VABALOG

Usutavamalt kohalikust kõrgharidusest

Kui Eestis läheb jutt kõrgharidusele, siis kipub see ajalehtede arvamuskülgedel väljenduma eelkõige selles, kuidas ühelt poolt oleks raha juurde vaja ent teiselt poolt peaks siiski kõik tasuta olema ja kõigile soovijatel veel võimalus tulemustele vaatamata õppetoetusi saada. Kohalikest kõrgkoolidest saadava hariduse kvaliteetsuses on aga sageli põhjust kahelda ja seda vaatamata ulatuslikele investeeringutele õppekeskkonda.

Hiljuti ilmus Õpetajate Lehes intervjuu kahe erakõrgkoolis (EBS) majandusained õppetanud inimesega, kelle vaated kõrgharidusele ja haridusele laiemalt väärivad ka siini viitamist. Karmo Kroos ja Hardo Pajula on mõlemad piisavalt kirju seltskonna õpetamisega kokku puutunud, et nendega tehtud intervjuuga tutvuda ja sealt isegi üht-teist tsiteerida:

K. K.: Mina küll ei julge väita, et põhikoolis on meil asjad hästi, et probleemid algavad gümnaasiumiastmes ja süvenevad kõrgkoolis. See, mida meil hariduse kvaliteedi all mõeldakse, on suuresti seotud kooli võimalusega õpilasi selekteerida, ja seda nii põhi-, kesk- kui ka kõrgkooli tasemel. Näiteks majandusõpetus, mille kasvuraskusi ma lähemalt näinud olen, on tagasihoidlikest, kuid siiski positiivsetest sisemistest arengutest hoolimata 20 vabadusaasta jooksul kaotanud positsiooni, mis võimaldas valida õpilasi.

. . .

H.P.:Osa üliõpilasi tuleks kas või riigi toel välismaa tippülikoolidesse õppima saata. Muuta tuleks järelevastamise süsteemi, eksamit ei tohiks saada teha kolm-neli korda. Keeruline on ka mõista, miks on vaja sundida kõiki riigi ja erakoole looma doktorantuuri. Riik käsib ja koolid teevadki! Näiteks EBS õpetab noortele elementaarset matemaatikat ja natuke eesti keelt majandusteooria sildi all, nüüd aga tahetakse keskkoolile doktorantuuri külge pookida. Reaalsustaju peab ikka alles jääma, ei ole mõtet seigelda paralleelkosmoses.

. . .

K. K.: Miks peaks kõrgharidus üldse tasuta olema? Peale selle, et mingi seltskond on seda harjunud tasuta saama? Ei ole vaja doktorikraadi mõistmaks, et kõrgharidusega inimeste sissetulekud on suuremad kui nendel, kel kõrgharidust ei ole. Miks peaks ühiskond maksma kinni kellegi meele lahutusliku (investeerimis)tegevuse, mille tulemusel saab lõpetanu parema sissetuleku, meeldivama elukaaslase ja tubasema töö?

Natuke värskemat õhku umbseks muutuvasse kõrgharidusdiskussiooni.

Kui Pajula heietused korda lähevad, siis võib huvi pakkuda ka eelmise nädala Kahekõne. Saate teises pooles oli külaliseks Hardo Pajula (alates 33. minut), kes jõudis mõtiskleda nii majandusteadlaste ennustuse, algeliste ennustusvahendite kui ka rahaliidu võimalike arengute üle. Oleks võinud olla pikem ja huvitavam intervjuu olla, kuid hea seegi.


Categorised as: ...


3 Comments

  1. toivo ütleb:

    hardo pajul räuskab, ta enam põhjendusi ei too väidete tõestamiseks. kahju.

  2. Jüri Saar ütleb:

    Miks ta peabki kogu aeg ühte ja seda sama juttu läbi nämmutama? Ei peagi. Mina olen seda juttu kuulnud nii viimased 10 aastat (koos põhjendustega) ja ma ei nõustu temaga päris kõiges, kuid iva on seal on rohkem kui küllaga. Pajula on teadlik ka Google’ist ja loodetavasti oled ka ise selle võrratu rakendusega tuttav. Samas ma näen teda sõnavõtmas ja enda seisukohti sageli ka põhjendamas. Sinu kohta sama ei saa öelda. C’est la vie!

  3. Jüri Saar ütleb:

    Kellel ühest kroonist kahju ei ole, siis Maalehes intervjuu Hardo Pajulaga: Eesti kõrgkoolid tegelevad suuresti jobupoputamisega

    http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/hardo-pajula-eesti-korgkoolid-tegelevad-suuresti-jobupoputamisega.d?id=36263587

    Kommentaarid üllatasid…pigem positiivselt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga