VABALOG

Huvitavaid artikleid märtsi esimeseks töönädalaks

Fetish for making things ignores real work – John Kay paneb lühikeses, kuid tabavas kirjutises diagnoosi inimestele, kes arvavad, et majandusliku edu A ja O on tootmine. Tootmisfetish ei ole võõras ka mitmetele eestlastele, kes suunaks tootmisesse meeleldi oluliselt rohkem maksumaksjate raha kui seda praegu tehakse, kuid nagu Kay selgitab, pole selleks erilist alus. Tootmise fetisheerimist on põhjust näha anakronismina, mis pärineb ajast kui naised tegelesid kodus laste ja majapidamisega.

*   *   *

The Expendables – William Langewiesche kirjutab Vanity Fair’is pikemalt Prantsuse Võõrleegionist 21. sajandi alguses. Mis inimesi Võõrleegion ligi meelitab, mis neile lubatakse, kuidas neid välja õpetatakse ja millega ning kus nad täna kõige rohkem tegelevad on vaid mõned küsimused, mis vastuse saavad. Mitte just kõige romantilisem artikkel vaid pigem kaasahaarav pilk leegionääri halliargipäeva. Kusjuures artiklis leiab mainimist, et grupis, mille õppusi ajakirjanik jälgib, on ka üks eestlane.

*   *   *

How Do Porcupines Mate? Very Carefully – kui pealkiri ei tekitanud huvi artikli vastu, siis ilmselt pole mõtet edasi lugeda. Selgub, et okassigade paaritumine on keerulisem kui arvata oleks võinud. Lõbusalt kirjutatud artikkel on harivalt informatiivne, kuid jätab siiski õhku küsimuse: kui palju keskmine inimene ikkagi okassigade paaritumisest teada tahab ja üldse teadma peaks.

*   *   *

How I learned a language in 22 hours – selgub, et see sama tung, mis sunnib paljusid pidevalt Facebooki, Twitterit või e-posti vaatama on rakendatav märksa produktiivsemateks tegevusteks nagu näiteks võõrkeele õppimine. Artiklist selgub, et keelt ei pruugi kõigest 22 tunniga selgeks saada, kuid kindlasti saab piisava sõnavara baasi, et õpinguid juba võõrkeelses keskkonnas. Kusjuures õpitav keel ei pea olema sugugi tuntud või laialt kasutatud. Kas keeleõppe tulevik paljude jaoks või lihtsalt huvitav kurioosum?

*   *   *

A Million First Dates – pikem Dan Slater’i lugu Atlantic’us online tutvumiskeskkondade mõjust pikemaajalistele suhetele ja monogaamiale laiemalt. Lugu pöörleb kolmekümnendates Jacob’i ümber, kes avastas enda suureks üllatuseks kui lihtne on tutvumiskeskkondade kaudu kohtuda uute ja huvitavate inimestega. Ainult, et koos positiivsega kaasneb tihti ka negatiivne, mis alguses jääb märkamatuks, kuid aja jooksul muutub järjest möödapääsmatumaks probleemiks. Kui alati on võimalik leida keegi parem, siis kas taolisest hoiakust on üldse võimalik hiljem enam vabaneda?

*   *   *

Everybody get popped – David Runciman kirjutab London Review of Books jaoks Tyler Hamiltoni Tour de France’i telgitaguseid avavast raamatust. Ilmselt mitte just eriti üllatavalt tuleb artiklis juttu eelkõige dopingust ja dopingu kasutamisest nagu ka Lance Armstrongi valimatust ja kompromissitust dopingu kasutamisest. Juttu tuleb nii kasutatavate ainete valikust, nendega kaasnevatest ohtudest kui ka sellest, miks just rattasport on dopingu suhtes sedavõrd vastuvõtlik olnud. Artikkel on kirjutatud enne Armstrongi dopingu kasutamise tunnistamist, 2012. aasta novembris.


Categorised as: ...


One Comment

  1. hk ütleb:

    muid jutte ei kommenteeri, aga memrise abil on võimalik sõnu õppida küll ja suht kiiresti ja ilma suurema vaevata. soovitan väga. oleks selline seade olnud kooli ajal olemas, oleksin praegu paul aristest kõvem keelemees. :p tegelikult peaks see kõigis eesti koolides vähemalt soovituslik keeleõppevahend olema. ja kodumaised venelasedki saaksid selle abil keele kiiresti selgeks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga