Mis ajast on Konkurentsiametil “ärisaladus”?
Suure huviga ootasin, et mõni ajakirjanik kirjutaks natuke pikemalt AS Tallinna Vesi ja Konkurentsiameti peatselt algava kohtuprotsessiga seos tulnud otsusest. Asjata. Teema pakub ilmselt huvi üpris kitsale ringkonnale, sest kuidas muidu mõista ükskõiksust olukorra suhtes, kus AS Tallinna Vesi soovib menetluse avalikuks kuulutamist, kuid Konkurentsiamet – avalike ülesandeid täitev organisatsioon, mis reguleerib hindasid ja peaks enda tegevuses püüdlema igakülgse läbipaistvuse poole – seda ei soovi vaid taotleb vastupidist:
Konkurentsiamet keeldus avalikust menetlusest ning nendepoolse avalduse rahuldas Tallinna ringkonnakohus 31.05.2012 ilma AS-iga Tallinna Vesi menetluslikult konsulteerimata. Kuna ettevõte omas piisavalt tõendusmaterjali põhjendamaks miks haldusasja on mõttekas avalikult menetleda, taotles AS Tallinna Vesi kohtumenetluse taasavalikustamist.
See tähendab, et kohtumenetlus on avalik erastamise protsessi käsitlemise, erastamislepingu seadusele vastavuse, hinnametoodika ning ettevõtte majandusnäitajate osas. Hoolimata ettevõtte korduvatest püüdlustest kohtuasja avalikult menetleda, otsustas kohus Konkurentsiameti taotlusel, et tegelikku hinnametoodikat ning Ameti põhjendusi arutatakse kinnisel istungil, kaitsmaks informatsiooni, mida Konkurentsiamet käsitleb oma ärisaladusena.
Mulle jääb artikli põhjal arusaamatuks, miks ja kuidas toetub Konkurentsiamet “ärisaladusele”, kuid ainuüksi tõsiasi, et tegu on valitsusasutusega, tekitab hulgaliselt küsimusi.
Taolised küsimused on problemaatilised kui tegu on ametiga, mis teostab seadusega sätestatud ülesannete ulatuses riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi ning menetleb süütegusid. Kui riikliku sundi ja süütegusid menetlev asutus ei ole enda tegevuses ja protsessides läbipaistev, siis on kahtlused ameti erapooletuse puudumisest lihtsad tekkima ja ka juurduma. Taolisi kahtlusi hiljem hajutada on aga oluliselt keerulisem kui hoida avalikuna ühte kohtuprotsessi, mille tulemus mõjutab otseselt kümned kui mitte sadu tuhandeid inimesi.
Eelnevalt viidatud Postimehes toodud artikkel on äravahetamiseni sarnane AS Tallinn Vesi uudiste leheküljel ilmunud uudisega, kuid Konkurentsiamet pole enda seisukohta/kommentaari pidanud vajalikuks laiema avalikkusega jagada. Ideaalis küsiks mõni ajakirjanik ka Konkurentsiameti kommentaari salatsemise vajalikkuse kohta, kuid kui kedagi see teema ei huvita, siis milleks küsida?
Categorised as: ...
Jääb ikka rohkem ja rohkem mulje, et see on poliitiline, mitte majanduslik vaidlus.