VABALOG

Kas Euroopa õhuruumi laiaulatuslik sulgemine on üleliigne?

The Center for Asia Pacific Aviation, an independent aviation research group based in Sydney, Australia, said it remained unclear whether the closure of much of Europe’s airspace was ”a massive overreaction of super-cautious politicians and bureaucrats,” or a genuinely serious event.

The group noted that a similar eruption under a glacier in Iceland in the 1990s, led to minimal disruption, with flights routed around the area.

”It certainly did not lead to region-wide closures of air space. Such has the paranoia around safety and security grown since September 11,” the center said in a statement.

Kirjutab New York Times. Artikkel toob välja ka mitmed katselennud (Lufthansa, KLM, Air France), kus mingeid probleeme pole esinenud. Katselennud jätkuvad ja kui tulemused jäävad samaks, siis suureneb surve õhuruumi avamiseks nii lennufirmade kui sadade tuhandete reisijate poolt.

Mõned märkimist väärivad seigad veel. EasyJet on ühena vähestest ka natuke olukorra finantsmõju valgustanud ja mõista andnud, et neil hakkavad esimesed tõsisemad probleemid rahavoogudega tekkima kaks nädalat pärast lennukeeldu. Osad väidavad, et inimesi hakatakse vallandama alates teisipäevast kui olukord ei muutu. Logistikale hakkab taoline olukord samuti varsti mõju avaldama:

Meanwhile, shoppers were warned some types of imported fruit and vegetables could soon be in short supply. “The question now is what happens on Monday, a full business day?” asked Christopher Snelling of the Freight Transport Association. “There are no shortages yet, but we may start to see certain ranges affected if this carries on.”

Mulle tundub, et enne kui mõni lennuk alla kukub ja seda tuhapilvest tingitud põhjustel, läheb õhuruumi suletuna hoidmine ainult keerulisemaks. Samal ajal jääb igati arvestatavaks võimalus, et õhuruum jääb enamuses Euroopast suletuks terveks suveks kui mitte veel kauemaks. Kahjuks on aga Kreeka, Itaalia, Hispaania ja Portugal riigid, mis taolises olukorras peavad tõsiselt hakkama mõtlema, millist mõju avaldab olukord turismile. Kreeka SKT’st moodustab turism umbes 15% ja Hispaania omast umbes 10%.

Esmaspäeval on põhjust aktsia- ja finantsturge tavalisest terasema pilguga jälgida.


Categorised as: ...


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga