Järeldusi Argentiinast ja Eestist ehk väike pai egole
Tänases Päevalehes jäi pilke pidama artiklile Ränka hinda nõudnud sisemine devalveerimine toob Eestile head kuulsust ja seda vist eelkõige egoistlikel põhjustel:
“Paljud, kes Balti turge kommenteerisid, nagu [Paul] Krugman ja Nouriel Roubini, ei teadnud Eestist suurt midagi. Võrdlused Argentinaga on olid tõepoolest kohatud,” sõnas Sawikin, viidates Nobeli majanduspreemia laureaadi Paul Krugmani ennustusena kõlanud väitele, et Balti riikidel on kõik eeldused sammuda Argentina jälgedes.
Artikkel on kirjutatud Financial Times’i artikli Estonia takes right route to euro entry alusel.
Kunagi 2008. aasta augustis kirjutasin Vabalogis, miks Eesti ei ole Argentiina:
Eesti ei ole Argentiina ja enamus võrdlusi Argentiinaga, mida mina olen viimastel päevadel lugenud, oleks tõenäoliselt ära jäänud kui oleks vaevutud lugema François J.Gurtner’i 2002. aasta uurimust Currency Board and Debt Trap: Evidence from Argentina and Relevance for Estonia (PDF).
Tõsi, uurimus on praeguseks juba kuus aastata vana, kuid sealt tuleb üpris selgelt välja, miks Argentiina ei ole Eesti. Valuutakomitee kasutamine ei tähenda veel seda, et mõlema riigi saatus on sama. Argentiinlastele keeras nende supi lõplikult kokku ikkagi puudujäägiga eelarve ja varasem majanduspoliitika. Need, kes võrdlevad Eestit Argentiinaga pole tõenäoliselt olukorraga piisavalt kursis.
Lihtsalt üks tähelepanek, mis on siiani õigustatuks osutunud.
Categorised as: ...
20% langenud palgad, 20%-ne tööpuudus, 20% langenud SKP, 50-70% langenud varade hinnad.
Eelnevaga ei taha öelda, et Eesti viimase aasta sammud oleksid valed, lihtsalt pole Eesti seisu ei peaks ka liiga palju ilustama nagu see FT artikkel natuke teeb.