused on muidugi loomulikud. Ja tegemist ongi kunstliku nõduluse upitamisega, see ongi asja mõte, mitte lööki ära hoida, vaid seda pehmendada. Samamoodi on kunstlikud olnud ka skandinaavlsete analoogsed sammud. Maksusoodustused on ajutised, selles pole mdiagi originaalsed, enamik riike kasutab ajutisi maksusoodustusi (või ka ajutisi maksutõsteid). Kui on teada, et need on ajutised, milles probleem, kõik teavad ette millal need lõpevad ja oskavad sellega ka arvestada.<br />
Minu arvates on tegu ühe konkreetse sammuga, võrdlused millest õppida (nii häid kui halbu külgi) on kohe kõrvalt võtta.</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Kirjutas Jüri Saar</title>
		<link>http://www.vabalog.ee/2009/03/12/hardo-pajula-illusioonideta-ettevotlustoetustest/comment-page-1/#comment-1658</link>
		<dc:creator>Jüri Saar</dc:creator>
		<pubDate>Mon, 16 Mar 2009 15:06:53 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://www.vabalog.ee/?p=1084#comment-1658</guid>
		<description>Minu arvates ei saa &quot;ettevõtluse toetamise&quot; ja &quot;ettevõtlustoetuste&quot; vahele võrdusmärki panna. 

Ettevõtlust on võimalik märksa laiemalt toetada kui suunata ettevõtlustoetusi, mis üldjuhul on üles ehitatud taotlustele ja aruannetele, omavad väga piiratud mahtu ja suunatud kaduvväiksele osale ettevõtjatest. Mind häirivad just suunatud ettevõtlustoetused.

Mis ehitajatesse puutub, siis mul on tunne, et Soome ja Rootsi on mõnevõrra teistsuguses olukorras kui Eesti, kus viimastel aastatel on kõva ehitusbuumi varjus niimõnigi edasisele haridusteele või õpitud ametile käega löönud, et ehitusel korralikult teenida. 

Ehitussektor kuivab meil praegu jõudsalt kokku ja kui nüüd soodustada läbi maksusoodustuste (kuidas lapitakse tulenev eelarveauk?) ehitus- või remonditöid, siis me hoiame kunstlikult nõudlust ühes sektoris tema tõenäolisest tasakaalupunktist kõrgemal. Kas taolised maksusoodustused jääksid igaveseks? Vaevalt, pigem oleksime mingi hetk olukorra ees, kus oleme ehitussektori hõivet hoidnud suuremana kui ta tegelikult oleks ja tuleb samu probleeme lahendama hakata.

Minule on ümbrisevat jälgides jäänud mulje, et kinnisvara on valdkond, kus kokku tõmbumise ruumi jagub veel aastateks. Õhku jääb rippuma ka küsimus, et kas me tahame neid inimesi subsideerida, kes hariduse või mõne muu valdkonna asemele hoopis ehituse valisid. Minule tundub märksa mõistlikum nende inimeste tööhõive kunstlik hoidmine (ja see ei tähenda veel, et ma seda pooldaks), kes on enda inimkapitali hulgaliselt panustanud - nii aega kui raha.</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Minu arvates ei saa &#8220;ettevõtluse toetamise&#8221; ja &#8220;ettevõtlustoetuste&#8221; vahele võrdusmärki panna. </p>
<p>Ettevõtlust on võimalik märksa laiemalt toetada kui suunata ettevõtlustoetusi, mis üldjuhul on üles ehitatud taotlustele ja aruannetele, omavad väga piiratud mahtu ja suunatud kaduvväiksele osale ettevõtjatest. Mind häirivad just suunatud ettevõtlustoetused.</p>
<p>Mis ehitajatesse puutub, siis mul on tunne, et Soome ja Rootsi on mõnevõrra teistsuguses olukorras kui Eesti, kus viimastel aastatel on kõva ehitusbuumi varjus niimõnigi edasisele haridusteele või õpitud ametile käega löönud, et ehitusel korralikult teenida. </p>
<p>Ehitussektor kuivab meil praegu jõudsalt kokku ja kui nüüd soodustada läbi maksusoodustuste (kuidas lapitakse tulenev eelarveauk?) ehitus- või remonditöid, siis me hoiame kunstlikult nõudlust ühes sektoris tema tõenäolisest tasakaalupunktist kõrgemal. Kas taolised maksusoodustused jääksid igaveseks? Vaevalt, pigem oleksime mingi hetk olukorra ees, kus oleme ehitussektori hõivet hoidnud suuremana kui ta tegelikult oleks ja tuleb samu probleeme lahendama hakata.</p>
<p>Minule on ümbrisevat jälgides jäänud mulje, et kinnisvara on valdkond, kus kokku tõmbumise ruumi jagub veel aastateks. Õhku jääb rippuma ka küsimus, et kas me tahame neid inimesi subsideerida, kes hariduse või mõne muu valdkonna asemele hoopis ehituse valisid. Minule tundub märksa mõistlikum nende inimeste tööhõive kunstlik hoidmine (ja see ei tähenda veel, et ma seda pooldaks), kes on enda inimkapitali hulgaliselt panustanud &#8211; nii aega kui raha.</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Kirjutas toivo</title>
		<link>http://www.vabalog.ee/2009/03/12/hardo-pajula-illusioonideta-ettevotlustoetustest/comment-page-1/#comment-1656</link>
		<dc:creator>toivo</dc:creator>
		<pubDate>Thu, 12 Mar 2009 17:57:56 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://www.vabalog.ee/?p=1084#comment-1656</guid>
		<description>see läheks asjaette, kuna just ehitajad tööta. st asjalikumad ja oskajamad ehitajad saaksid tööd remondimeestena. 

aga eesti probleem on pigem vist see harimatu ja oskusteta töötute mass.</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>see läheks asjaette, kuna just ehitajad tööta. st asjalikumad ja oskajamad ehitajad saaksid tööd remondimeestena. </p>
<p>aga eesti probleem on pigem vist see harimatu ja oskusteta töötute mass.</p>
]]></content:encoded>
	</item>
	<item>
		<title>Kirjutas Mikk</title>
		<link>http://www.vabalog.ee/2009/03/12/hardo-pajula-illusioonideta-ettevotlustoetustest/comment-page-1/#comment-1655</link>
		<dc:creator>Mikk</dc:creator>
		<pubDate>Thu, 12 Mar 2009 15:14:51 +0000</pubDate>
		<guid isPermaLink="false">http://www.vabalog.ee/?p=1084#comment-1655</guid>
		<description>Ega ettevõtete toetamine ei tähenda ilmtingimata otsest raha jagamist. Üks näide. Soomes ja Rootsis on languste ajal kasutatud skeemi, kus kehtestatakse ajutine maksutagastus neile kes remondivad oma kodusid. Soome, mälu järgi oli see ülempiir kusagil 5000-7000 eurot.

See pole ostene raha jagamine vaid kaudne motivaator, mis seotud samas investeerimise/tarbimisega - ainult siis saad raha tagasi. Need pola ka suured infraprojektid, mille käivitamine võtab kaua aega, vaid mikrotregevused.

HS-st lugesingi mingi kuu aeg tagasi, et Soome remondifirmadel on tänu sellele praegu käed tööd täis.</description>
		<content:encoded><![CDATA[<p>Ega ettevõtete toetamine ei tähenda ilmtingimata otsest raha jagamist. Üks näide. Soomes ja Rootsis on languste ajal kasutatud skeemi, kus kehtestatakse ajutine maksutagastus neile kes remondivad oma kodusid. Soome, mälu järgi oli see ülempiir kusagil 5000-7000 eurot.</p>
<p>See pole ostene raha jagamine vaid kaudne motivaator, mis seotud samas investeerimise/tarbimisega &#8211; ainult siis saad raha tagasi. Need pola ka suured infraprojektid, mille käivitamine võtab kaua aega, vaid mikrotregevused.</p>
<p>HS-st lugesingi mingi kuu aeg tagasi, et Soome remondifirmadel on tänu sellele praegu käed tööd täis.</p>
]]></content:encoded>
	</item>
</channel>
</rss>

