Huvitavaid artikleid viimase külmema nädal lõpuks
To big not to fail – Economist’is ilmus hiljuti pikem artikkel USA pangandussüsteemi reguleerimisest läbi Dodd-Frank’i seaduse – 848 leheküljelise hüdra, mis on rohkem raamistik täiendavate regulatsioonide ja ettekirjutuste loomiseks kui selge reeglite kogumik. Mõned üksikud paragrahvid võimaldavad luua aruandevorme ja küsitlusi, mis ulatuvad täiendavalt sadadesse lehekülgedesse samas kui nende täitmiseks vajaliku informatsiooni kogumine läheks maksma kümneid kui mitte sadu tuhandeid dollareid iga ettevõtte kohta. 18 kuud pärast seaduse jõustumist on 400-st seadusega ettenähtud regulatsioonist formuleeritud kõigest 93. Peamised võitjad taolisest segadusest on aga juristid, kes seda õnnetut rägastiku enda klientide jaoks harutama ja tõlgendama asuvad. Ideaalis oleks tegu õpetliku looga, millest Euroopa pangandussektori reguleerijad teeksid mõned mõistlikud järeldused, kuid kahjuks on selles põhjust sügavalt kahelda. Juurde tasub lugeda artiklit sellest, kui olulist rolli mängib uute regulatsioonide tasuvusanalüüsides metoodika.
* * *
Groupthink – Jonah Lehrer otsib loomingulisust ja loovat mõtlemist soodustavaid tegureid pikemas New Yorkeri artiklis, mille alguses toob välja kui ülehinnatud ning eksitavad on laialt levinud arusaamad ajurünnakute kasulikkusest. Kui üksinda tegutsedes on inimesed loovamad, siis kuidas komplekteerida meeskonda keeruliste probleemide ja ülesannete lahendamiseks nii, et nende loovust oleks võimalik maksimaalselt ära kasutada uute ideede ja lahenduste genereerimiseks? Millist rolli mängib aga töökeskkond ja ruum, milles inimesed liiguvad? Kui ideaalset meeskond komplekteerida on keeruline, siis äkki on keskkonna loomine spontaanse koostöö soodustamiseks märksa lihtsam?
* * *
Truth, lies and Afghanistan – viimase aasta veetis USA sõjaväe varustusohvitser Daniel L. Davis Afganistanis, et saada põhjalik ülevaade sõjaväelaste vajadustest ja olukorrast. Enam kui 9000 läbitud miili ja 250 intervjuud hiljem on mees sunnitud tõdema, et ametlikud seisukohad ja avalikkusega jagatav informatsioon on ühekülgne ning ilustatud ega vasta silutud ja masseeritud meediakajastusele olukorrast. Kohalikud ei suuda ühtegi piirkonda enda kontrolli all hoida, nad ei ole piisavalt distsiplineeritud ega koolitatud üle võtma erinevate regioonide julgeoleku tagamist ja kokkulepped Talibaniga vastastikusest agressioonist hoidumiseks on sagedased. Kümmekond aastat pärast sõja algust on põhjust täie tõsidusega küsida, milleks sõda üldse vajalik oli kui sedavõrd vähe on saavutatud ja erilist lootust olukorra paranemiseks ei ole?
* * *
The Boy Who Played With Fusion – Tom Clynes peatub pikemas artiklis Taylor Wilson’i nimelisel 16-aastasel poisil, kelle ammendamatu uudishimu ja nutikus koos suutlikkusega endale isegi kõige keerulisemaid asju selgeks teha, võimaldas tal juba 14-aastaselt saada noorimaks inimeseks planeedil, kellel on õnnestunud saavutada tema poolt konstrueeritud seadmes termotuumareaktsioon. Artikkel peatub poisi huvidel ja iseloomul nagu ka täiskasvanute rollil tema saavutuste võimaldamisel. Artiklist jääb kõlama, et tegu on muljetavaldava isiksusega, kelle potentsiaali realiseerimine võib osutuda äärmiselt kasulikuks tervele inimkonnale. Ainult aeg annab aru, kas noormees põleb läbi või leiab endale koha maailma tuntuimate geeniuste ja leiutajate seas.
* * *
Now THAT’S a bunny hop – Daily Mail’is ilmus hiljuti lõbus ja lühike artikkel rootslaste juurest 1980ndatel alguse saanud jäneste hüppevõistlustest. Selgub, et aastakümnetega on omapärane hobi leidnud hulgaliselt huvilisi üle terve maailma, kes ei pea üleliigseks ajakuluks enda jäneseid dresseerida ja võistlusteks harjutada. Tuleb välja, et nii kõrguse kui kauguse maailmarekordite osas peetakse lausa eraldi arvestust. Mõistagi on osad loomaarmastajad avaldanud muret jäneste võistluste ajal rihmadesse ja rakmetesse panemise üle, kuid selgub, et selleks on mõjuvaid põhjuseid:
‘Just think of what would happen if a male were to break free. We want to avoid uncontrolled reproduction. It has happened before.’
* * *
Leviaatani läbikukkumine – Hardo Pajula mõtiskles hiljuti pikemas arvamusloos riiklike institutsioonide suutlikkuse üle täita lootusi, mida valijaskonna enamus neile põhjendamatult lootusrikkalt seab ja mida poliitiline eliit üritab siis meeleheitlikult manööverdades saavutada. Probleem seisneb aga selles, et riigiaparaadi põhifunktsioonidele järjest uusi ülesandeid juurde pookides hajub tähelepanu ja möödapääsmatult ka võimekus eristada olulist ebaolulisest, mille tulemusena tegeleb järjest rohkem meist tegevustega, mis tulenevad regulatsioonidest ja piirangutest mitte ettevõtlikust loometegevusest, mille väljundi vastu tunnevad huvi nii inimesed Eestis kui ehk natuke kaugemalgi. Muidu asjaliku essee lugeja tähelepanu juhiks aga tõsiasjale, et Pajula poolt viidatud John Gray maailmavaade on aastakümnete jooksul muutunud ja see on üks põhjustest, miks tema varasemad kirjutised ei sarnane eriti uuematele ning väärivad lausa akadeemilisemat tähelepanu.
* * *
Spending Won’t Fix What Ails U.S. Infrastructure – Edward Glaeser reageeris hiljuti Obama administratsiooni 2013. aasta eelarve plaanide sellele osale, mis käsitleb investeeringuid infrastruktuuri ning pakub vastukaaluks välja seitse ettepanekut, mille hulgast võib leida: kasutajad maksku rohkem, ummikumaksud linnades, regionaalsem transpordiinfra rahastamine, hoolduskulutuste institutsionaliseerimine, ulatuslikum avaliku ja erasektori koostöö, busside ulatuslikum tähtsustamine autode ja rongide kõrval ning suurte bürokraatlike organisatsioonide jagamine väiksemateks konkreetsemate ülesannetega organisatsioonideks. Soovitused, millele võiks rohkem tähelepanu pöörata ka Eestis järgnevate aastate eelarvete koostamisel, enne suurejoonelistest algatustest unistades…
Categorised as: ...
Lisa kommentaar