VABALOG

Üks sotsiaalmaksust, teine palgast erasektoris

Andes Võrk kirjutas esmaspäevas Päevalehes arvamusloos Tuld sotsiaalmaksule paljuski õigustatult, et sotsiaalmaksule lage tahavad kõik, kuid sellega kaasnevast puudujäägist ei räägi eriti keegi. Kui küsimus ise väärib tähelepanu, siis Andrese käsitlus sellest tekitas mõningaid…mõtteid:

  • Mulle jääb arusaamatuks, miks üldse kirjutada, et hoiuseintressi ja dividenditulu ei maksustata sotsiaalmaksuga. Intress ei ole tulu vaid kompensatsioon edasi lükatud tarbimise eest, mida maksustada ja veel parem maksustada tervisekindlustusega on siiani õigustamata. Dividenditulu maksustamisest rääkides on vist liiga lihtne ignoreerida tõsiasja, et väga paljude jaoks on dividendid täiendav sissetulek palgale, mis terviskindlustusega ettevõtlustulu koormamisel tähendab nende inimeste topeltmaksustamist samas kui saadavatest hüvedest pole mingit juttu.
  • Tööjõumaksud on kõrgemad kapitalimaksudest eelkõige sellepärast, et tööjõul on liikuda märksa keerulisem kui kapitalil, mille taga on märksa rohkem maksumäärale tähelepanu pööravaid inimesi. Ühtlasi peaks kohalike ettevõtete laenukoorumus ja drastiline kasumite vähenemine olema piisavalt heaks tunnistuseks sellest, et kapitali on jätkuvalt vähe ja kapitali Eestisse liikumisele tuleks takistused võimalikult madalal hoida mitte mõelda kuidas neid suurendada.
  • Huvitav oli ka väide, et kõrgepalgalised on maksude suhtes enamasti vähem tundlikud ja seetõttu julgetakse ka neile kõrgemaid maksumäärasid peale panna. Samas on mulle jäänud mulje, et maksusüsteemid on potentsiaalsetes võrdlusriikides oluliselt keerulisemad ja nüansirikkamad, sest esineb mitmeid maksusoodustusi ja erandeid, mida kõrgema sissetulekuga inimesed saavad ära kasutada seeläbi makstes kohati isegi vähem kui keskmise sissetulekuga inimene. Maksusüsteemi adminstreerimise keerulisusega kaasnevad aga väikeriigile arvestatavad ja suhteliselt suuremad kulud. Ühtlasi tundub mulle, et “kõrgepalgaline” Eestis ei ole sama, mis kõrgepalgaline Soomes, Rootsis, Belgias jne.
  • Kui juttu jõuab meditsiin rahastamise osa eraldamiseni sotsiaalmaksust ja liitmisele tulumaksuga, siis minul jääb mulje, et autori varjatud eelistus on praegust sotsialiseeritud tervishoiusüsteemi edasi juurutada ja sisuliselt erasektori alternatiivide esile kerkimine välistada. Samas võib see tuleneda minu isiklikest eelistustest ja järeldustest, mis on tehtud varem Andrese poolt kirjutatust.
  • Ma ei saa pidada muuks kui elukaugeks, küüniliseks ja isegi pahatahtlikuks väidet nagu tööandjate soovid oleks eelkõige seotud kõrgem kohaga mingis edetabelis. Milleks taoline labasus? Valdavat enamust ettevõtjaid jätavad kohad taolistes tabelites külmaks, sest nende huvi on kasumit teenida mitte abstraktsetes edetabelites figureerida. Kasumit saab teenida kas panustades inimeste kompetentsi (kõrgemad palgad) või hulka (palgafondi suurus), kuid vältimatult on nii ühe kui teisega keerulisem kui maksud sinu kasumi lihtsalt ära söövad.

Mulle tundub, et Andres lähtub mitmetest maailmavaatelistest eelistustest, mida ei jaga kaugeltki kõik, samas kui Praxise analüütikuna esinedes jääb mulje, et tegu on terve mõttekoja seisukohaga.

Mind isiklikult häirib järjest tehnokraatlikum lähenemine majandus- ja maksupoliitika kujundamisel, kuid vähemalt  ei kirjuta Praxise inimesed midagi nii haledalt vastuolulist, segast ja teadmatut kui Kaire Uusen, kellel õnnestus TTÜ haldusjuhtimise magistriprogrammi oluliselt kõigest ühe artikliga devalveerida.

Arvestades sellega, et tegu on tulevase ametnikuga, kes võib sattuda kujundama kohaliku majanduspoliitikat, jääb minu veendumusel, et mida vähem eelistakse, suunatakse ja soodustatakse, üle ainult süveneda ja teistele meelde tuletada, et kaugeltki kõik inimesed, kes teevad otsuseid kõigi eest ei pruugi olla pädevad neid otsuseid tegema.


Categorised as: ...


3 Comments

  1. Andres Võrk ütleb:

    Ahoi!
    Väga asjalik tagasiside. Tänud.
    Panen siia paar kiiret repliiki, pikemalt võiks diskuteerida mõnes teadusseminaris kus saaks ka valemeid ja numbreid puistata :).

    1) maksude mõjust tööturukäitumisele – kõrgepalgalistel peaks küll olema madalam tööjõupakkumise kompenseerimata elastsus kui madalapalgalistel, juhul kui arvestada sisse ka töötamise otsus . Mõned lihtsad ülevaated, kust võiks selle kohta lugeda (panen mälu järgi allikate loetelu)
    a) Disney, R. (2000) The Impact of Tax and Welfare Policies on Empoyment and Unemployment in OECD Countries. IMF Working Paper No 164, October 2000.
    b) Carone, G., Salomäki, A. (2001). Reforms in tax-benefit systems in order to increase employment incentives in the EU. Economic Paper Number 160, September 2001.
    c) Mirrleesi maksukogumikus ilmuv Meghiri ja Phillipsi artikkel on ka hea ülevaade
    http://www.ifs.org.uk/mirrleesreview/dimensions/ch3.pdf
    Viimane samas leiab ka, et kõrgepalgaliste meeste töötunnid võivad muutuda kõrgete piirmaksude korral ja sealt tuleb küll efektiivsuse kadu.
    Eesti kohta on muidugi väga vähe midagi hinnatud, sest pole olnud loomulikke eksperimente. Karsten Staehr (2008) ka püüdis hinnata tööjõupakkumise elastsusi ja pakkus, et see võiks olla tagurpidi U kujuline. Ma ise olen leidnud, et tööjõus osalemise otsus on küll sissetulekule tundlik, aga töötundides ei ole erilist efekti.
    Aga nõus, et Eesti puhul on see selgelt see koht, et “more research is needed”.

    2) tervishoiu rahastamise alternatiividest – täiesti nõus, et erakindlustus on üks alternatiiv, kuid see oleks Eesti puhul ilmne sotsiaalkindlustuse põhimõtete muutus. Niikaua, kui eeldada, et see säilib, on mõtet analüüsida maksusüsteemi kehtivas sotsiaalkindlustuse raamistikus.
    Hetkeseisu eelistuste analüüsi kohta soovitan vaadata seda WHO/HK raportit:
    http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0003/107877/E93542.pdf
    P.S. Teeme rah.minile järgmise aasta suveks suure analüüsi erakindlustuse plussidest-miinustest Eesti jaoks. vaatame mis sealt tuleb.

    3) Kapitalitulu madalam maksustamine võrreldes tööjõu maksustamisega on seotud selle kõrgema mobiilsusega. Loomulikult. Seda ei seagi kahtluse alla. Aga see on puhtalt empiiriline küsimus, kui palju peab see olema madalam, mis oleks majanduspoliitiliselt efektiivseim tase. Teine aspekt on horisontaalne ja vertikaalne õiglus tervishoiu rahastamisel. Ja see on küll koht, kus mul on vist tõesti väärtushinnang, et kui me räägime solidaarsest tervishoiu rahastamisest Eestis (nagu seni on ühiskond kokku leppinud), siis horisontaalne õiglus võiks kehtida. Ei saa mina ise ka aru, et miks näiteks mõne tulu pealt ma maksan tervishoidu raha ja
    suure osa tulude pealt ei maksa üldse.

    4) Ja see viimane nöök tööandjate edetabelile oli vihje sellele PWC ühistabelile, mille üle oleme ironiseerinud. Vt ka siit:
    http://praxisestonia.blogspot.com/2009/11/maksukoormusest-maksukohuslastest-ning.html
    Ilmselt oli liiga siseringi nali.
    Ma ise ikkagi pigem usaldaks Euroopa Komisjoni hinnanguid kapitali ITRi kohta. PWC tabel kehtiks üksnes fikseeritud brutopalkade korral, aga meil Eestis need ikka suht paindlikud nõrkade ametiühingute tõttu.

    Igatahes suured tänud kommenteerimise vaeva eest. Eks see artikkel EPLi oligi mul lihtsalt kirjutatud, et oleks seda debatti, argumentatsiooni ja empiirilist tõendusmaterjali ikka rohkem. Muidu need poliitikud otsustavad selle järgi, kes rohkem kisab.
    Aga nõus küll, et ise oleksin pidanud ka ikka viitama rohkem tõendusmaterjalidele ja enda arvutusi sisse tooma. Praegu jäi vist tõesti väga maailmavaateline kõlama.
    Edu asjaliku blogi pidamisel ja jõudu kommenteerimisel!
    Andres

  2. Andres Võrk ütleb:

    Eh, ma alles nüüd nägin, et sa olid tolle sama tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse raporti kohta kirjutanud põhjaliku ülevaate. Ma püüan meeles pidada ja edaspidi teada anda, kui kuskil nendel teemadel enda poolt diskuteerime, saab tõsiseid debatte pidada.
    P.S. Igaks juhuks lisan, et minu mõtted ja ideed kindlasti ei ole Praxise seisukoht või TÜ seisukoht. Need ikka kõik isiklikud. Praxisel ei ole oma agendat.
    Edu!
    Andres

  3. Jüri Saar ütleb:

    Ma loodan, et minu tagasiside liiga üleolev välja ei kukkunud 😛

    1. Üritan sinu viidatud artiklitele pilgu peale heita, kuid samas on minu jaoks mudelite ja valemitega üksikasjalikult tegelemine kiiresti kahaneva piirväärtusega tegevus, mis võtab rohkem aega kui minule on sellest kasu, sest minu igapäeva töö on seotud erinevate infrastruktuuriprojektidega.

    2. Jah, tervishoiust ja jätkusuutlikkuse uuringust üritasin enda mõtted süstemaatliliselt kokkuvõtta ja selgitada, mis mind selle uurimuse juures häiris: http://www.vabalog.ee/wp-content/uploads/Tervishoiu-uuringust.pdf

    3. Minu jaoks on solidaarsus kahjuks moondunud sisutühjaks sõnaks, mille taga ei ole juba mõnda aega mingit ühtset arusaam. See võib tunduda normisena, kuid minu arusaama kohaselt ei lepi “ühikond” mitte midagi kokku. On arvestatav hulk inimesi (s.h. mina), kes on lihtsalt sunnitud leppima praeguse tervishoiusüsteemi korraldusega, sest alternatiivi jaoks pole ruumi ja alati saab appelleerida “solidaarsusele”.

    4. Jah, see oli ikkagi liiga siseringi “nali”. Mulle tundub jätkuvalt, et see tööandjate ja tabelikoha jutt oli üleliigne ja alusetu. Your mileage may vary.

    Ma ei julgeks tõendusmaterjali vähesust riiklikus päevalehes ilmunud arvamusloos eriti ette heita, sest muidu oleks artiklil veel vähem lugejaid, millest oleks samuti kahju…küll aga võiks mõelda edaspidi sellele, et kas artikli kommentaarides või praxise blogis mõned arvutused või viited välja käia.

    Edu ka sinule. Kuigi ma mitmeid sinu seisukohti ei jaga saan ma vähemalt enamasti aru, kuidas sa mingist küsimusest mõtled, mis on minu jaoks vääruts oma ette.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga