VABALOG

Huvitavaid artikleid nädala alguseks

German Justice Through the Eyes of a Somali Pirate – Der Spiegelis ilmus pikem artikkel Somaalia piraatidest, kes on juhuse ja ebaõnne läbi nüüd Saksamaa kohtu ees. Artiklit lugedes jääb kohati mulje, et Saksamaa kohtu ette sattumine võib osade piraatide jaoks olla parim, mis nendega üldse juhtuda sai. Loo teeb lugemise vääriliseks aga eelkõige tõsiasi, et piraatide puhul on tegu vaeste, harimatute ja noorte inimestega, kes poleks muidu kunagi Saksamaale sattunud. Nende teadmised sakslaste õigussüsteemist on olematud ja nende hirmud tunduvad kohati lapsikud ning ma ei liialda, kui ütlen, et tegu võiks sama hästi olla ajaränduritega, kes sattusid mingisse tulevikuühiskonna kohtuprotsessi, mille põhimõtetest ei ole neil aimugi. Kusjuures mõned aastad tagasi viitasin ühele artiklile, mis peatus muuhulgas ka sellel, kui haruldane on erinevate juriidiliste nüansside tõttu piraatide üle õiguse mõistmine kohtutes.

*   *   *

From behind bars, Madoff spins his story – originaalselt Financial Times’is ilmunud artiklis õnnestub kahel ajakirjanikul lõpuks Bernie Madoffit, 65 miljardi dollari suuruse püramiidskeemi loojat, küsitleda. Artikli autorid valgustavad nii pettusskeemi tausta kui tunnevad huvi Madoffi arvamuste ja tõlgenduste vastu, mida võrdlevad erinevate teiste allikate väidetega. Üks huvitavamaid osasid artiklist käsitleb aga “kaduma läinud” raha tagastamist, kus peamiseks sihtmärgiks on võetud mitmed suuremad finantsinstitutsioonid ja mõned esimesed investorid, kes püramiidskeemist kõige rohkem kasu said. Võib juhtuda, et enamus rahast saadakse isegi tagasi…intressiga.

*   *   *

Lula’s Brazil – üllatavaltki pikk lugu Brasiilia nüüdseks juba endise presidendid Luiz Inácio da Silva võimule tulekust, mille käigus heidab artikli autor, Perry Anderson, pilgu Brasiilia poliitmaastikule, kus aastaid on domineerinud tehingud, kokkulepped ja lihtlabane äraostmine, millest pole puhas keegi. Näiteid jagub enam kui küllaga. Kuigi artiklist kumab kohati läbi autori marksism, siis jutt on piisavalt üksikasjalik, et mõned alusetud üldistused või väited kõrvale jätta ja nautida süvaanalüüsi riigist, kus presidendivalimistel kulutab iga kandidaat rohkem raha elaniku kohta kui USA presidendivalimistel. Kohalik poliitmaastik koos kultuuriga leiab vaatlemist läbi mitme erineva tõlgendusprisma.

*   *   *

The Military’s Secret Shame – mõnevõrra üllatav lugu Newsweekist, millest selgub, et USA sõjaväes on seksuaalne vägivald ka meeste seas märksa laiemalt levinud, kui keegi tunnistada soovib. Viimaste aastate jooksul on probleemi küll teadvustama asutud, kuid sõjaväe maskuliine kultuur ja sõjaväelaste endi soov tulevase karjääri nimel ebameeldivad “intsidendid” maha vaikida tähendab, et enamus juhtumitest jäävad registreerimata. Vägivallaga kaasnevate psühholoogiliste traumadega tegelemine jääb iga inimese enda kanda. Mõneda jaoks on ainus lahendus enesetapp. Üllatav on aga see, et toetusgruppides osalevad ka paljud vanad mehed, kes teeninud kas Korea või Vietnami sõdades, kes on seksuaalsest vägivallast siiani traumeeritud.

*   *   *

Adventures in Extreme Science – Esquire’is ilmunud portreelugu Eric Schadtist, teoreetilist matemaatikat õppinud molekulaarbioloogist, kes on enda aktiivsuse ja seisukohtadega kõigutanud tervet teadusharu. Schadt on seisukohal, et molekulaarbioloogias vohav reduktsionism on tupik, millest väljumiseks on rohkem tähelepanu vaja pöörata keerulisematele nähtustele. Nähtustele, mille omavaheliste seoste uurimine võib osutuda märksa tulemuslikumaks alustades uute ravimite leidmisega ja lõpetades massiivsete infokogude analüüsiga, et sealt leida võrgustike ja seoseid, mis võimaldavad leida uusi lähenemisi ja tuvastada potentsiaalseid probleeme enne nende teravamat esile kerkimist.

*   *   *

7 Basic Things You Won’t Believe You’re All Doing Wrong – ma ei ole päris kindel kui tõsiselt peaks seda artiklit võtma, kuid huvitav ja õpetlik lugemine on see kindlalt. Kui kirjutatut uskuda, siis ei tea enamus inimesi, kui tihti ennast pesta, kuidas õieti hingata, kuidas magada, istuda või hamabaid pesta. Muhedalt kirjutatud ja kui ei midagi muud, siis hea võimalus iseenesest mõistetava üle mõtiskleda.

*   *   *

Superbug gene rife in Delhi water supply – laupäevasest Postimehest võis lugeda, et Eesti arstid on antibiootikumide väljakirjutamisega natuke liiga usinad. Loomulikult ei ole Eesti arstid ainsad, kes antibiootikume liigse agarusega väljakirjutavad. Kahjuks ei ole liigne usinus ilma tagajärgedeta, mis väljenduvad eelkõige antibiootikumidele järjest resistentsemates bakterites. Indias levib aga bakterite seas juba geen, mis teeb bakterid sisuliselt kõigile antibiootikumidele resistentseks. Murelikuks teeb aga tõsiasi, et problemaatiline geen on kandunud ka düsenteeriat ja koolerat põhjustavatele bakteritele. Ja kui sellest veel vähe on, siis hiljuti tegi Megan McArdle ettekande antibiootikumide kahjuks üllatavalt tumedast tulevikust.

*   *   *

The ‘moral illusion’ of governmental authority – ma sattusin võimu ja autoriteedi üle ülikooliajal ühe üliõpilasorganisatsioonide vahelise konflikti raames mõtisklema ja jõudsin järeldusele, et ilma vägivalla ähvarduseta taandub institutsiooni legitiimsus autoriteedile ja vägivalla puudumisel reeglitele, mis on poolte vahel eelnevalt kokku lepitud. Ilma vägivallata on võim paljuski kokkuleppeline illusioon, millele saab toetud vaid seni kuni mõlemad pooled on illusiooni valmis aktsepteerima. Michael Humer kirjutab raamatut valitsuse moraalse autoriteedi illusioonist ja selles lühikeses artiklis selgitatakse ta natuke, millest kirjutab. Mulle meeldisid eriti Humer’i argumendid seoses “ühiskondliku kokkuleppega”. Mina jään igal juhul raamatut ootama.


Categorised as: ...


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga