VABALOG

Prantslaste vastus referendumil: "EI"

23:54 – Ametlikud ja lõplikud tulemused Prantsusmaa siseministeeriumi leheküljelt:

OUI – 12 806 394 = 45,32%

NON – 15 450 279 = 54,68%

Hääletamas käis 69,34% valimisõiguslikest prantslastest.

13:14 –
Delfist võib leida artikli, kus kirjutatud:

Siseministeeriumi teatel hääletasid referendumil “ei” poolt 54,87 protsenti kodanikest. Põhiseadusele avaldas toetust 45,13 protsenti prantslastest, teatab BBC.

02:14 – Piirkondlikud tulemused on saadaval ka Prantsusmaa siseministeeriumi leheküljelt.
01:37 – Mõnede suuremate piirkondade tulemusi (via North Sea Diaries):

23-Creuse
Oui 38,06 %
Non 61,94 %

32-Gers
Oui 41,62 %
Non 58,38 %

4-Alpes-de-Haute-Provence
Oui 39,73 %
Non 60,27 %

Ouch!

00:12 – Prantsusmaa siseminister on avaldanud ametliku eeltulemuse, mille kohaselt hääletas “jah” ainult 43% prantslastest – häältest on loetud 83%.

23:41
– Valimisjaoskondade juures toimunud hääletamisjärgsete küsitluste järgi ütles põhiseaduse leppele «ei» 55 protsenti ja «jah» 45 protsenti prantslastest. Esialgsete andmete kohaselt ületab hääletanute hulk 70% piiri.

TÄHELDUSI:
1) Kuna vahe “jah” ja “ei” poolte vahel on piisavalt suur, siis uut referendumit Prantsusmaal korraldada on äärmiselt keeruline. Chirac on samuti mõista andnud, et seda teksti teist korda hääletusele ei panda.
2) Järgmine Euroopa Liidu eesistujamaa on Inglismaa. Arvestades ka sealsest suurt euroskeptikute hulka seisab labouristidel ees keeruline pool aastat, mille jooksul peab Euroopat mingis suunas juhtima ja samas ka enda valijaskonna ootusi täitma – kas teha referendum või mitte…

VAATA KA:
A European, EU Referendum , No Pasaran (see oli naljakas) ja EU Observer.


Categorised as: ...


2 kommentaari

  1. Paul ütleb:

    Ja nii ta läkski -prantslastel on sülitada selle peale, mis muu Euroopa arvab, kui see ei ole just prantslaste kiitmine või prantslastele kasulik! Tegelikult on ju prantslaste “EI” suuresti sisepoliitiliste probleemide lahendamine.

  2. Geily ütleb:

    Võibolla annabki see võimaluse asju veelkord mõelda ja aega maha võtta. Tõenäoliselt oleks see põhiseadus vaid poliitiline dokument olnud ning tegelikku mõju inimeste igapäevaelule sel ei peaks olema.

    Ehk minu arust pole vahet, kas see võetakse vastu täna või siis kahe aasta pärast. Mida rohkem aega läheb seda rohkem on kõigil aega mõelda. Ja isegi kui ei mõelda selle aja jooskul. Siis mida hiljem see põhiseadus vastu võetakse seda parem see nagunii on.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga