VABALOG

E-riigile uue elu andmisest läbi auhindade

Eelmise postituse lõpus tõin ära ühe lõigu enda artiklist, kus kirjas Eesti e-riigi asetus erinevates edetabelites. Ma ei usu, et ainult edetabelite järgi tegutsemine pikemas perspektiivis midagi väga juurde annaks, kuid kindlasti saab seal leiduvat informatsiooni ära kasutada mõnede kitsaskohtade parandamiseks.

Kohad esikümnetes on iga väikeriigi jaoks arvestatav saavutus, kuid eestlased on taoliste tulemustega harjunud ja peavad seda paljuski iseenesest mõistetavaks. Kui ma ise Brown’i ülikooli uuringu Global E-government 2007 peale sattusin, siis Eesti 128. koht tundus küll ülekohtune – mingi pealisakaudse lohakuse tulemuse. Igal juhul saatsin uuringu autorile kirja, kus palusin täpsustada mida nad täpselt Eesti puhul uurisid, et meile sedavõrd nigela koha määrasid samas kui sellised e-hiiud nagu Eritrea (36), Sierra Leone (33), Bhutan (34) on meist peaaegu sadakond kohta eespool. Ehk saadab mees kunagi ka vastuse.

Igal juhul jäi minule uurimust lugedes mulje, et tegu on eelkõige mõne üksiku lehekülje vaatlemisega, mis peaks sisuliselt terve riigi portaalina toimima ja Eesti puhul osutus uuringu objektiks tõenäoliselt www.riik.ee ja see seletaks nii mõndagi. Tegu ei ole leheküljega, mis säraks silma enda uudsusega vaid pigem näeb välja nii nagu üks veebilehekülg 90ndate lõpus. Tänaseks on www.riik.ee juba kümne-aastane ja kuigi ta sisu on pidevalt täienenud, siis välimuse kohalt on arenguruumi küllaga.

Ma olen kindel, et nii mõnigi inimene suudaks välja pakkuda kujunduse ja kasutajaliidese, mis atraktiivne, loogiline, lihtne ja võimaluste rohke, kuid kuna prioriteedid on avalikus sektoris mõnevõrra teised, siis pole seda vaevutud ka tegema. Sellega seoses tekkis mõte, et äkki oleks see probleem võimalik kuidagi teistmoodi lahendada ja et keegi lihtsalt hädaldamises ei süüdistaks ka üks konkreetne ettepanek visandada:

  1. www.riik.ee ei sisaldada endas midagi keerulist. Ta ei ole seotud mingit turvarakendustega ega millegi muuga, mis võiks takistada suvalisel asjast huvitunul tegemast mingi sobivam lahendus, mis esitaks informatsiooni esteetilisemalt, loogilisemalt ja miks mitte lähtuvalt inimese enda eelistustest. Aga miks piirduda lihtsalt linkide kogumiga kui võimalusi on tegelikult märksa rohkem.
  2. kuna ma olen auhindadest juba varem kirjutanud, siis võiks minu arvates kasutada auhindu ajendina erasektori ja lihtsalt entusiastide tegevuse motiveerimiseks. Auhinna läbi oleks võimalik suunata ka taolise portaali funktsionaalsust. Näiteks eelistatud oleks lahendused, mis loovad sisuliselt platvormi, kuhu oleks võimalik suurema vaevata täiendava funktsionaalsusega mooduleid lisada. Platvormi API oleks aga vabaks tehtud ning põhjalikult dokumenteeritud, mis võimaldaks seda omakorda edasi arendada.
  3. auhind ei oleks suunatud ainult Eesti programmeerijatele vaid kõigile, kes on suutelised ja huvitatud taolise lahenduse väljatöötamisest – üle terve maailma. Sisuliselt oleks taolise crowdsourcing lähenemise abil võimalik kaasata miljoneid inimesi lahenduse väljatöötamisse, kuid see eeldab ka piisavalt suurt auhinda. Ma arvan, et see võiks jääda mõnesaja tuhande ja miljoni krooni(!) vahele, kuid lõplik summa saaks selguda alles pärast seda, kui eelistused ja prioriteedid paigas. Tõsiselt vääriks kaalumist ka mõned toetavad auhinnad, kas siis teise või kolmanda koha eest või hoopis kujunduse, uudsuse vms eest.
  4. auhinnast üksi on vähe, seda tuleks aktiivselt ka igal pool promoda, sellele tähelepanu juhtida ja selgitada. Osa promotsioonist teeb ära summa suurus ja nagu isegi võite arvata on see otseses seoses ka tähelepanuga mida ta pälvib meedialt. Teiselt poolt pole avalik sektor veel auhindu kasutama hakanud ja see oleks esimeste tegutsejate eelis ja kahtlemata on siin väikeriikide võimalus kiiremini reageerida. Lisaks sellele oleks taolisel tegevusel selgelt toetavad narratiivid ühelt poolt e-riigi eduloo jätku näol ja teiselt poolt avatud innovatsiooni väärtustamisena, mis tõmbaks ehk endale rohkem tähelepanu ka open source ringkondades.
  5. parima lahenduse valimisel oleks võimalik kasutada rahvusvahelist ekspertide/professionaalide kogumit ja/või võimaldada kõigil auhinna ametlikuks taotlejaks registreerunutel (kes lõpuks ka enda lahenduse hindamisele esitavad) omalt poolt õigus anda hääl parimale lahendusele. Kindel on see, et mida selgemalt on määratletud võidutingimused, hindamismetoodika ja mida läbipaistvam on kogu protsess, seda usaldusväärsemad on auhinnad ja seda julgemalt osaletakse.
  6. ma olen selles mõttes realist, et ei arva, et taoline auhind peaks olema midagi taolist, mida peaks finantseerima ainult avalik sektor. Meil on rida suuremaid kohalike ettevõtteid, mis näevad ennast innovaatiliste e-riigi toetajatena ja taolise potentsiaalselt tähelepanuväärse ettevõtmisega on neil võimalik toetada enda eesrindlikkuse kuvandit. Summad, mille kaasamisest oleks nende puhul juttu moodustaks võib-olla mõne ükskiku protsendi nende iga-aastasest turunduseelarvest. Lisaks sellele ei tasu unustada, et kui esialgsed tingimused ei ole täidetud ei toimu ka auhinnaraha väljamaksmist ja keegi ei loobi raha mõnda musta auku ilma, et ta mingit tulemust näeb.
  7. Lõpetuseks oleks taolise projekti eduka lõpu tulemus ka oluliselt kõrgem koht Brown’i ülikooli e-valitsuse edetabelis, mis võimaldaks ehk veel korda tähelepanu juhtida sellele, kuidas üks tõeliselt avatud e-riik areneb ja kohaneb olukorraga.

Taoline projekt võiks ühtlasi toimida pilootprojektina keerulisematele rakendustele, mis juba tihedamalt seotud näiteks ID-kaardi ja turvaküsimustega. Esimene lihtsam kogemus oleks aga omandatud ja sealt annaks teha järeldusi ka keerulisematele projektidele, teha täiendusi ja korrigeerida ootusi.

Kahtlemata on minu ettepanek alles toores visand, kuid ma arvan, et konkreetse kava koos eelarvega annaks kokku panna ühe kuuga, kuid seda loomulikult eedlusel, et mängitakse era- mitte avaliku sektori mängureeglite järgi. Eks mul ole hulk detaile veel peas, mis seotud mainekujunduse ja teavitusega nagu ka hindamismetoodika ja reeglitega, kuid vaevalt need kedagi huvitavad.

Samas on ehk taoline e-riigi edasiarendamise visand inspiratsiooniks teistele, kes tahavad, suudavad ja saavad sõna sekka öelda.


Categorised as: ...


4 kommentaari

  1. offf ütleb:

    Unusta 2ra! Meil on kokkuhoiupoliitika! Tegelikult on meil kokkuhoiupoliitika olnud kogu aeg, aga nyyd l88b see eriti teravalt v2lja. Mis tahes e-riigi, e-rakenduse kasutajaliidese kasutajasõbralikkuse v. ergonoomika peale raha kulutamine on kuritegelik riigi raha rasikamine 🙂
    Nali naljaks, aga tegelikult ka. Ergonoomika on teadus. Inimlike kasutajaliideste projekteerimine on 22rimiselt keerukas ja t88mahukas ylesanne. Nyyd, palun n2ita mulle seaduseparagrahvi, mis lubaks riigi raha kulutada m6ne eriigi rakenduse kasutajas6braliku liidese loomiseks, ilma, et sind kahjurina “seina 22rde” pandaks.

  2. Jüri Saar ütleb:

    Offf: mida rohkem e-riigi rakendustele mõelda, seda selgemaks saab ka tõsiasi, et avalikul sektoril puuduvad igasugused ajendid taoliste projektide jaoks. Me ei ole ainsad, kellel on kasutajaliidesega probleeme – tegu on süstemaatilise probleemiga.

    Samas on see mõte välja käidud ja jääb üle loota, et see vähemalt kellelgi korda läheb. Ühtlasi jäävad ära jutud, et ainult kriitikat tuleb ja mitte ühtegi ettepanekut.

    Lõppude lõpuks taandub kõik sellele, et midagi kas tahetakse teha või ei taheta.

  3. offf ütleb:

    Ma ütleks siinkohas, et http://www.riik.ee ei ole e-riik. See on üks suhteliselt vilets portaal-lingikogu.
    Tegelik e-riik on siiski rakendused. X-tee päringuportaal, http://www.riik.ee, e-maksuamet, e-pria, maaameti kaardiserver jne. jne. jne. Rakendused mida kodanik tegelikult kasutada saab. Sellest kui me lingid neile rakendustele kokku korjame ja ühte ilusasse portaali kokku paneme teeb võib olla mõne rakenduse leidmise pisut lihtsamaks, aga rakendused ise ei lähe sellest ei ilusamaks ega paremaks.
    Üsna abiks asi oleks, kui riik telliks mingi reeglistiku, mis tagaks et kõigi riigi e-rakneduste kasutajaliides käituks ühte moodi (common user interface) ja oleks ergonoomiline, ning vastaks samadele kasutuspõhimõtetele. Kohe tekib küsimus – kelle eelarvest see raha peaks tulema? Mitte keegi ei soovi sellist otsust vastu võtta. Olgem ausad – selline otsus oleks poliitiline enesetapp. Vaata mis kartulid poes maksavad ja teie kulutate kümneid miljonied mingi segase “e-rakenduste ergonooomika peale”! “Maha,” nõuaks tädimaali kategooriliselt!
    Punktist 2 veel nii palju, et eriigi rakendustel on platvorm täitsa olemas — selle platvormi nimi on J2EE.
    Kui tulla tagasi põhiprobleemi juurde — kasutjaliideste ergonoomika on pehmelt öeldes puudulik, siis kahjuks ei ole seda võimalik “äkkerite” jõul parandada. Kahjuks eeldab liidse disain mõnevõrra spetsiifilisi teadmisi ja päris palju igavat ja nüri tööd. Heaks näiteks on Linux — enam vähem talutava kasutajaliidse ilmumiseks kulus üle 15 aasta!!!

  4. Jüri Saar ütleb:

    1. http://www.riik.ee – nõus, et pole e-riik ja see tuleb ka eelnevas postituses toodud artiklist väga kenast välja.

    2. Kuskilt otsast oleks vaja hoog uuesti üles võtta ja kasutajaliidesega võiks küll usinamalt tegeleda. Kogu http://www.rik.ee uuendamine sai valitud just sellepärast, et tegu on tõesti lihtsa lingikoguga, millele uue välimuse tegemine poleks keeruline.

    3. Auhinna suurus olig päris korralik juba sellepärast, et suvaline klõbistaja ei tee “head” kasutajaliidest vaid selleks oleks vaja mõnevõrra ulatuslikuma kogemusega inimesi.

    4. Linuxi puhul polnud ka head (majandusliku) põhjust kasutajaliidesega teha ja eesmärgid, mis seadsid Linuxi arendajad endale ise ei läinud just kõige paremini kokku ergonoomilise kasutajaliidese arendamisega.

    5. Ma oleks ettevaatlik millegi muu kui üldiste põhimõtete kirja panemisega riiklikul tasandil, sest see võib luua kohustusi, mille ellu viimine tähendab täiendavaid kulutsi samas kui vahel on parem lahendus ikkagi nigela liidesega väljatöötada kui ta üldse tegemata jätta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga