VABALOG

EL’i põhiseadusest…veel kord

Huvitav artikkel Washington Times’is Euroopa Liidu põhiseadusest. Mõned huvitavamad tsitaadid artiklist:

European federalism is the antithesis to the American definition. Unlike the protections against a domineering central government afforded to the United States through its framework of federalism, the European Union will be made a superstate by its constitution, removing powers from member states and concentrating many of them in Brussels.

Among other headaches, the EU constitution will create a legal personality, an unelected president, a foreign minister and diplomatic service, a judicial system, recognized external borders, a military capacity and a police force.
….
Under the EU constitution, member countries will be forbidden from operating an independent foreign policy position. They must “explicitly and unreservedly support the Union’s foreign and security policy.”

Europe is besieged by the EU’s “Yes” campaign, supported by millions of dollars of propaganda advertising. “Yes” propaganda, among other things, is telling Europeans the constitution will create a “United States of Europe,” but this is by no means a compliment to America.

Taas kord peab tõdema, et pole Eestis midagi kuulnud EL’i põhiseaduse tagajärgedest meie välispoliitikale (Hiina? Kuuba? Venemaa? aga suhted USA’ga?) või meie kaitsepoliitikale (mina eelistaks näiteks NATO’t koos USA’ga EL’i ühisele naljanumbrile).

Mulle lihtsalt tundub, et EL’i põhiseadus on ka meie poliitikute jaoks “põrsas kotis”, sest muidu oleks märksa teravamalt tõstatatud ka küsimus sellest, kas tegu on ikka “välislepinguga” või hoopis põhiseadusega, mis on ülem kohalike meisterdatud lihtsast ja konkreetsest dokumendist.

Kui ma ei eksi, siis keegi isegi tõstatas küsimuse EL’i põhiseaduse riigikogus kinnitamise juriidilisest õigsusest – vastuolust põhiseadusega – kuid mis sellest teemast sai?

Kui näeks/kuuleks, et EL’i põhiseaduse tagajärgedest räägitakse, et teema üle arutletakse ja siis tehakse otsus – teatakse, mille poolt hääletatakse – , siis poleks põhjust eriti teravaks kriitikaks, kuid selle asemel toimub meil hoopis mingi poliitiline tsirkus, mille raames ei selgita keegi enda seisukohti. Küll aga lubatakse inimestele jätkuvalt poliitikat, mille teostamine ei ole EL’i põhiseaduses jõustumisel enam kohalike poliitikute, isegi mitte eestlaste võimuses.

Eraldi huvitav lugu on aga Telegraphis sellest, kuidas USA president enda külaskäigul Euroopasse vältis EL’i põhiseaduse mainimist. See tähendab, et Ivar Raig pani enda arvamuslooga natuke puusse:

Samas lähendas Bushi Euroopa suurriikide juhtidele tema toetus ühtsele tugevale Euroopale, ehk Euroopa Põhiseaduslikule leppele, milles sätestatakse ELi ühine kaitse- ja julgeolekupoliitika koos vastavate rahvusriigiüleste institutsioonidega.

Aga üldine “point” on Raigil…täitsa õige: rohkem koostööd USA’ga ja rohkem vabakaubandust.

TÄIENDATUD: Miks Raig arvas, et Bush Euroopast kõneledes just EL’i põhiseadust silmas pidadas? Sest ameeriklaste ja eurooplaste arusaamad “tugevast Euroopast” ei ole samad.


Categorised as: ...


One Comment

  1. Paul ütleb:

    Minule tugeva Euroopa idee meeldib! Mida laiemaks liit kasvab, seda tugevamalt on vaja teda koos hoida. EU põhiseaduse vastuvõtmine on samm tugevama Euroopa poole ja seega põhimõtteliselt heakskiidetav.
    Mis aga puutub EU oma relvajõududesse, siis tundub see esialgu küll nagu raha raiskamisena, kuid las teevad ära ja siis vaatame. Muide, USA -l on ka oma relvajõud, mitte siis ainult NATO omad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga