VABALOG

Best of Vabalog

7 aastat ja enam kui tuhat postitust hiljem on selge, et mitte kõik kirjutatu ei vääri aastaid hiljem esile tõstmist. Põhjus ei ole isegi mitte niivõrd selles, et mul oleks enda kirjutatut põhjust eriti häbeneda (kõik on jätkuvalt avalikult saadaval) vaid sellepärast, et arvestatav osa postitustest viitab artiklitele, esseedele, arvamustele, fotodele ja videotele, mis ei pruugi kaugeltki kõigile huvi pakkuda.

Nende tuhande postituse seas on aga ka üksjagu postitusi, mis on kirjutatud väga kitsastel teemadel. Mõned neist on kirjutatud lühema perioodi jooksul ja on sisuliselt pikemad esseed (osadeks jaotatuna) mõnel teemal, teised aga pikema aja vältel mõne teema või küsimuse erinevaid aspekte lahkavad eraldiseisvad postitused, mis kokku annavad sügavama terviku.

Kuna enamus teemasid väärivad jätkuvalt kajastamist, siis ei ole järgnevalt toodud valik (222 postitust) ammendav vaid põgus ülevaade sellest, mida 2011. aasta novembriks oli erinevatel teemadel kirjutatud. Teemad pole järjestatud niivõrd olulise kuivõrd juhuse järgi. Minu lootus on, et see lehekülg võimaldab saada kiiremini parema ülevaate sellest, millest kirjutan ja loodetavasti annab ka hea põhjuse aeg-ajalt tagasi tulla ja ka meeldivalt üllatuda.

Kui mõni teemadest tundub huvitav, siis soovitan kindlasti proovida ka mõne võtmesõna või fraasiga otsinguid. Mõned temaatilised postitused on aga kõige lihtsamalt leitavad otsinguterminitega – üheks neist on näiteks Huvitavaid artikleid ja teiseks on Wikipedia eklektiline sügavus.

Head sirvimist,
2011

AJATEENISTUS – sundteenistus on minu jaoks põhimõtteline probleem, mis ei ole enda puudulike argumentide ja alusetute piirangutega väheste vabadusele õigustatud. Küsimus on paljuski maailmavaateline, kuid aastate jooksul olen proovinud välja tuua Eesti sundteenistuse aspekte, mis on vastuolulised ja väärivad rohkem tähelepanu ning kriitilist mõtlemist. Sundteenistuse õigustamine on teema, mis mind jätkuvalt huvitab ning mille kajastamine Vabalogis ei lõppe enne kui sellest arhailisest riigikaitse vormist on ka Eestis loobutud. Tõsi, mõned postitused on pikemad ja teised lühemad, kuid nii mõnigi postitus sisaldab ka huvitavaid kommentaare, mis on paisunud pikkadeks ja põhjalikeks diskussioonideks.

  1. Lühidalt kohustusliku ajateenistuse kentsakusest Eestis (2005)
  2. Eesti kaitsepoliitika ignoreerib liitusid (2005)
  3. Kas probleemiks on ikkagi tervis? (2005)
  4. USA sõjaväe värbamisprobleemid kui turusignaal planeerijatele (2005)
  5. Kuidas Faktum Kaitseministeeriumi jaoks avaliku arvamuse uuringut “masseerib” (2005)
  6. Miks ajateenijate miinimumpalgaga tasustamine on vajalik (2006)
  7. Presidendikandidaadid “palgaarmees” (2006)
  8. Valimiste eel on kohustuslik ajateenistus tõusmas Rootsis päevakorda (2006)
  9. Veel üks põhjus ajateenistusele hingekella lüüa (2006)
  10. Leo Kunnas ja väikesed ütlemata jätmised ehk miks jätkub ajateenistus Eestis (2006)
  11. Lahates Leo Kunnase pealiskaudset “analüüsi” (2006)
  12. Eesti ajateenistuse teemaline debatt jätkub – Mihkel Mutt (2006)
  13. Elukutselisest sõjaväest: Hvostov, Reinhardt, Kane (2006)
  14. Miks Luttwaki totaalkaitse juttu tasub kriitiliselt suhtuda (2006)
  15. Veel üks hea põhjus, miks üle minema elukutselisele kaitseväele (2007)
  16. Rootsi rohelised pooldavad elukutselist kaitseväge (2007)
  17. Rootsi kaotab sundteenistuse aastaks 2010 (2007)
  18. Vastandlikud ja hägused arusaamad riigikaitses (2008)
  19. Sundteenistus on mõttetu 21. sajandi Eestis (2008)
  20. Totaalkaitse doktriin loogika eeldab väikeriigilt massihävitusrelvi (2008)
  21. “Ekspert” vs. reaalsus – Leo Kunnas (2009)
  22. Hüvasti, Rootsi kohustuslik ajateenistus (2009)
  23. Lugudest, narratiividest ja ühest alternatiivkulu näitest (2009 – Cui Bono blog)
  24. Sundteenistus, orjamentaliteet ja enamuse türannia (2010)
  25. Sundteenistuse lõpp Rootsis 1. juulil 2010 (2010)
  26. Saksamaa, kas veel üks ajateenistuse ajalooprügikasti heitja? (2010)
  27. Ajateenistus kaitsekoostöö ja professionaliseerumise ajastul (2010)
  28. Küberajateenistus – sügavalt läbimõtlemata illusioon (2011)
  29. Kartke Venemaad, sest…Venemaad peab kartma ja ärge sisusse süvenege! (2011)
  30. Ajateenistuse järjest selgem teekond ajaloo prügikasti (2011)

INSPIRATSIOON JA IDEED – mõned postitused on kirjutatud just sellepärast, et inimene, idee või looming on kuidagi eriliselt haakunud minu enda maailmanägemusega, millest tulenevalt on tekkinud vajadus jagada enda mõtteid või muljeid, propageerida inimeste loomingut või huvitavana tunduvaid ideid.

  1. Alan Moore – kirjanik, looja, maag (2008)
  2. Ood seriaalile: “The Wire” (2008)
  3. David Foster Wallace – kirjanik, esseist ja tõenäoliselt ka geenius (2008)
  4. Surfamisest ehk lainemägedel liuglemise haaramatust maagiast (2009)
  5. Arvuti- ja videomängud kui professionaalne e-sport (2010)
  6. Tyler Cowen’i “Suur Stagnatsioon” (2011)
  7. Merepõhja erastamisest ehk ühe erastusprotsessi visand (2009)
  8. Krüpto-ksenofoobiast Eestis (2010)
  9. Sotsiaalmaksupuhkus pikaajaliste töötute kaasamiseks? (2011)

TERVISHOIU KORRALDUSEST – Eesti tervishoiukorraldus ja rahastamine on küsimused, mis jäävad aktuaalseks veel aastakümneteks, kuid teema kajastus on Eestis kahetsusväärselt ühekülgne ning diskussioon alternatiivsest tervishoiusüsteemist,  kus suurem roll on indiviidi enda panusel ja konkurentsil teenuspakkujate vahel, on sama hästi kui välistatud. Kõik märgid viitavad sellele, et tervishoiukorraldus muutub järjest teravamaks küsimuseks, kus diskussioon taandatakse dogmadele, mis ignoreerivad praeguste valikute tõsiseid ja paljuski ennetatavaid tagajärgi. Tervishoiu korraldus ja rahastamine ei ole lihtsad ega seksikad teemad, kuid vahel tasub neil kaas mõelda, kes otseselt süsteemiga seotud ei ole.

  1. Isikupõhine alternatiiv ravikindlustuses (2004)
  2. Kas Haigekassa peab nüüd kompenseerima välismaised ravikulud? (2006)
  3. Kohstuslik tervisekontroll on surnult sündinud idee (2006)
  4. Kas digiloole kulutatud miljonid on lihtsalt maha visatud? (2008)
  5. Solidaarne ravikindlustus: probleem pole inimene vaid süsteem (2008)
  6. Majandustegevuse litsentseerimise varjatud kuludest (2009)
  7. Suhtelise efektiivsuse uuringute vältimatust saabumisest tervishoidu (2009)
  8. Tulu ja kasum kui oluline informatsioon tervishoiusüsteemis (2009)
  9. Kuidas kajastada ravijärjekordade ajakulu rahaliselt? (2009)
  10. Sotsialiseeritud meditsiinisüsteemi loogiline areng (2009)
  11. Alternatiivne nägemus sotsialiseeritud tervishoiusüsteemile (2009 – Cui Bono blog)
  12. Risto Sverdlik kriitiliselt Eesti tervishoiu korraldusest ja alternatiivist (2009)
  13. Eesti tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse uuringust (2010)
  14. Eesti tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse uuringust: sissejuhatuseks (2010)
  15. I osa: Tehnokraatliku lähenemise problemaatilisusest (2010)
  16. II osa: Objektiivsusest kvaliteetses kõverpeeglis (2010)
  17. III osa: Maksude tõstmisest ilma tagajärgedega arvestamata (2010)
  18. IV osa: Madalate administratiivkulude hind (2010)
  19. V osa: Geneeriliste ravimite eelistamise hind (2010)
  20. VI osa: Suhtelise efektiivsuse uuringute ohud (2010)
  21. VII osa: Nähtamatud ravijärjekorrad – üks kaasus (2010)
  22. VIII osa: Nähtamatud ravijärjekorrad – varjatud kulud (2010)
  23. IX osa: Ravikindlustuskontod kui lahendus (2010)
  24. Eesti tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse uuringust: kokkuvõtteks (2010)
  25. Viimane postitus tervishoiust (ja pdf)…mõneks ajaks (2010)
  26. Sotsialiseeritud tervishoiusüsteemi varjuküljest (2010)
  27. Ravivigade läbi hukkub Eestis 10, Rootsis aga 3000 inimest aastas?! (2011)
  28. Perearstide dividendidest – ilma mõttetu mullita (2011)

NAFTA HINNAST – energeetika ja keskkonnaga seotud küsimused muutuvad ilmselt lähematel aastatel aktuaalsemaks, kuid osade inimeste poolt propageeritavad apokalüptilised stsenaariumid tunduvad minu jaoks ülepingutatud hirmutamisena, mis tasuks panna ajaloolisse konteksti ja filtreerida läbi inimloovuse ja sellega kaasneva tehnoloogilise progressi. Igasuguse kohanemisega kaasnevad omad probleemid, kuid neid ei tasu ülehinnata ega ületamatuks pidada.

  1. Nafta hinnast ja nafta ammendumisest – paanikata (2005)
  2. 5 põhjust, miks naftahind lähi-aastatel langeb (2008)
  3. Miks naftaajastu ei lõppe kiirelt ega katastroofiliselt (2010 – Cui Bono blog)

INNOVATSIOONIST – olen kahe ettevõtja poeg, kes saanud bakalaureusekraadi ärijuhtimises, töötanud konsultandina, saanud magistrikraadi Rootsist teadusfilosoofias, töötanud peaaegu kaks aastat Ülemiste ettevõtlusinkubaatori juhatajana ja täna seotud mitmete erinevate ettevõtete ning projektidega. Innovatsioon ja ettevõtlus on olnud üks läbivaimaid osasid minu elust ning olen vahelduva eduga innovatsioonist (olemusest, mõõtmisest, erinevustest) kirjutanud juba aastaid. Tegu on olulise teemaga, mis vahel väärib loosungitest ja hüüdlausetest rohkem tähelepanu – mõtestatumat ja rahulikumat lähenemist.

  1. Eesti kui “mahajääja” ehk innovatsiooni ja R&D mõõtmisest (2006)
  2. Üldiselt Euroopa Liidu mõjust Eesti innovatsioonipoliitikale (2006)
  3. Allhanked ei ole tupik vaid tee maailmaturule ja innovatsiooni (2006)
  4. Jälle TrendChart’ist ja innovatsioonist Eestis (2006)
  5. Auhinnad kui arendustegevustoode? (2007)
  6. Viimaste aastate kinnisvaraprojektidesse investeerimise otstarbekusest (I osa) (2007)
  7. Viimaste aastate kinnisvaraprojektidesse investeerimise otstarbekusest (II osa) (2007)
  8. Kuidas Eesti innovatsiooniga maailmas laineid saaks lüüa! (2007)
  9. Tootlikuse kasvust Eestis ehk mis toimub ehitussektoris (2007)
  10. Innovatsioon ei ole alusuuringud vaid lõpptarbijale suunatud toode (2007)
  11. Innovatsiooni võimalikusest avalikus sektoris (2007)
  12. Auhinnad kui institutsiooniline innovatsioon (2007)
  13. Innovatsioonist ravimitööstuses ehk miks ravimid on USAs kallimad kui Euroopas (2008)
  14. Innovatsioonist: Gladwell, Surowiecki, Cowen (2008)
  15. Innovatsiooni võimalustest klaasitööstuses ehk vana-uue avastamisest (2008)
  16. Üks parimaid innovatsiooni definitsioone (2009)
  17. Kui erinev on innovatsioon avalikus ja erasektoris? (2009)
  18. Kaks ja pool mõtet innovatsioonist (2009)
  19. Miks soomlaste innovatsioonipoliitika ei sobi eestlastele eeskujuks (2009)

EBAVÕRDSUSEST – taoline ebamäärane termin nagu “ebavõrdsus” väärib konkreetsust ja natuke rohkem tähelepanu kui sellele Eestis soovitakse pühendada. Kui jutt on ebavõrdsusest, siis millest ikkagi täpselt ja mida ta üldse näitab? Kui õigustatud on ühed või teised väited ja mille poole on üldse mõtet püüelda kui jutt läheb ebavõrdsuse vähendamisele, mis taoliste ettepanekutega kaasneks? Olen omalt poolt üritanud neid küsimusi mõnevõrra lahata ning pakkuda natuke teistsugust perspektiivi.

  1. Ebavõrdsuse ja Gini koefitsendi problemaatilisusest (2006)
  2. Sissetulekute võrdsuse mõõtmise ebaotstarbekusest (2007)
  3. Vaesusest ja “vaesusest” ebavõrdsuse kontekstis (2007)
  4. Sissetulekute ebavõrdsus: kas ületähtsustatud pseudoprobleem? (2009 – Cui Bono blog)

ROOTSIST – paljudele eestlastele on Rootsi olnud eeskujuks kui mitte lausa omamoodi eesmärgiks, mille poole pürgida ja see edukas naaberriik on ka minu jaoks oluline. Piisavalt oluline, et rootslaste majanduse ning suhtelise edu vastu huvi tunda ning endale magistrikraad Rootsi ühest vanimast ülikoolist hankida. Viimastel aastatel olen Rootsist vähem kirjutanud, kuid seda eelkõige sellepärast, et olulisem on öeldud ja rootslaste enda viimaste aastate majanduspoliitilised valikud illustreerivad märksa paremini nende suundumusi kui minu lühikesed postitused.

  1. Lühidalt “rootsi mudelist” ja selle võimalikusest Eestis (2004)
  2. Sotsiaaldemokraatiast Rootsis ja globaliseerumises (2005)
  3. Algab Vabalogi Rootsi ajastu (2005)
  4. Järjekorrad: kas probleem ainult Lundis või terves Rootsis (2005)
  5. Rootsi kõrgharidus – tasuta kuid tagamõttega (2005)
  6. Tasuta internetist Rootsis – Lundi juhtum (2005)
  7. Hobuvankrist raudteel ehk järjekordselt pidev-valimistest (2005)
  8. Rootsi tegelikust töötusmäärast, naiste tööhõivest ja alkoholimonopoli reklaamist (2005)
  9. Rootslased ei taha enam eriti makse maksta (2005)
  10. “Heaoluriigi” majanduspoliitika mõju Rootsi majanduskasvule (2006)
  11. Christopher Caldwell pikemalt Rootsi immigrantidest (2006)
  12. Rootsi mudel ei ole lahendus vaid petlik miraaz (2006)
  13. Rootslased hindavad McKogemust ja ei pea lugu ametiühingutest (2007)
  14. Rootslased tahavad kaotada põllumajandustoetused EL’is (2007)
  15. 130 vaba päeva aastas ehk rootslaste töökultuurist (2008)

LINNARUUM – Tallinna elanikuna, kes on linna keskusele aastatega järjest lähemale kolinud, on mul tekkinud sügavam huvi selle vastu, kuidas linnaruumi planeeritakse ning millist rolli mängivad omandiõigused nii vana lammutamisel kui uue püstitamisel. See tähendab vältimatult arutlemist muinsuskaitseliste piirangute, linna tiheduse, kinnisvara maksumuse ja üldiste arenguperspektiivide üle. Linnaruumi käsitlevatest postitustest selgub, millises Tallinnas sooviksin elada ja mida see tähendab nii seadusandluses kui haldusõiguses ning laiemalt Eesti tulevikule võimalusterohke elukohana.

  1. Allkiri Uus Sakala POOLT koos selgitusega (2006)
  2. Sakala Keskusest ja “avalikust huvist” (2006)
  3. Keila-Joa lossi müümata jäämise põhjustest (2009)
  4. Linnahall ja salapäraste investorite mahhinatsioonid (2010)
  5. Miks vanalinnas ei ela rohkem inimesi? (2010)
  6. Endise “Turisti” valuutapoe omaniku kaitseks ametnike omavoli eest (2011)
  7. Sissejuhatuseks: Tartu maantee 17 kultuurimälestiseks tunnistamisest (2011)
  8. I – Kultuurimälestiseks tunnistamise kronoloogia (2011)
  9. II – Kultuurimälestiseks teisel katsel ehk protsessist (2011)
  10. III – Läbimõtlemata otsuste kaudsed tagajärjed (2011)
  11. IV – “Avaliku huvi” meelevaldsest tõlgendamisest (2011)
  12. Kohtus otsus seoses Tartu maantee 17 kinnistuga (2011)
  13. Intensiivsem linnastumine Eesti regionaalpoliitika alustalaks (2011)
  14. Ähvardustele sundvõõrandamisest võiks eelneda seadusega tutvumine (2011)

KIIRLAENUDEST – raha laenamine on tegevus, mis on aegade algusest tekitanud poleemikat ja emotsionaalseid reaktsioone, mida tasuks vaadelda mõnevõrra ratsionaalsema pilguga – tunda huvi alternatiivide, põhjuste ja tegelike probleemide vastu. Vahel väärivad uued ärimudelid rohkem tähelepanu ning selgitustööd, mida ettevõtjad ise ei ole valmis või suutelised tegema.

  1. Kiirlaenude reguleerimine kui päästerõngas organiseeritud kuritegevusele (2008)
  2. Kiirlaenude kõrgest intressist ja ühe ettevõtlusvaldkonna surnuks reguleerimisest (2008)
  3. Õiguskantsler võtab sõna kiirlaenude intressimäärade kaitseks (2011)
  4. Riigikohtu tsiviilkolleegium kiirlaenudest (2011)

INFRASTRUKTUUR – võimalus aastaid Eesti suuremate infrastruktuuriprojektide arengut kõrvalt vaadata esialgsest vajaduste määratlemist, läbi tasuvusanalüüsi ja eelprojekti koostamise, läbi ehitushangete ja ehitustööde teostamise, on koos sügavama huviga teema vastu ärgitanud järjest rohkem kirjutama infrastruktuurist ja selle rahastamisest. See võimaldab tõstatada küsimusi, mida teemaga kord või paar aastas kokku puutuvad ajakirjanikud ei pea oluliseks või laiema huvi puudumise tõttu (kitsama huvi olemasolu tõttu?!) ei soovi kajastada.

  1. Spontaanse korra võimalikusest Tallinna liikluses (2006)
  2. Rongiliikluse aktivismi kentsakusest Eestis (2006)
  3. Päeva rumalus ehk Villu Vane võiks rohkem mõelda ja vähem rääkida (2007)
  4. Ühistransport ja erasektor: Santiagost Tallinnani (2008)
  5. Ekspressi Kukruse-Jõhvi teelõigu artiklist…pikemalt (2009)
  6. Kiirrongide mõttetusest Eestis…kaudselt (2009)
  7. 6 põhjust suhtuda skeptiliselt raudteeinvesteeringutesse (2010)
  8. Teedehangete riukalikud keerdkäigud (2010)
  9. Ennatlikult ja ühekülgselt ehk rohkem kannatust ning tasakaalukust (2010)
  10. Ametnike ajenditest, riskide maandamisest riigihangetes ja kuludest pikemas perspektiivis (2011)
  11. Teehoiu rahastamise mõjust majanduskasvule ehk olevikust ja tulevikust (2011)
  12. Peatselt “kaduva” seaduse muudatuse algatamisest (2011)
  13. Kas Eesti kõige ebakompetentsemad eelarvestajad on Tartus? (2011)
  14. Rail Baltica on eelkõige kaupadele mitte inimestele (2011)

TURUMAJANDUS VABAAJA LOOJANA  – mul ei ole midagi osalemise vastu viisakas debatis, kus oluline roll on argumentidel ja faktidel, mida on lugejatel võimalik kontrollida või ümber lükata. Isegi kui need debatid ei ole kõige viisakamad väärivad nad vahel siiski pidamist, sest alternatiiviks on lasta pooltõdedele ja muljetel, mis on reaalusest mõnevõrra irdunud, domineerida.

  1. Kuidas ja kui palju turumajandus vaba aega loob (2006)
  2. Töötamist ja aja kasutamisest Rootsis, Saksamaal ning USA’s (2006)
  3. Kuidas turumajandus vaba aega loob: teine osa (2006)

TARBIJAKAITSEAMETIST – Eestis on mõned ametkonnad, mille vajalikkuses on põhjust ikka ja jälle kahelda, sest nende väidetav eesmärk näib iga natukese aja tagant olevat vastuolus nende tegevusega. Tarbijakaitseamet on üks nendest ametkondadest, mille tegevuses on midagi mehhaaniliselt elukauget ja vastuolulisust.

  1. Tarbijakaitseameti haiglane tarbija huve kahjustav loogika (2006)
  2. Keda kaitseb tarbijate valikuid kitsendav Tarbijakaitseamet? (2008)
  3. Tarbijakaitseamet: enamus Eesti e-poodidest rikub seadust (2008)
  4. Seadusandlusest e-riigis ja Tarbijakaitseameti likvideerimisest (2008)
  5. Arengufondi investeering Smartposti VÕS § 213 lg 4 varjus (2008)
  6. Äripäev kutsub tarbijakaitseametnike mõistust koju (2009)

MIINIMUMPALGAST – alampalgast on saanud omamoodi märk, millest on kahetsusväärselt suure hulga inimeste jaoks saanud sümboolne seisukoha võtmise koht, mis ei võimalda enam näha alampalgaga tõstmisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgesid. Olen üritanud selgitada, miks alampalk ja veel enam selle tõstmine ei ole töötute ega madalapalgaliste huvides ning millisele retoorikale ja väärarusaamadele alamapalga eestkõnelejad toetuvad.

  1. Miks miinimumpalgast tasub loobuda (2005)
  2. Miinimumpalga eugeenilisest ajaloost (2005)
  3. Miinimumpalga tõstmisest – negatiivsete tagajärgedega nii USA’s kui Eestis (2006)
  4. OECD soomlastele: teie miinimumpalk on liiga kõrge (2006)
  5. Miinimumpalk ja selle tõstmine kui varjatud russofoobia (2008)
  6. Ametiühingute Keskliit kui töökohtade hävitaja ja kõrgema töötuse eestseisja (2008)
  7. Miinimumpalga alandamisega tööhõive tõstmisest (2009)

TV TRILOOGIA – aastaid tagasi televisioonist kirjutatud postitused, mis vaatasid optimistlikumalt tulevikku, kus inimesed soovivad ja ka saavad järjest ulatuslikumaid intellektuaalseid väljakutseid pakkuvaid seriaale. Juttu tuleb järjest keerulisemate struktuuriga seriaalide kognitiivsetest väljakutsetest.

  1. Televisioon ja globaliseeruv maailm (2005)
  2. Televisioon ja globaliseeruv maailm II (2005)
  3. Televisioon ja globaliseeruv maailm III (2005)

REGULEERIMISEST – liberaalse maailmavaatega inimeste jaoks on sageli üks köitvamaid ja huvitavamaid teemasid erinevate valdkondade reguleerimise põhjused: miks ühte või teist valdkonda soovitakse reguleerida, milliseid ettekäändeid ja argumente taoliseks tegevuseks kasutatakse nagu ka kes reguleerimisest on huvitatud. Küsimus ei ole minu jaoks niivõrd selles, kas reguleerida või mitte vaid rohke selles, kes reguleerib ja kui põhjendatud on keskvõimu poolt mõne valdkonna reguleerimine.

  1. Sendioksjonite riiklikust reguleerimisest kriitiliselt (2008)
  2. Hõõglambid – saatusest, reguleerimisest ja innovatsioonist (2009)
  3. Veenda ei viitsi, sundida on lihtsam ehk uuest keeleseadusest (2009)
  4. Miks käsimüügiravimid peaksid toidupoodidesse jõudma (2009)
  5. Pidev katse-eksituse protsess ehk konkurents (2009)
  6. Konkurentsi kunstlikust piiramisest hambaravis (2009)
  7. Sõltumatute kunstnike kaitseks ehk kunstnike liidu esindajate ülbusest (2010)
  8. Kaughasartmängude reguleerimise mõttetusest (2010)
  9. Kaks süvenevat tendentsi avalikus sektoris (2010)
  10. Miks Kreitzberg eksib ehk miks erakoole tuleb rahastada võrdsetel alustel munitsipaalkoolidega (2010)
  11. Ebaefektiivsusest avalikus sektoris ehk rohkem konkurentsi ja valikuid (2010)
  12. Reeglitest ja reguleerimisest (2010)
  13. Ametnike arvukusest ja regulatiivsest koormast (2011)

FINANTSKRIIS 2008 – finantskriisist sai alguse 21. sajandi esimene suurem majanduskriis, mille järellainetused on seadnud kahtluse alla isegi Euroopa Liidu tuleviku. Proovisin omal ajal enda jaoks selgeks kirjutada finantskriisi põhjused ja usun, et see õnnestus piisavalt hästi, et tulemusega ka aastaid hiljem rahule jääda.

  1. Finantsturgudel toimuvast – natuke põhjustest ja võimalikest tagajärgedest (2008)
  2. Finantskriisi narratiivi kahetsusväärne kujunemine (2008)
  3. Finantskriisi 2008 – taustast ja põhjustest (sissejuhatus) (2008)
  4. Eeldused – finantskriisi põhjustest lühidalt ja sissejuhatavalt (1) (2008)
  5. Kinnisvaramull – valitsussektori aastate pikkuse lobitöö vili (2) (2008)
  6. Väärtpaberistamine – rämpslaenude informatsioonikao tagajärjed (3) (2008)
  7. Reitinguagentuurid – SEC’i saatuslikud mängud reitingu-agentuuridega (4) (2008)
  8. Regulatsioonid – trotsides kollektiivset reguleerimismaaniat (5) (2008)
  9. Finantskriisist – algusest, levikust, inimestest ja eranditest (2008)
  10. Finantskriisist: reguleerimine enne ja pärast (2008)
  11. Finantskriis ja majandusteadus: omnibuspostitus (2009)

 E-RIIGI TRILOOGIA – aktiivse e-riigi lahenduste kasutajana huvitab mind jätkuvalt ka see, kuidas Eesti avalik sektor uuemaid lahendusi kasutusel võtab ja kust tulenevad aeglustused ja tõrked. Üritasin nendes postitustes selgitada, miks hankeprotsessi meelepärasemaks lihvimine ei pruugi olla lahendus nagu ka suurem tsentraliseerimine. Juttu tuleb ka sellest, mida võiks teha ja millele rohkem tähelepanu pöörata.

  1. E-riigile uus hoog…vanade hoovõtu meetoditega? (I osa) (2008)
  2. E-riigile uus hoog…vanade hoovõtu meetoditega? (II osa) (2008)
  3. E-riigile uus hoog…vanade hoovõtu meetoditega? (III osa) (2008)

ETTEVÕTLUSTOETUSED – olen aastaid üritanud leida häid põhjendus sellest, miks ettevõtlust peaks avaliku sektori rahadega toetama ja kahjuks pole need otsingud vilja kandnud. Küll on aga aastatega kogunenud hulgaliselt argumente selle kohta, et ettevõtlustoetuste mõju on pigem negatiivne ja kohati isegi ettevõtluskeskkonna arengut pärssiv.

  1. Kuidas Kattel tahab enesetapjat mõrvata (2005)
  2. Eugen Veges kriitiliselt EAS’ist (2005)
  3. Miks riik tuleb ettevõtlusest eemal hoida: Weroli juhtum (2005)
  4. Arengufond – kõigi aegade suurim fiasko on tulemas (2005)
  5. 7 põhjust ehk alternatiivist Arengufondile (2006)
  6. Arengufond: hägune ja halb idee (2006)
  7. Indrek Neivelti lohakad üldistused Arengufondi nimel? (2008)
  8. Mida arvaks Adam Smith Arengufondist? (2008)
  9. Ettevõtlustoetused: võltslootus või lihtsalt jama? (2008)
  10. Kunstlikud klastrid kui ülikallis mõttetus (2008)
  11. Arengufondi investeeringute problemaatilisusest (2009)
  12. Hardo Pajula illusioonideta ettevõtlustoetustest (2009)
  13. Kolm artiklit Arengufondist ehk õigustatud skeptilisusest (2009)
  14. EAS – kahtlaselt saadud toetused ja nadid argumendid (2009)
  15. Riikliku riskikapitalifondi jätkuvast problemaatilisusest ehk Arengufondist (2009 – Cui Bono blog)
  16. Eugen Veges ettevõtlustoetustest – hüüdja hääl kõrbes (2010)
  17. Äripäev ettevõtlustoetustest kriitilisemalt (2010)
  18. Riigikontroll ettevõtlustoetustest: kasu vähene või olematu (2010)
  19. Pokumaa pokulised väljapressimisskeemid (2011)
  20. Ettevõtlusinkubaatorite rollist ettevõtluspoliitikas (2011)
  21. 535 miljonit dollarit laenu 1% intressiga ja siis pankrotti?! (2011)

ETTEVAATUSPRINTSIIBI TRILOOGIA – ettevaatusprintsiip on Euroopa Liidu institutsioonides aastatega ainult süvenenud ja seda olukorras, kus enamus inimesi ei ole suutelised või valmis teadvustama, et ettevaatusprintsiibi järjest ulatuslikuma rakendamisega kaasnevad omad kulud ja probleemid, mis võivad pikemas perspektiivis üksikutest väikese tõenäosusega riskidest märksa kulukamaks osutuda.

  1. Ettevaatusprintsiibist I – põhimõtteline probleem (2005)
  2. Ettevaatusprintsiibist II – REACH (2005)
  3. Ettevaatusprintsiibist III – Kyoto protokoll (2005)

AJAVEEBIDEST – kui ma Vabalogiga alustasin, siis oli eesti keelseid blogisid nii paarsada. Enamus nendest käsitlesid inimeste isikliku elu ja personaalsemaid mõtisklusi, kuid blogid olid ilmselgelt ületamas uudiskünnist, millest tulenes ka vajadus kirjutada blogide rollist laiemalt nagu ka selle huvitava väljendusviisi trügimisest meedia pärusmaale. Huvitavalt kentsakad “pildid” omast ajast. Kusjuures “I osa: blogosfääri tõus” on Vabalogi kõigi aegade kõige pikem postitus.

  1. Ajaveebidest ehk blogidest Eestis (2005)
  2. Tagasihoidlik sissejuhatus Blogosfääri (2005)
  3. I osa: blogosfääri tõus (2005)
  4. Kas Eesti blogosfääri areng on kiirenenud? (2005)
  5. “Minu-mõte-on-liiga-hea-selleks-et- vaid-endale-hoida-inimesed” Tuuli Kochist ja Postimehest (2005)
  6. Blogosfäär – R.I.P. (1999-2006)?! (2006)

EUROOPA LIIDU OLEMUSEST – isegi kui Euroopa Liidule ei ole alternatiivi, siis võib ja peab seda hüdraliku institutsioonide kogumiku siiski kriitilisema pilguga jälgima. Isegi kui midagi teha on keeruline või lausa võimatu, siis saab vähemalt tähelepanu juhtida probleemsematele kohtadele ja tõstatada küsimusi, millest iga iseseisvust ja vabadust kõrgelt hindav inimene peaks olema huvitatud.

  1. Kas keegi on Euroopa Liidu põhiseadust lugenud? (2004)
  2. Miks Euroopa Liidu ohtlikust ei tasu alahinnata (2004)
  3. Uus aasta, kuid sama vana Euroopa Liit (2005)
  4. REACH ehk kuidas EL kavatseb keemiatööstuse surnuks reguleerida (2005)
  5. Kõrged maksud ja töötus, madal majanduskasv ja südimus – teretulemast Euroopasse (2005)
  6. Euroliidu regulatsioone: “Collect all four…thousand!” (2006)

.   .   .   .   .

 



2 Comments

  1. jiaix ütleb:

    Jõhker töö (y)
    Ülevalt kolmas link on katki.

  2. Jüri Saar ütleb:

    Proovisin erinevaid “ülevalt kolmandaid” linke, kuid kõik töötasid.

Lisa kommentaar