VABALOG

Anonüümsest blogist vallandamiseni, ilma põhiõigusi rikkumata

Vahetult enne jaanipäeva käis ajakirjandusest läbi, et keegi Eveliis Kund-Zujev koondati, sest tööandja sai tema anonüümsele blogile jälile, mis polnudki väga anonüümne ja kus leidsid käsitlemist teemad, mis ei piirdunud ainult eraelu ja fantaasiaga.

Kas tööandja pingutas koondamisega üle? Tõenäoliselt, kuid ilmselgelt oleks konflikt tööandjaga varem või hiljem sarnase lõpp-tulemuseni viinud. Kas tööandjal oli õigus töötaja koondada? Kindlasti. Kas see teema on ennast ammendanud? Ilmselgelt.

Ilmselgelt sellepärast, et tänases Päevalehes ilmus artikkel Eksperdid: blogi pidamise eest koondamine käib põhiõiguste vastu, kust võib muu hulgas lugeda:

Kuna tööandja Kund-Zujevile blogi kustutamise palvet ei selgitanud, ei võtnud ta seda ka maha. Sellele järgnes koondamisteade. Harkmaa sõnul ei tohiks sellisel puhul olla tagajärjeks koondamine. „Siin saavad kahjustada inimese põhiõigused ja üldine sõnavabadus,” põhjendas ta. Harkmaa lisas, et kui tööandjat häiris, et töötaja eiras vastastikust kohustust olla lojaalne ja viisakas, siis oleks pidanud probleemile leidma muu lahenduse. Nii Eesti tööandjate keskliit kui ka tööinspektsioon keeldusid lugu kommenteerimast.

Kui on soov seda teemat edasi lüpsta, siis oleks võinud ajakirjanik vähemalt huvi tunda, mis põhiõigusi on juristi arvates kahjustatud. Mina mingite põhiõiguste kahjustamist ei tähelda, kuid ma ei ole ka jurist. Mis sõnavabadusse puutub, siis seda ei saa tööandja piirata. Küll saab ta aga seada töötaja valiku ette – kas lõpetad ettevõttest kirjutamise või lõpetame töölepingu. Kui tööandja hinnangul, isegi kui see ei ole kõige valgustatum, kahjustab blogi ja selle jätkuv avaldamine ettevõtte huvisid või mõjub negatiivselt töökeskkonnale, siis on tööandjal õigus töösuhe lõpetada.

Ma ei näe, et antud juhtum kuidagi sõnavabadust piiraks. Inimesele jääb alati võimalus edasi kirjutada, kuid nagu iga enda tegeliku nime all kirjutav inimene teab, tuleb enda kirjutatu eest ka vastutada ja võimalike tagajärgedega arvestada. Mõni kord tähendab see osadel teemadel kirjutamisest hoidumist, teine kord üldsõnalisemat ja ebamäärasemat juttu ja kolmandal juhul hoopis mõne sissekande kustutamist. Eveliis võib enda blogi rahulikult edasi kirjutada, kuid tööandjal on õigus tema hinnangul ettevõtte huve kahjustavat tegevust palga näol mitte subsideerida.

Ekspressi loost selgus, et juhtum jõuab ka töövaidluskomiosjoni, kuid mulle tundub, et õigus jääb siin tööandjale. Tööandjal piisab viidata usalduse kaotamisele töötaja vastu, milleks blogipostitused ja teemat kajastavad artiklid annavad hulgaliselt alust. Eraldi küsimus, mida samal ajal haiguslehel olemine endaga kaasa toob ja kas tegu oli koondamise või hoopis vallandamisega.

Igal juhul edu Eveliisile, kes on loodetavasti leidnud endale praeguseks mõistvama tööandja.


Categorised as: ...


One Comment

  1. Paul ütleb:

    Olen tööandja, kelle ettevõttes töötab ka aktiivseid blogijaid. Siiani pole probleeme olnud.
    Arvan, et kui keegi hakkaks tööasjus blogima, siis oleks bloggeri poolt viisakas tööandjat asjast teavitada. Kui blogi artiklid on neutraalsed või tulevad tööasjadele kasuks, siis las blogib enda ja oma lugejate rõõmuks. Kui tekivad aga vastuolud, siis on targem kas blogimine tööteemadel lõpetada või lähevad teed lahku.
    Pole mõeldav, et keegi omatahtsi ettevõtte jaoks konfidentsiaalset informatsiooni veebi paneb! Inimõiguste ja sõnavabadusega pole siin mingit suhet!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga