VABALOG

Rootsi kõrgharidus – tasuta kuid tagamõttega

Kommentaarides tõusis esile küsimus Rootsi tasuta haridussüsteemist ja sellest, kuidas ma seda sotsiaaldemokraatliku nähtust ära kasutan samas kurtes mõnede sotsiaaldemokraatliku ühiskonna korralduse puuduste üle. Tegelikult ei ole olukord aga sugugi nii ühekülgne kui esialgu võib näida – isegi mitte hariduse kohalt.

Rootsi haridussüsteemi ümber käivas debatis on viimaste aastatega jõutud konsensusele, et lokaalset haridust pole mõtet anda maailmas, mis globaliseerub ja kus erinevatest kultuuridest pärit inimeste oskus koos töötada omandab üha suuremat tähtsust. See ei ole aga lihtsalt tühipaljas retoorika vaid ka sügavalt majanduslike kaalutlustega otsus:

1. 1993. aastal alustati ulatuslike reformidega Rootsi kõrghariduses, sest paljude arvates oli süsteem liiga jäik, kaotamas rahvusvahelist prestiizi ning kvaliteeti. Teine reformide laine leidis aset alates 2001. aastast ning keskendus jätkuvale detsentraliseerimisele ja erasektori finantseerimis panuse jäkuvale suurendamisele, et rahuldada kvalifitseeritud spetsialistide vajadust erasektoris.

2. Nii nagu Eestil on ka Rootsil ees tõsisem demograafiline kriis, mis ei lähe mööda ka kõrgharidusest. Kõik arenenud majandused vajavad üha rohkem ja rohkem kõrgharidusega spetsialiste ning kui neid ei ole võimalik leida kodust tuleb hakata vaatama mõnevõrra kaugemale, sest mitmete tehnilistemate erialade vastu on juba praegu kohalike huvi murettekitavalt väike.

Rahvusvahelistes ettevõtetes – nagu eelnevalt mainitud – omab aga üha tähtsamat rolli koostöö oskus. Kuna kõiki Rootsi tudengeid ei ole võimalik saata välismaale avaneb just läbi välistudengite suureneva osakaalu rahvusvahelise koostöökogemuse omandamise võimalus ka nendele tudengitel, kes koduülikoolist kaugemale ei jõua.

3. Mainimata ei saa jätta ka välistudengite panust Rootsi majanduses. Minu esialgsete arvutuste kohaselt läheb üks semester siin maksma umbes 40 000 – 50 000 tuhat eesti krooni, kui tagasihoidlikult elada. Ainuüks Lundis on aga natuke alla 2000 välistudengi, mis on vähemalt 80 miljonit eesti krooni semestri. Kokku on Rootsis erinevate allikate kohaselt 15 – 28 tuhat välistudengit. Võttes aluseks konservatiivse keksmise ehk 20 000 tudengit, selgub, et välistudengid pumpavad Rootsi majandusse semestris vähemalt 800 miljonit eesti krooni ehk siis üle 1,5 miljardi eesti krooni aastas. 100 miljonit Eurot. Pole paha – kusjuures eelnevast arvestusest jäävad välja kaudsemad ja abstraksemad tulud.

Eelnevat arvutust ei tasu liiga tõsiselt võtta, kuid mingi pildi peaks see ikkagi looma – välistudengitele tasuta hariduse pakkumine ei ole niisama raha musta auku loopimine vaid kõigile osapooltele kasulik tehing, eriti kui riigi rahakott sellele vähegi vastu peab.

4. “Tasuta” on argument, mis võimaldab nii mõnelgi andekal tudengil, kes muidu on sunnitud piirduma koduse valikuga, otsustada Rootsi kasuks, kasutada siinseid võimalusi. Rootslased on teadlikud, et inimene, kes on Rootsis õppinud vaatab tulevikus näiteks uut äri asutades ka Rootsi poole, nii finantseerimise kui oskuste osas. Taas, rootslastel on sellest ainult võita.


Categorised as: ...


2 Comments

  1. Paul ütleb:

    Olen nõus, et 100 milj.EUR on hulka raha, kuid ega see ei ole ju rootslaste kasum, see on ainult mingi käibe number. Kasum on rootslaste jaoks oluliselt väiksem. Kulud suure hulga välistudengite õpetamiseks on tõenäoliselt samas suurusjärgus, mis see 100 milli. Nii, et minu arvates otsest kasu rootslased ei saa -teine lugu on muidugi Sinu poolt nimetatud kaudse kasuga, vot see võib suur olla, aga ei pruugi olla. Kas Sina kavatsed rootsimaale jääda? Kui vastus on Sinu puhul eitav, siis tõenäoliselt veel paljudel teistelgi. Aga noh, rikkad riigid võivad ju vaesemate riikide kodanikke aidata.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga