VABALOG

Archive for the ‘…’ Category

Vaikne ‘comeback’

Eelmist nädalat tabas järjekordne postituste põud, sest esimene moodul magistriprogrammist jõudis lõpule ning õppejõud otsustasid seda tähistada väikse kodueksamiga, mida saime siis nädal aega voolida. Soojenduseks viited mõnedele huvitavamatele kirjatükkidele interneti avarustest, mis viimase nädala jooksul silma on jäänud. Frederic Sautet, küsib kui tähtis roll peaks olema valimissüsteemil ühiskondlike muutuste võimaldamisel ja milline süsteem selleks […]

Majandusteadlased mänguteooria rakendamisest

Aumanni ja Schellingi Nobeli preemia on põhjust andnud huvitavaks vestluseks blogosfääris sellest, kas ja millises ulatuses on mänguteooria rakendatav ja kohaldatav reaalsele maailmale. Kõigepealt Michael Mendle Businessweeki’s: Game theory tries to use the principle of rationality to explain conflict and cooperation in a wide range of economic and social situations. For example, game theory has […]

Hobuvankrist raudteel ehk järjekordselt pidev-valimistest

Kuna tundub, et pidev-valimiste teema ei taha kuskile kaduda, siis on ehk põhjust selgitada, miks skeptilisus ei ole lihtsalt põhjuste otsimine nagu Peeter Marvet näib vihjavat enda “miks raudtee läbi kukub — näiteks on hobustel väga ebamugav liipreid mööda sammuda” kommentaariga vaid midagi märksa põhimõttelisemat, mis seotud mitmete praktiliste probleemidega ja sügavalt ka inimloomusega mitte […]

Pidev-valimistest ja Tehingukuludest koos tagasihoidlikuma alternatiiviga

It seems paradoxical to assert, but it is theoretically, as well as practically true, that a deep-felt responsibility is incompatible with great frequency of elections. Men can feel little interest in power, which slips away almost as soon, as it is grasped; and in measures, which they can scarcely do more than begin, without hoping […]

Nobeli preemia majandusteaduses: Aumann ja Schelling

Seekordne Nobeli memoriaalpreemia läks mänguteooria arendamise eest Robert Aumannile ja Thomas Schellingile…oeh…kõige lihtsam oleks vist öelda läbirääkimiste majandusteoreetilise käsitluse eest. Kokkuvõtlik PDF Nobeli preemia kodulehelt. Viimastel aastatel on Nobelid majandusteaduses läinud üpris tehnilist lähenemist kasutavatele majandusteadlastele, mis teeb Schellingi, kes on tuntud paljuski just liigse matemaatilisuse vältimise ja illustreerivate näidete tõttu, eriti meeldivaks…vähemalt minule. Schellingi […]

Edward Burtynsky industriaalfotograafia

Loodusfotograafia ei ole digikaamera ajastul enam midagi erilist. Enamus meist suudab ja tahab näha looduse ilu, isegi kui seda vahendab kaameraobjektiiv. Teha sadakond looduspilti ja leida sealt üks, mis väärib ka teistele näitamist pole eriti keeruline. Märksa vähem on neid, kes soovivad näha ilu inimtegevuses, selles kuidas inimesed enda ümbrust vormivad. Jah, mõni kord on […]

Jürgen Ligist saab tõenäoliselt Kaitseminister

Eesti kaitseväe tulevik on ajateenistusest loobumine ja suurem rõhuasetus elukutselisusele. Minu arvates on see aja küsimus ja sellepärast olen kõigil, keda ajateenistus ees ootab, soovitanud see võimalikult kaugele tulevikku lükata, sest tõenäosus, et midagi oluliselt mõne aasta jooksul muutub on üpris suur. Jürgen Ligi määramine kaitseministriks pani minu soovituse just ruutu. Delfi vahendab: Ligi hinnangul […]

K-kohukese totter kurioosum

Tuhatkond kilomeetrit Eestis eemal on mõnevõrra teistsugune perspektiiv toimuvast. Ajaleht ei tule koju vaid pead ise seda internetist vaatama. Plakat või reklaam ei hüppa näkku vaid pead ise seda kuskilt otsima. Sellepärast võttis ka aega enne kui ma sain aru, miks järsku kohukesed nii populaarseks muutusid ja kõik sellest tagasihoidlikust tootest kirjutama hakkasid. Kui poliitilise […]

Vahel on teksti liiga palju…

Kellele blogide pidev lugemine tundub tüütav või kes soovivad lihtsalt väikest visuaalset pausi soovitan Mamza’s blogi, kust võib leida päris huvitavaid viiteid just kunstirohkemale poolele internetist. Sealt pärineb ka viide Organic HTML’ile, mis võimaldab sul enda blogi või kodulehe aadress sisestada ja vaadata, milline taim sealt välja kasvab. Tundub eelistavat viideterohkemaid lehekülgi – katsetamiseks sobivad […]

Kust otsast alustada banaani koorimist?

Kunagi aastaid tagasi, kui ma veel koolis käisin, pakuti meile ühes vahetunnis banaane, millest sai alguse huvitav diskussioon. Ammendava vastus õnnestus selle aastate tagusele vestlusele leida alles täna: kust otsast on banaani õigem koorida ja miks? Vestlus sai alguse sellest, et mulle meeldis (meeldib siiani) banaani koorida sellest otsast, mis ei ole puu küljes olnud […]