VABALOG

Autorist

Pilt on tehtud 2004. aastal Tudengilehe fotonäituse tarvis Rainer Sternfeldi poolt.

Motiividest ja põhjustest…põgusalt

Minu üheks sügavaimaks veendumuseks on, et diskussioon ja mõttearendus viivad meid lähemale tõele, aitavad meil näha puudusi ja sügavamalt mõista probleeme, millest oleme teadlikud, kuid millele sageli ei pööra erilist tähelepanu.

Mulle meeldib ise otsustada selle üle, kuidas ma võin enda elu elada või kuidas teenitud sissetulekut kulutada. Mulle ei meeldi piirangud ja käsud, mis sageli on võimalikud ainult tänu ähvardustele, mille taga seisab riigi poolt sanktsioneeritud vägivald.

Mulle meeldivad ideed, mis võimaldavad inimestele suuremaid valikuid ja tasu töö eest, mille nimel nad on sageli vaeva näinud. Mulle meeldib enda ideid proovile panna ja testida enda veendumusi, kuulata alternatiivseid vaatekohti ja öelda, välja kui ma millegagi ei nõustu nagu ka selgitada miks.

Blogi on nii tagasihoidlike kui ka mõnikord üpris radikaalsete ideede testimiseks suurepärane meedium. Inimesed, kes Vabalogi loevad ja kommenteerivad on aga võimaldanud mul mõista paremini alternatiivseid seisukohti ja leida nõrkusi enda argumentides – ühe sõnaga: areneda.

Kes see Jüri Saar siis ikkagi on?

Ma olen terve elu Eestis elanud – eestlase ja valgevenelanna vanim poeg, kellel juured ulatuvad ühelt poolt vähemalt 17. sajandi Eestisse ja teiselt poolt Poolasse, Leedusse ja Venemaale. Ma pean ennest peamiselt eestlaseks, kuid ei seo seda niivõrd rahvuse kui kultuuri ja kohaga.

Hariduse kohalt pole tõenäoliselt mõtet kaugemale kui ülikooli aegadesse minna, kuigi jah, Eksami -ja kvalifikatsiooni keskusega omal ajal 3 aastat veetud vägikaigas ja sealt saadud kogemus on eraldi pikem jutt.

Estonian Business Schoolis õppisin neli ja pool aastat ärijuhtimist, mille käigus spetsialiseerusin juhtimisele. Samas lõputöö kirjutasin hoopis majandusteooria õppetoolis, sest olin tüdinud muinasjuttude kirjutamisest. Selle tõttu ei leia ka minu bakalaureusediplomilt spetsialiseerumisvaldkonda. Küll aga olen rahul lõpputööga, mis võimaldas ajateenistuse küsimust ka EÜL’is tõstatada. Suuremate tulemusteta kahjuks.

Lisaks formaalsele õppetööle tegelesin kahe ja poole aasta jooksul EBS Tudengilehe edasiarendamisega, mida tänu entusiastlikule meeskonnale pean üheks suuremaks kordaminekuks. Kahju ainult, et hea algatus inimeste vahelistesse konfliktidesse takerdus ja hääbus.

EBS’is jätsid aga üpris sügava mulje mõned õppejõud, kellest eraldi mainimist väärib vast Hardo Pajula, kes mulle Hayeki tsitaadi põhjal kirjutatud sotsialismi ülistava essee eest vaid C- andis. Omal ajal tekitas see minus hämmeldust, kuid tagantjärgi peab tõdema, et leebelt hindas. Meelis Kitsingu majandusmõtte ajaloo loengud ja väliskülalistega korraldatud valikkursus olid kõik silmaringi laiendavad ja eredalt meeles veel aastaid hiljem.

Vabalogi vähegi lugenud inimestele peaks selge olema, et Adam Smith, Friedrich August von Hayek, Ludwig von Mises, John Stuart Mill, James Buchanan koos mitmete teiste klassikaliste liberaalidega on enda kirjutistega jätnud sügava mulje ja tekitanud sügavama huvi nii majandusteaduse kui ühiskonna korralduse vastu laiemalt.

2005-2007 õpisin Rootsis, Lundi ülikooli magistrantuuris Teadust, Tehnoloogiat ja Ühiskonda programmis, mis hõlmab 16 Euroopa ülikooli. Peamiselt keskendusin enda õpingute käigus innovatsioonile ja üritasin rootslastele aeg ajalt meelde tuletada, miks turumajandust ei tasu alahinnata ja sellel teemal vahelduva eduga diskussiooni arendada. Enda magistritööga jäin sama rahule kui bakalaureuse omaga. Magistritöö teemaks kujunes auhindade roll innovatsiooni ajendina (PDF) ja siiani on töö suurimaks tunnustuseks põgus mainimine Marginal Revolutionis ja New York Times’i Freakonomics blogis.

Töökogemust on mul alates 1999st aastast, mille raames olen tegelenud mitmete suuremate projektiga (avalik sektor ja infrastruktuur) ühele konsultatsioonifirmale. Ühtlasi tegelesin ka kvaliteedijuhtimissüsteemide ja europrojektidega, mis on oluliselt kujundanud ka minu arusaama avaliku sektori suutlikkusest, probleemidest ja ajenditest.

2006. aasta suve lõpust oli peamiseks tööandjaks SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, kus täitsin Ülemiste ettevõtlusinkubaatori juhataja rolli, mille raames sai Lasnamäe 50 ruutmeetrisest inkubaatorist Ülemiste ligi 700 ruutmeetrine inkubaator, mis oli enam kui 90% ulatuses hõivatud kui 2008. mais Ülemiste ettevõtlusinkubaatori juhtaja kohalt lahkusin. Ühtlasi pidasin sellel aja jooksu peamiselt ettevõtjatele suunatud blogi blog@inkubaator, kuhu kogunes lõpuks 150 postitust, mille seast võiks iga ettevõtja leida ka midagi huvitavat või isegi kasulikku. Täna kirjutab sama blogi (vahelduva eduga), kuid Ettevõtluse ja innovatsiooni blogi nime alla edasi Mart Brauer.

2008. aasta juunist olen tagasi eraettevõtluse (infrastruktuuri projektide inseneriteenused) ja konsultatsiooni (ettevõtlus, innovatsiooni, etnograafia) juures, mis võimaldab rohkem aega veeta huvitavaid mõtteid edasi arendades ja Eesti konteksti sobitades. Loodetavasti ei jää nad kaugeltki ideedeks vaid realiseeruvad aja jooksul ka millekski konkreetsemaks.

Minu kirjutatu on muu hulgas ilmunud Eesti Ekspressi veebis, Sirbis, ajakirjas Hea Eesti Ide, kui ka Äripäevas, Ärilehes, Üliõpilaslehes, Õpetajate Lehes, Eesti Looduses ning mitmetes teistes väiksemates väljaannetes, mis ilmuvad veebis ja vahel isegi paberil.

Kes “see” Jüri Saar ei ole!

Kuna Jüri Saar on Eestis sama, mis John Smith Inglismaal, siis olgu täpsustatud, et ma ei ole rahvaliitlasest poliitik Jüri Saar, kriminoloogist dotsent Tartu ülikoolis Jüri Saar ega ka Postimehe ajakirjanik Jüri Saar.

Minuga saab ühendust võtta ka e-maili vahendusel, kui selleks peaks soovi olema: vabalog -ät- gmail -punkt- com

Disclaimer: Käesolev postitus on tegelikult kirjutatud 2006. aasta veebruaris ja täiendatud oluliselt 2007. aasta novembris ja 2008. aasta juunis.