VABALOG

Linnahall ja salapäraste investorite mahhinatsioonid

Üheks intrigeerivamaks teemaks on Eestis jätkuvalt mõned tähelepanuväärsed hooned. Kuna teema pakub minule huvi eelkõige omandi- ja rahastamisküsimuste tõttu, siis üritan ajakirjanduse vahendusel jälgida, mis saab sellistest hoonetest nagu Linnahall, Neitsitorn ja Keila-Joa mõis.

Viimastel nädalatel on kõige rohkem kõneainet pakkunud Linnahall. Viimati siis seoses väidetava laenugarantiiga USA valitsuselt, mida tegelikult nagu polegi:

Tänane Eesti Päevaleht kirjutas, et Tallinna väited, nagu garanteeriks USA valitsus Tallinna linnahallile antavat 2,8 miljardi krooni suurust hiigelinvesteeringut, osutusid valeks. USA valitsus ei ole Tallinn LLC Entertainment Groupi poolt väidetavalt antavale investeeringule mingit garantiid andnud.

Ma ei saa siinkohal jätta tsiteerimata Taavi Aasa:

„Kas on garantii või ei ole garantiid… See on selline ärapanemise teema,“ ütles abilinnapea Taavi Aas täna linnavalitsuse pressikonverentsil esinedes. „See (Tallinn LLC Groupi investeering-toim.) on üks rahastamisvõimalus ja läbirääkimised on pooleli,“ lisas ta.

. . .

Täna püüdis ta kolme nädala taguseid väiteid pehmendada. „Pressiteates on üks lõik, mis räägib valmisolekust ja ka sellest, et Eesti riik peab ka valmis olema,“ osutas abilinnapea.

Ainuüksi enda eelarvamuste taltsutamiseks ja hilisemaks natuke objektiivsemaks kontrolliks mõtlesin, et panen enda mõned arvamused kirja, mis Linnahalli ümber toimuvat käsitlevad.

  1. Linnahalli ei investeeri ükski eraettevõte miljard krooni ilma oluliste muudatusteta, mis on vajalikud Linnahalli haldamiskulude vähendamiseks ja ruumikasutuse suurendamiseks. Minu tagasihoidlikul hinnangul ei ole see võimalik ilma oluliste kosmeetiliste muutusteta, mis pole aga kohaliku “intellektuaalse” eliidi jaoks vastuvõetavad. Linnahalli lammutamine pole samuti sugugi välistatud.
  2. Kui investor mingil imekombel siiski leitakse, siis ei ole tema prioriteediks Linnahall vaid selle ümbruse arendamine. Keegi ei hakka seda projekti ilma laenurahata tegema. Laenu peab aga teenindama ja see tähendab rahavooge, mida Linnahalliga ei ole võimalik garanteerida. Eelisjärjekorras suunatakse raha sinna, kus on võimalik ka teenida – seda eeldusel, et tegu pole mingit sulidega, kes lihtsalt rahaga kaovad.
  3. Taavi Aas on avaldanud arvamust, et 2011. aasta lõpuks võiks Linnahalli renoveerimistööd lõppenud olla ja hoones taas toimuda erinevad kontserdid ja üritused. Jälginud Linnahalli saatust juba mitu head aastat, siis pean ma taolisi seisukohti õigustamatult optimistlikeks. Hea kui selleks ajaks on töid alustatud rahadega, mis ei tule linna eelarvest vältimatute remonditööde tarvis.
  4. Eraldi huvitav on, et USA valitsuse garantiist on jutt liikunud nüüd Eesti valitsuse garantiile, mis on tõenäoliselt ka USA “investorite” soov olnud algusest peale. Kui riik garanteerib laenu, siis antakse seda lihtsamalt ja märksa leebemate tingimustega kui mingi kinnisvara projekti rahastamiseks. Pangad teavad, et kui “investor” võib lihtsalt kaduda, siis riik ei kao kuskile.
  5. Linnavalitsus ei ole suuteline täpsustama, mis USA valitsuse garantii võimalusega on tegu ega tooma välja detailsemaid üksikasju projekti finantseerimisest kohtumisel rahandusministriga. Kohtumise tulemus on, et Eesti riik linnale mingit laenu ei anna ja Linnavalitsus serveerib toimunut kui Linnahalli renoveerimise takistamist vms. samas kui juba praegu on selge, et laenu soovitakse saada ka muuks kui Linnahalli renoveerimiseks.

Mul on tunne, et selle postituse juurde on põhjust tulevikus veel tagasi tulla. Ühes asjas olen ma aga üha rohkem ja rohkem veendunud: Tallinn Entertainment LLC põhjustab veel Linnavalitsusele hulgaliselt peavalu.


Categorised as: ...


2 Comments

  1. PaulV ütleb:

    See jutt, et “USA valitsus garanteerib laenu, vaja on ainult Eesti valitsuse garantiid” on nagu mõnest e-mailist kopeeritud “Olete võitnud gazillion dollarit/leidsime unustatud konto, raha on teie oma, kättesaamiseks on ainult vaja saata meile 10000 krooni…”

  2. Jüri Saar ütleb:

    Hehee…eks ta natuke sellise maitsega ole küll. Eile ilmus Äripäeva ka väike selgitus advokaatidelt:

    http://www.ap3.ee/article/2010/02/10/Lextal_tapsustab_linnahalli_renoveerimiseks_pakutud_laenugarantiid

    Esiteks, ei ole sellist organisatsiooni nagu CDI minu esmase googeldamise tulemusena üldse olemaski. Praegu jääb mulje, et asutuse funktsioonist on saanud nimi.

    Teiseks, jääb mulje, et “investor” soovib laenata Eesti riigi garantiiga, mida tagab oma korda USA juhul kui Eesti riik ei peaks maksma.

    Üldiselt palju vusserdamist, mis meenutab tõesti rohkem Nigeeria ja Gruusia spämmikirju kui tõsiselt võetavat projekti.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga