VABALOG

Mõned huvitavad postitused Läti lati devalveerimisest

Alates eelmise nädala lõpust on vaikselt, kuid järjest kindlamalt, esile kerkinud devalveerimise jutud, mille allikaks paljuski need samad inimesed ja institutsioonid, mis varem. Fistful of Euros koondab nii Edward Hugh kui Claus Visteseni positusi kenasti ühte kohta:

Edward Hugh tõi enda 28. mai postituses Danske Bank Warn On The Baltics välja huvitava väljavõtte Danske Bank’i soovitusest investoritele:

The event risk has risen sharply in the Baltic markets and we advise utmost caution. Yesterday, the Swedish central bank Riksbanken said it will increase its currency reserve by SEK 100 bn through a loan from the Swedish debt agency. Investors seem to believe that this is a buffer to deal with potential problems arising from the Baltic crisis.

Hugh näeb devalveerimislaine potentsiaalse algusena jätkuvalt Lätit, mis on lati kurssi kaitstes “põletanud” juba 500 miljonit Eurot ja lõppu ei näi tulevat samas kui Rootsi meedia on järjest kindlamalt võtmas hoiakut, et devalveerimisest pole lihtsalt pääsu.

Veel samal päeval jõudis Claus Vistesen üles panna oma postituse Devaluation Imminent in the Baltics?, kus pakub omalt poolt täiendavat analüüsi ja juhib tähelepanu ka SEB juhi Annika Falkengreni hiljutisele sõnavõtule:

In total we would have the same size of credit losses, but (if there is no devaluation) they would be a little more regular and over a longer time frame,” SEB Chief Executive Annika Falkengren told Swedish radio. “In the case of a devaluation they would be pretty much instantaneous.

Arvestades sellega, millist rolli mängivad Rootsi pangad Baltikumis, on taolisi sõnavõtte keeruline ignoreerida. Panga jaoks on tõenäoliselt üks valus hoop, mis ununeb üleüldise segaduse taustal kiiresti, märksa valutum kui pikaajaline negatiivset uudiste vool.

Eile avaldas Claus veel ühe postituse Update on the Potential for Devaluation in Latvia, kus toodud andmed Läti eelarve ja rahanduspoliitika kohta on mõtlemapanevalt masendavad. Kirsiks, selle võrratuste koogi peal, on endise Rootsi keskpankuri ja praeguse Läti valitsuse majanduskriisi nõuniku Bengt Dennis’e seisukoht:

The former Swedish central bank governor and an adviser to the Latvian government on how to cope with the economic crisis, said the Baltic country will need to devalue its currency. “No one knows if there will be a devaluation tomorrow or in a few months — the timeframe is always uncertain — but we have moved beyond the question of whether there will be a devaluation and should instead focus on how it will be carried out.”

Kõige selle taustal peab tõdema, et devalveerimine Lätis tähendab üpris tõenäoliselt ka devalveerimist Eestis. Meil oleks olukorras, kus täiendavaid kärpeid pole ilma tõsiste (poliitikute jaoks võimatute?) pingutusteta võimalik teha, otstarbekas asuda kainelt devalveerimise tagajärgedele mõtlema.

Samas on Stefan Karlsson paar nädalat tagasi Läti näitel arutlenud selle üle, mida devalveerimine annaks ja kas devalveerimisega kaasnevad positiivsed kõrvamõjud üldse ilmneks Lätis või Eestis:

The lower real interest rates and lower real exchange rate under a floating exchange rate system will mean that inefficient lines of production will be preserved to a greater extent, something which will mean a milder short term contraction (however, the reduced domestic purchasing power caused by the lower exchange rate will reduce the size of that relief). But this also means that the desired adjustment from sectors that depend on various forms of indirect subsidies (artificially lowered interest rates and exchange rates) to sectors that reflect people’s preferences is counteracted, something which in the long term will lower real output.

Because the undervalued exchange rate will hit some foreign producers, it should be noted that some of the negative effects of the floating exchange rate system will hit foreigners, instead of the country with the undervalued exchange rate. That may mean that even if the undervalued exchange rate hasn’t increased domestic growth, it may appear to do so because of the damage done to others, which in relative terms makes domestic growth look better. For example, even if the weak pound weakens the U.K. economy in absolute terms, it might still appear as if it is strengthening it if the weak pound inflicts even greater damage to Ireland and other euro area countries.

Devalveerimine lahendaks ka Eestis mitmed poliitilised tüliallikad, mis on seotud aina kahaneva eelarvega. Ühe pauguga oleks kõiki kulusid kärbitud 30% – ole sa kes või kus iganes. Eksportivad ja eurorahadest elavad ettevõtted saaks küll üpris kiiresti enda palgataset sobivamaks korrigeerida, kuid sisemajandusele orienteeritud ettevõtete ja avaliku sektori jaoks oleks uue olukorraga kohanemine mõnevõrra keerulisem. Ühtlasi poleks pääsu eestlaste eurolaenude sasipuntra massilisest ja üheaegsest harutamisest

Kui ma vedasin eelmise aasta lõpus Toomasega kihla, et Eesti krooni enne aprilli ei devalveerita, siis see kihlvedu osutus minu jaoks võidukaks. Samas tundus igati õiglane pakkuda Toomasele võimalust “topelt või ei midagi”, mille ta ka vastu võttis, kuid seda tingimusel, et järgmisest kriitiliseks kuupäevaks on 16. november. Minu jaoks taoline variant sobis, kuigi veendumus, et devalveerimine on varasemast tõenäolisem oli süvenenud. Viimaste nädalate poliitiline tsirkus koos eelnevalt viidatud postitustega on aga ainult süvendanud seda veendumust.

Ma esialgu veel kroone eurodeks pole vahetanud ja ei plaani seda lähiajal ilma täiendavate põhjuste ja argumentideta teha, kuid ilmselgelt on  alust olukorda varasemast terasemalt jälgida. Mulle tundub, et hiljemalt sügiseks on meil selge, kuidas selle devalveerimisega siis lõppude lõpuks jääb – tahame seda või mitte.


Categorised as: ...


3 Comments

  1. Kristjan ütleb:

    Tundub, et lati devalveerimine on vägagi tõenäoline. Täna teatas Riia börs, et ei suutnud riigivõlakirjade oksjonil mitte ühtegi pakkumist saada! Pikemalt siin: Veelkord olukorrast Lätis (ei taha ruumi raisata ja kõike ümber kirjutama hakata).

  2. Paul ütleb:

    Jah, aprilliks olin ka mina valmis kihla vedama, et EEK ei devalveerita, kuid hilssügis paneks juba sügavalt järele mõtlema.
    Kui aga Latt devalveeritakse, siis muutub EEK devalveerimine üsnagi tõenäoliseks (üle 50% tõenäosusega).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga