Huvitavaid artikleid uue aasta esimese nädalavahetuse lõpuks
The Political Implications of Ignoring Our Own Ignorance – Arnold Kling sünteesib Daniel Kahnemani ja Jeffery Friedmani viimastest raamatutest kogutud ideed ühte esseesse, milles jõuab inimeste piiratud teadlikkuse üle mõtiskledes järelduseni, et pigem tähendab see väiksemat ja piiratumat rolli keskvalitsusele, milles tegutsevad otsustajate ekslike või puudulike ideede rakendamine oleks märksa ulatuslikumalt piiratud.
* * *
How Yoga Can Wreck Your Body – William Broad kirjutab New York Times’is jooga varjuküljest ehk vigastustest. Kuigi vigastustest eelistatakse pigem vaikida, siis väärivad nad siiski teadvustamist juba ainuüksi sellepärast, et kõige vigastatumad näivad olevat üht või teist sorti instruktorid ise. Kõik, mis on võimalik, pole kaugeltki soovitav või isegi mõistlik ja kõige suuremaks vaenlaseks jääb ikkagi inimese enda ego.
* * *
The wisdom of crowds – Economist’is ilmunud artikkel masside dünaamikast ehk suurte inimgruppide liikumise jälgimisest ning ennustamisest koos võimalustega inimeste liikumist suunata ohutumas ja tõhusamas suunas. Artikkel, mis võimaldab järgmise suurürituse järel või lihtsalt turistidest kihaval Viru tänaval teadlikumalt liikuda ja arvestada natuke rohkem ka enda sageli hoomamatu valikutega.
* * *
King of the Cosmos – Carl Zimmer’i poolt Playboyle kirjutatud portreelugu USA armastatuimast astrofüüsikust Neil deGrasse Tysonist. Võrratu selgitaja ja lugematute noorte inspireerija, kelle loengud on tavaliselt väljamüüdud varakult. Mees on ka tulihingeline teaduse suurema rahastamise eestkõneleja, kes on valmis neid kulutusi ka selgitama ja perspektiivi seadma. YouTubes’ist leiab hulgaliselt Tysoni videosid – nagu näiteks see.
* * *
How Art History Majors Power the U.S. Economy – sarnaselt USA’le kõlab ka Eestis iga natukese aja tagant, et meil on vaja rohkem reaalteaduste taustaga kõrgharituid noori ja sotsiaalteadustele koos muude “pehmete” valdkondadega tuleks seada rohkem piiranguid. Probleemid on muidugi olemas, kuid sugugi mitte iga riiklikust sekkumisest tulenev probleem ei vaja lahenduseks täiendavat sekkumist. Vahel tasub aga lihtsalt küsida, mida siis lõpuks õieti väidetakse?
* * *
Is payday lending really wrong? – Tim Harford kirjutas küsis mõni aega tagasi enda Financial Timesi kolumnis mõned küsimused seoses lühiajaliste laenudega, mille kõrge intressimäärad tulenevad tagatise puudumisest, millele pakkus ka ise vastused. Eestis on taoliste laenudega kõige tihedamalt seostatud kiirlaene, mida on populistlikel kaalutlustel ka reguleeritud. Vaata samal teemal ka siit.
Categorised as: ...
Lisa kommentaar