VABALOG

Edward Hugh ehmatab nädala käima

Edward Hugh on kokku pannud avaliku kirja eestlastele, kus kutsub üles devalveerima Eesti krooni vähemalt 20%:

Now, “plan A” is supposed to involve a very sharp downward adjustment in prices and wages, something of the order of 20% during 2009 and 2010. (Incidentally, talk of a V shaped recovery is misleading here, since the V shaped recovery only comes with a one-off devaluation, say getting the 20% out of the way all at once, and doing it over two years can only bring a U shaped process, as you simply spin the same thing out over two years, think about it, the issue isn’t that hard to see). Anyway, over two years it is, so how are we getting on? Well up to December last year (which is the latest data we have) not very well, since average hourly wages (the key number here) were still up 9.9% in the last quarter of last year, and so this is really another 10% or so to add to the 20% we were just talking about above (based on the 2007 REER).

Hugh’l on hulgaliselt mõtlema panevat statistikat ja tema üleskutse on teoreetiliselt isegi õigustatud, kuid ta ei taha hästi arvestada sellise ebamugav nähtusega nagu poliitika.

Krooni devalveerimine 20% tähendab väljumist ERM II’st ja ilma Euro peatse saabumiseta raputakse see päris korralikult usaldust Eesti majanduskliima väljavaadete vastu. Mida tähendaks see aga võimuerakondadele, kui paljude laenude tagasi maksmine muutub 20% kallimaks ja kaua lubatud Euro jääb veel kaugemasse tulevikku? Kas nemad kui reaalsed otsustajad on valmis enamusele enda poliitilisest kapitalist vee peale tõmbama samas kui Keskerakond kõrval ilgub ja luba kõike seda, mis tegelikult sama hästi kui välistatud?

Hugh pakub, et rääkige ja survestage , kuid kas keegi võtab eestlasi või üldse Ida-Eurooplasi Brüsselis või isegi Frankfurdis tõsiselt kuulda? Ja kas Frankfurdi või Brüsseli sõna kaalub üle Berliini või Pariisi sõna? Hugh ise tunnistab ju samuti, et ilma Eurota poleks ka devalveerimisest kasu, kuid minule on jäänud mulje, et ega keegi meid sinna eurotsooni niiväga ootagi. Meie võime tahta, kuid poliitiline reaalsus on, et enne peab olukord märksa hullemaks minema kui mitmetes EL’i liikmesmaades meie kiiret liitumist eurotsooniga aktsepteeritakse.

Mulle tundub, et devalveerimisest pole mõtet eestlastele rääkida enne kui saab eurotsooniga liitumise kindel olla. Ma tahaks väga loota, et meie esindajad on vähemalt “devalveerime ja liitume kohe eruoga” variandi välja käinud või vähemalt ettevaatlikult uurinud, mida taolisest stsenaariumist arvatakse. Kui see on EL’i suurematele otsustajatele aktsepteeritav, siis võiks ka valijale olla selgitatav:  euro ja sellega kaasnevad võimalused ja kindlus täna, kuid seda 20% devalveerimise eest.


Categorised as: ...


4 kommentaari

  1. Paul ütleb:

    Praegu paistab küll nii, et Eurole ülemineku korral ei ole vahetuskurss see, mis praegu -ikka madalam ja krooni kahjuks.

  2. toivo ütleb:

    aga kui minna USD üle?

  3. Jüri Saar ütleb:

    Euro asmel USD…hmmm…tõenäoliselt oleks pikemas perspektiivis ka USD kroonist kindlam, kuid kaks suurt küsimust jääks ikkagi õhku rippuma (1) euro kasutusele võtmine võimaldaks meil vähendada igasuguse väliskaubanudsega kaasneviad tehingukulusid, mille suurusjärk on nii pool miljardit krooni aastas. Kuna meie peamised kaubanduspartnerid on Euroopas, siis USD’le minek jätaks need kulud tõenäoliselt jätkuvalt üles ja (2) eks meie kohalikule buumile andis hoogu juurde odav välisraha, mis tänu ECB madalatele intressimääradele enda tee siia leidis. Eesti ja suuremate EU riikide majandustsüklid on aga mõnevõrra erinevad ja kui suuremaid majandusruume madalamate intressidega turgutatakse, siis meie niigi kenale kasvule andis see tõenäoliselt rohkem hoogu juurde kui vaja. Kui omaks võtta USD, siis võib taoline tsükliline sobimatus veelgi teravamalt välja lüüa.

  4. Mikk ütleb:

    Ma ütleks, et Hugh´i analüüsil on kaks puudust. ta ei arutle ega simuleeri olukorda, mis juhtuks devalveerimise korral kõigi nende koduomanike, pankade ja ettevõtetega kelle alenud seotud euroga. Kas summa summarum see ikkagi oleks parem tee?
    Ja teine nüanss, millele sa ka ise juhtisid tähelepanu, ta kuidagi naivistlik poliitilsite komplikatsioondie osas.

    Muidu on aga he aja põhjalik tekst. Panin tähele, et Äripäev on selle täies mahus ära tõlkinud ja avalandu ja kohe nädala loetuim/kommenteeritum ligu. Pooled kommentaarid on muidugi stiilis “mis sa Hispaania tont mölised, vaata parem kuidas sinu Hispaanias hakkama saadakse”…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga