VABALOG

Teised IMF lähenemisest Lätis

IMF’i otsuse Lätilt devalveerimist mitte nõuda ja selle ametlik kinnitamine on andnud põhjust osadel inimestel teemal pikemat kommenteerid. Mina näen isiklikult devalveerimises rohkem probleeme kui võimalusi, kuid samas ei ole ma majandusteadlane, seega ei saa päris niisama ignoreerida vastuargumente, mis on eeskätt delegeeritud Edward Hugh’le.

Toomas Puurmani postitus vihjab võimalusele liituda eriolukorras euroga kiiremini kui keegi oleks osanud arvata, mis on üks huvitavamaid versioone sellest, miks IMF koos mitmete Balti mere piirkonna riikidega on asunud Lätit toetama. Samas näib üha tugevamalt juurduvat veendumus, et kui läheb Läti siis ka Eesti ja Leedu koos Bulgaariaga. Balti riikidega seotud pangad oleksid järgmised ohvrid, mis tähendaks ka suuri probleeme Rootsile ja sealt oma korda Taanile ja isegi Soomele. 

Lõuna-Euroopas on samuti probleeme (Hispaania kinnisvara, Itaalia riigivõlg, Kreeka rahutused), mis tähendab, et isegi need, kellel on praegu läinud veel enam-vähem võivad ennast pärast Läti langemisega kaasnevat doominoeffekti leida olukorrast, mille ära hoidmine Läti lati toetamisega oleks veel olnud odav lahendus. Kas taoline strateegia ennast õigustab selgub tõenäoliselt järgmise aasta või isegi poole jooksul.

Krugman ja Hugh piirduvad enda arutlustes suht traditsiooniliste makroökonoomiliste ettepanekutega, kuid USA sündmused on paljuski mõista andnud, et makro nagu me teda tema on katki nagu ka ühes varasemas postituses kirjutasin. Palju on kätega vehkimist ja oskussõnavara kasutamist, kuid ettepanekuid tuleb äärest-äärde ja enamus neist on vastandlikud. 

Üks on aga kindel: 2009. aasta tuleb keeruline, lihtsaid lahendusi pole kuskilt võtta ja sellel teemal tuleb veel kirjutada.


Categorised as: ...


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga