Keskerakond on otsustanud sellest suvest teha astmelise tulumaksu promosuve. Eraldi küsimus loomulikult, kuidas see nende populaarsusele mõjub, kuid eks see kõik veel selgub. Seaduse muutmine on igal juhul algatatud ja ühena vähestest (ainsana?) on Keskerakond avaldanud ka konkreetse astmelise tulumaksu skeemi:

Eelnõu kehtestab praeguse ühtlase 21-protsendilise maksumäära asemel kolme astmelise üksikisiku tulumaksusüsteemi maksumääradega 18, 26 ja 33 protsenti. Lisaks säilib senine tulumaksuvaba aste. Nimetatud maksuastmete puhul on tegemist liitprogressiooniga, mille puhul maksustatakse kõrgema maksumääraga vaid tuluastme piiri ületav tuluosa.

Maksustatava tulu osa, mis on väiksem või võrdne 70 000 krooniga aastas (kuni 5833 krooni kuus), maksustatakse 18 protsendiga. Maksustatava tulu osa, mis algab 70 001 kroonist kuni 250 000 kroonini (5833-20833 krooni kuus), maksustatakse 26 protsendiga. Maksustatava tulu osa, mis on üle 250 001 krooni (alates 20 833 kroonist kuus), maksustatakse 33 protsendiga.

Sotsiaaldemokraadid asusid ennast Keskerakonna ettepanekust distantseerima praktiliselt niipea kui see avalikuks sai. Vähemalt selline mulje jäi Indrek Saare intervjuust Delfile:

“Ma ei ole astmelise tulumaksu vastu, kuna sellel on omad eelised, aga kindlasti ei nõustu ma Keskerakonna robinhoodlike ettepanekutega selles valdkonnas. Sellised populistlikud ümberjagamisettepanekud ei ole tõsiseltvõetavad, kuna kohutavad ära iga tervemõistusliku inimese, kellel üldse mingi tulu on,” sõnas Saar Delfile antud pikemas intervjuus.

Talk is cheap.

Astmelisest tulumaksust pole mingit mõtet pikemalt rääkida ilma konkreetsete numbriteta nagu ei ole mõtet ka teiste ettepanekuid maha teha samas midagi asemele pakkumata. Ma oleks samuti valmis nelja- või viieastmelist tulumaksu pooldama, kuid ilmselt ei oleks need protsendid kaugeltki nii kõrged ja maksustatavad summad nii madalad. Maksuküsimustes oleneb märksa rohkem ikkagi detailidest kui põhimõtetest, mille järgi võib väita, et meil on juba täna astmeline tulumaks.

Kuna Keskerakond on vaevunud välja tulema konkreetse ettepanekuga, siis väärib see ka mingit konkreetsemat reaktsiooni. Minul tekkisid esimese hooga kolme mõtet:

  1. Keskerakonna retoorika ja ettepanekud pole veel kahjuks omavahel tuttavaks saanud. Keskerakond on majanduslanguse sügavuses korduvalt süüdistanud valitsuserakondi ja rõhutanud majanduse stimuleerimise olulisust läbi abipakettide ja maksukoormuse stabiilsuse/vähendamise. Käibemaksu tõstmise vastasus ja müügimaksu pooldamise vaheline ebakõla peaks enamusel iseenesest mõistetav olema. Lisaks on Keskerakonna esindajad majanduslanguse tingimustes pidanud oluliseks rõhutada stabiilset majanduskeskkonda, mida ulatuslik maksureform kindlasti ei ole. Ma ei ole kahjuks teadlik ühestki tõsiselt võetavast uurimusest, mis väidab, et maksude tõstmine oleks kuidagi majandustegevust elavdanud.
  2. Valdav enamus eestlasi maksaks taolise süsteemi rakendumisel piisavalt palju rohkem, et sisuliselt võib rääkida ikkagi maksutõusust kõigile neile, kes vähegi rohkem lisandväärtust toodavad ja vastavalt ka tasustatakse. Keskerakonna retoorika on korduvalt rõhutanud kui oluline on Eestis kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade loomine, kuid teod on vastupidised jutule. Kõrgem maksukoormus rohkem lisandväärtust loovatele töökohtadele pigem pärsib nende loomist. Ühtlasi ei tasu unustada, et enamus inimesi ei maksa ise tulumaksu vaid sellega tegeleb tööandja. Töövõtjat huvitab summa, mis laekub tema pangakontole mitte summa, kust hakatakse mingeid makse maha arvestama. Paljudes töölepingutes on aga fikseeritud just netopalk. Tööandja jaoks tähendab Keskerakonna astmeline tulumaks töölepingute muutmist (palk väiksemaks) või osade inimeste koondamist (teiste kõrgem palk tuleb kuskilt katta). On põhjust arvata, et töötuid tuleb tulumaksu reformi realiseerumisel juurde samas kui täiendava 3,5 miljardit krooni maksutulu on optimistlik liialdus.
  3. Tööjõukulud koos maksudega on Eestis juba niigi kõrged ja maksukoormuse tõstmine ilma sotsiaalmaksu vähendamata tundub vähemalt minule veel eriti avantüristlik. Kadri Simson küll mainib, et kui astmeline tulumaks on kehtestatud, siis võib arutada ka sotsiaalmaksu vähendamist või isegi ülempiiri kehtestamist, kuid see jutt on piisavalt ebamäärane ja hägus, et seda mitte eriti tõsiselt võtta. Ühtlasi peaks eelneva kahe punkti valguses olema selge, et Keskerakonna retoorikal on kalduvus tegudega mitte haakuda.

Mulle tundub, et edukas maksureform peaks ikkagi käsitlema tervet maksusüsteemi mitte ainult tulumaksu. Ainult nii on võimalik tegeleda tööandjate jaoks problemaatiliseks kujunenud sotsiaalmaksuga ja alustada diskussiooni ettevõte tulumaksu olemuse üle. Kena oleks kui ka aktsiisid kampa võetakse, kuid see tundub juba natuke palju tahetud .

Arvestades Euroopa Liidu või vähemalt rahaliidu suundumustega pärast pingelist maikuud, siis võib üpris peatselt juhtuda, et välissurve meie maksusüsteemi muutmiseks osutub piisavalt tugevaks, et muutmisest pole euromiljardite nimel pääsu. Sisuliselt tähendab see, et iga erakond, kes tahab maksusüsteemi debatis osaleda, peaks sahtlis omama vähemalt esialgset visiooni laiapõhjalisest maksusüsteemi muutmisest. Nutikamad peaks aga mõtlema sellele, millest nad on valmis loobuma ja mille nimel.