Häbematult kentsakaid väiteid seoses riigihangetega
Äripäevas ilmus pikem lugu riigihangete raames teostatavate ehitustööde pikkadest maksetähtaegadest, millele andis oma kommentaari ka rahandusministeerium:
Rahandusministeeriumi teatel lepitakse maksetähtaeg kokku igas ehituslepingus eraldi. “Pole olemas riigi üldist maksetähtaega. Olukorras, kus riigis ühtset regulatsiooni maksetähtaegade kohta pole, on ennatlik üldistada, et riigiasutuste kehtestatud maksetähtajad on ebamõistlikult pikad. Kui soovite, võite konkreetselt esile tuua asutusi, mille lepingu maksetähtajad on ebasobivalt pikad ning nendelt põhjusi küsida. Samas juhime tähelepanu, et tegemist on lepingulise suhtega, mille aspektid räägivad omavahel läbi ja millega nõustuvad kaks osapoolt,” edastas ministeerium oma vastuse.
Häbematult kentsakaks teeb eelnev lõigu fraas “tegemist on lepingulise suhtega, mille aspektid räägivad omavahel läbi ja millega nõustuvad kaks osapoolt”, mis eirab täielikult tõsiasja, et kui riigihange on avalikult välja kuulutatud, siis on üheks hankedokumentide lahutamatuks osaks ka lepingu projekt, mis mingite “läbirääkimiste” käigus muutmisele ei kuulu. Pakkujatel on ainult kaks võimalust: kas nõustuda lepingus toodud tingimustega või loobuda pakkumuse esitamist.
Teoreetiliselt on loomulikult olemas ka variant, kus pakkujad teevad ettepaneku hankijale lepingutingimuste muutmiseks. Teoreetiline jääb see variant aga sellepärast, et hankijad ei ole huvitatud lepingutingimuste muutmisest – isegi siis mitte kui neid on informeeritud täiendavatest kuludest, mis pikkade maksetähtaegadega kaasnevad. Olen ise selle protsessi läib käinud, toonud välja isegi konkreetsed arvutused ja põhjused, kuid ei midagi. Lihtsam on mitte muuta.
Kui soovid pakkumuse esitada, siis üheks pakkumuse esitamise eeltingimuseks on hankedokumentides tooduga nõustumine. Mingit läbirääkimiste võimalust tegelikult ei ole ja vastupidise väitmine on…veider.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar