VABALOG

Kuidas iga rongipilet on tegelikust hinnast poole odavam

Esmaspäeval ilmus Postimehes artikkel ühistranspordi doteerimisest, mis 2012. aastal ulatub peaaegu 59 miljoni euroni. 2012. aasta riigieelarve seletuskirja järgi (pdf, lk 175) ületab see summa isegi 60 miljoni euro piiri, kuid see ei olnud peamine, mille tahtsin peatuda.

Hoopis huvitavam on tõsiasi, et Edelaraudtee tegevust toetataks järgmisel aastal 13 407 098 euroga, mis on mõnevõrra rohkem sellel aastal saadud toetusest, mis ulatus kõigest 12 910 153 euroni. Iseenesest on tõusul ka oma loogika, sest inimesed sõidavad ikkagi rongiga igal aastal natuke rohkem, kuid see toetusnumber vajab konteksti.

Jaanuari algusest pärineva Delfi uudise kohaselt sõideti 2010. aastal Edelaraudtee rongides kokku 1 775 832 korral ja tänavu näib reisijate arv viimaste andmete järgi olevat vähemalt 2,4 % kõrgem, siis natuke excelis nikerdamist võimaldas luua järgmise tabeli:

Rongiliin

Reisijate arv 2011

% kogu reisijatest

Piletihind (ametlik)

Piletihind (dotatsiooniga)

Reisija makstav hind koguhinnast

Tallinn-Türi-Viljandi

643 410

35.38%

6.71

13.81

48.59%

Tallinn-Tartu-Valga

583 093

32.07%

8.95

16.05

55.76%

Tallinn-Rapla

192 050

10.56%

2.11

9.21

22.91%

Tallinn-Pärnu

184 077

10.12%

5.43

12.53

43.34%

Tallinn-Narva

183 719

10.10%

7.35

14.45

50.87%

Tartu-Orava

32 102

1.77%

2.81

9.91

28.36%

Kommentaariks väärib lisamist, et keskmise pileti dotatsiooniks on 7.1 eurot iga sõidu kohta, mis iganes suunas see ka ei oleks ja aluseks on võetud tavapilet ja kõige kaugemasse sihtkohta, mis peaks Tartu esimese klassi pileteid natuke tasakaalustama. Kõik piletihinnad pärinevad Edelaraudtee kodulehelt ja sisaldavad kõige kaugema sihtkoha hinda – näiteks Tallinn-Tartu-Valga liinil on toodud piletihind Valgani. Ühtlasi ei arvesta tabelis toodud hinnad soodustustega, mis ulatuvad 5-30%-ni.

Eelnevalt toodud tabeli näol on küll tegu prognoosiga, kuid mulle tundub, et eelneva taustal on põhjust väita, et üldjuhul tasub iga rongireisija enda pileti tegelikust hinnast vähem kui pool ise. Suurem osa piletihinnast makstakse kinni riigieelarvest ja seda tasub eriti hästi meeles pidada kõigil neil, kes arvavad, et rongiliiklus peaks olema Eestis tihedam, kiirem, mugavam ja mitmekülgsem ning see on kuidagi majanduslikult põhjendatud.

Arvestades seda, et need kollektiivsed 1,8 miljonit sõitu teeb vaid väike osa Eesti elanikkonnast, kes kasutab Edelaraudtee teenuseid regulaarselt ja paljud ka veel soodustusega, siis jääb üle ainult nentida, et väheste mugavuse maksab kinni teadmatu enamus.


Categorised as: ...


8 Comments

  1. hk ütleb:

    Meenutuseks üks Riigikontrolli raport täpselt samal teemal aastast 2002. Siis maksti ühele kroonile piletitulule peale 9 krooni.

    http://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=10614&AuditId=1667

    http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/1667/Area/4/language/et-EE/Default.aspx

  2. Ray D. Noper ütleb:

    Kui rongiliiklus oleks tihedam, kiirem, mugavam, siis sõidaks ehk rohkem inimesi ka rongiga.
    Näide – kui ma tahaks maakodust rongiga tööl käia, jõuaksin ma minema tööle kell ~07:30 ja peaks lahkuma kell ~17:30 lihtsalt seepärast, et täpselt niipalju neid ronge sõidabki – ja see on Tartu-Valga liin ! Kusjuures Tartu-Elva on sisuliselt kaksiklinn ja sealt vahelt oleks “commuter”-eid kumbagi linna sõitmas mägede kaupa…
    U. 11-12 aastat tagasi käisin samas kandis koolis ja rongid, mida sõitis oluliselt sagedamini, olid põhilised liikumisvahendid… Kui rongipilet maksaks ka samapalju kui (samuti doteeritud) maakonnaliini bussipilet, oleks sellega ikkagi sõitjaid, kui rongid vähegi mõistlikel aegadel sõidaks…

  3. Logistik ütleb:

    Tartu-Koidula liiniga on seis veel nutusem – http://www.logistikauudised.ee/?PublicationId=0aef5c30-bb29-44fb-95ff-36035136152c

    Pilet maksab liinil 3,7 eurot.

  4. Jüri Saar ütleb:

    hk: Riigikontrolli aruanne on meeles ja nii 5 aastat tagasi ka blogitud:

    http://www.vabalog.ee/2006/05/01/rongiliikluse-aktivismi-kentsakusest-eestis/

    rdn: Infrastruktuur ja investeeringud sellesse taanduvad (peavad taanduma!) konkreetsetele numbritele, sest soovid on alati suuremad kui raha kogus, millega neid soove rahuldada.

    Tihedam, kiirem ja mugavam maksab ning sugugi mitte vähe samas kui reisijate arv ei kasvaks kulutustega samas tempos. Eesti on liiga hõredalt asustatud ja eestlasi on liiga vähe, et raudteetransporti investeerimine ennast õigustaks. Raudteede põhiline funktsioon Eestis on kaubavedu ja selleks ta ka jääb kui kuskilt suuremal hulgal inimesi juurde ei tule.

    Tartu-Elva rongidel on sellised ajad nagu nad on eelkõige sellepärast, et koondada reisijad võimalikult vähestesse rongidesse ehk teha need sõidud vähegi majanduslikult õigustatuks. Ülejäänud aegadel sõidaks peamiselt tühjad rongid ja seda oleks põhjust nimetada juba raiskamiseks.

    Kusjuures sattusin Tartu-Elva vahelise tee 4-rajaliseks ehitamise tasuvusuuringu ekspertiisigrupi töös osalema. Tasuvusuuringust selgus, et isegi teed ei ole mõtet Tartust edasi 4-rajaliseks ehitada, sest inimeste arv piirkonnas pigem väheneb ja investeeringud ei oleks majanduslikult põhjendatud. Raudteeinfrat kasutab aga oluliselt vähem inimesi kui teid. Sulle võib tunduda, et Tartu ja Elva vahel oleks “commuter”-eid piisavalt, kuid tegelikult see nii ei ole. Neid on vähe ja aina vähemaks jääb.

    Mis puutub bussiliinde doteerimisse, siis ma olen juba varasemalt siin blogis väljendanud seisukohta, et maa-elu doteerimine üldisemalt ei ole minu arvates põhjendatud muus kui väga piiratud ulatuses ja sedagi transpordi osas.

    Ideaalis lõpetatakse ka transpordi subsideerimine, sest kui tahad nautida looduslähedust ja ruumi, siis võiks seda teha oma raha eest. Samas on parem kui subsideeritakse transporti kui hakatakse investeerima üht, teise ja kolmandasse, et inimestel oleks “vajalikud teenuse käepärast”.

    Bussiliine on vähemalt võimalik sulgeda ja busse ning bussijuhte on samuti võimalik ümber suunata kui nõudlus muutub, kuid investeeringutega kaasnevad lisaks veel püsikulud, mis nagu veskikivi kahaneva tulubaasiga omavalitsustel kaelas ripub. Nii kuidas inimeste arv väheneb muutuvad ka igasugused investeeringud, mida kasutab järjest väiksem hulk inimesi, kohustuseks, mille puudujääki on sunnitud lappima need, kes neid investeeringuid kunagi ei tahtnud ega kasuta.

    Ma julgeks ka väita, et bussipileti dotatsioon iga sõidu kohta on arvestatavalt madalam kui rongipileti dotatsioon. Ühtlasi väärib ka rõhustamist, et paljud rongireisijad ei jõua rongiga sinna kuhu nad soovivad vaid liiguvad edasi ka bussiga.

    Kui ronge hakkaks rohkem (ja isegi kõige roosilistemates stsenaariumites ei oleks see arv suur) inimesi kasutama, siis vältimatult elaks ka järjest suurem osa nendest inimestest ka rongijaamadest kaugemal, mis tähendab, et bussiliine tuleks edasi doteerida ainult, et nüüd on pikemate sõitude tulubaas õõnestatud, mis teeb bussiliinide operaatoritele majandamise varasemast oluliselt keerulisemaks. Poliitiline surve bussiliikluse säilitamiseks olemas oleval tasemel suureneb ja sellega koos möödapääsmatult ka bussipileti dotatsioon maakonnaliinidel.

    Tulemuseks on marginaalne reisijate arvu suurenemine rongides, kuid ulatuslik rongiliikluse dotatsiooni suurenemine ja arvestatav bussiliikluse dotatsiooni suurenemine. Peamine, mis sa kulutatud raha eest saad on hoopis inimeste suunamine bussidest rongidesse ehk väheste transport on natuke mugavamks tehtud.

    Kui eelnev natuke demagoogilisemalt sõnastatada, siis küsiks, et kas sa tahad rohkem sõita mugavama, kiire ja odava rongiga või soovid sa, et õpetajate ja lasteaiatöötajate palgad tõuseksid?

    Ilmselt ei tule üllatusena, et minu arvates võiks rongidega mängimise lõpetada ja kogu ühistranspordi vajaduste rahuldamise bussidele suunata.

  5. toivo ütleb:

    sa ei kirjelda oma ideaalset ühiskonda, ehk kuidas siis peaks toimima eesti yhiskond, kitsamalt võttes transpordikorraldus. 0 dotatsioon? sulgeme rongiliinid ja võtame trammirööpad üles ja myyme vanarauaks? saaks omakorda sinu ideid kritiseerida ja pulkadeks lahti võtta

  6. toivo ütleb:

    “minu arvates võiks rongidega mängimise lõpetada ja kogu ühistranspordi vajaduste rahuldamise bussidele suunata.”

    paluks kavntifitseeritult, miks selline stsenaarium parem oleks?

  7. Jüri Saar ütleb:

    Alustaks sellest, et ühistransport linnas ja linnade vahel, oluliselt hõredamalt asustatud piirkondades, on kaks erinevat asja. Edelaraudtee oli valitud teadlikult nagu oli teadlikult välja jäetud Elektriraudtee. Sinu jutt trammirööbaste üles võtmisest ei puutu asjasse.

    Kas sulle endale ei tundu kummaline tulla ja nõuda ideaalühiskonna kirjeldamist inimeselt, kes on enda arvates viimased 6 aastat kirjutanud sellest, et indiviidil peaks olema rohkem valikuid ja ta peaks olema oluliselt vabam erinevatest riiklikult kehtestatud piirangutest ja sundidest nagu ka vaba tsentraliseeritud plaanidest, kus otsuseid tehaks temast kaugel ja tema tegelikest huvidest lähtumata?

    Kas mitte ei ole üks läbivaimaid teemasid siin blogis, et inimeste suutlikkus planeerida ja juhtida tsentraalselt järjest keerulisemat ning mitmekülgsemat ühiskonda on äärmiselt piiratud ja see vajab järjest rohkem meelde tuletamist ka otsustajatele?

    Kas minu kirjutatust pole piisavalt selgelt välja tulnud, et minu arvates on inimeste soovid, eelistused ja plaanid sedavõrd erinevad, et võimalikult paljudele tuleks jätta vabaduse enda piiratud ressursse ise suunata ja läbi valiku ning konkurentsi, enda eelistuste eest maksmise, kujundada koos ühiskonda, milles elame ja kuhu enda piiratud ressursse suuname?

    Kui proovida mingit ideaali ühistranspordi osas lühidalt sõnastada, siis oleks see: saad seda, mille eest oled ise valmis maksma. Poliitiliselt täielik “non-starter”, kuid see on juba eraldi teema.

    0-dotatsioon ei tähenda ilmtingimata rööbaste üles võtmist. Inimesed ei ole peamine, mis täna rööbastel liigub vaid eelkõige kaup. Võimalik, et ilma dotatsioonita säiliksid kaubarongid, kuid võib-olla ei säiliks.

    Mis puutub aga rongide asendamisesse bussidega, siis kvantifitseeritud stsenaariumi ei tule juba ainuüksi ajamahukuse tõttu, mis selle koostamiseks oleks vaja. Loomulikult olen valmis mõõduka tasu eest selle sulle koostama. Saada e-kiri ja lepime hinnas ning sisus kokku 😀

    Minu esimeses kommentaaris olid aga põhimõtted, millest saad vajadusel ise lähtuda, aga lahti seletatud.

    Ma saan aru, et sulle meeldivad rongid ja rongidega sõitmine, kuid majanduslikult ei ole see meelelahutus põhjendatud ning selle alla raha matmine teeb meid kõiki vaesemaks.

  8. jiaix ütleb:

    Edelalaudtee Tallinn-Pärnu (dotatsiooniga) 12.5 €
    Sebe Tallinn-Tartu (ilma dotatsioonita) 8 €

    MA. EI. SAA. ARU.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga