VABALOG

Presidendikandidaadid "palgaarmees"

Tänases Postimees esitati presidendikandidaatidele küsimus “Kas Eesti peaks üle minema palgaarmeele?”, mis annab põhjust ka selle teemal natuke kirjutada.

Esiteks, ainuüksi küsimuse püstitus on ekslik, sest juba täna on palka saavaid sõjaväelasi Eestis rohkem kui ajateenijaid. Sõna “palgaarmee” ei oma üheski tõsises diskussioonis Eesti kaitsepoliitikast juba ammu mingit kohta, sest sellel sõnal puudub sisuline tähendus.

Ka presidendikandidaatide vastustest võis leida üpris paljastavaid vastuseid, mis annavad selgust inimeste ambitsioonidest ja plaanidest. Toon igalt ühelt ära mõne parema tsitaadi:

Laine Jänes

“Ajateenistus on elukool, enesega hakkama saamine, enese ületamine.”

See, et keegi sinu eluaseme, söögi, kehalise vormi ja meelelahutuse eest hoolitseb ei ole mingi elukool, enesega hakkama saamine ja ammugi mitte enese ületamine. Töö ja elukoha leidmine koos iga päevase enese toitmise ning vormis hoidmisega on elukool ja enesega hakkama saamine. Sunni all saavutatud enese ületamine ei oma seda kaalu ega tähendust, mis omab inimese enda vabadest valikutest tulenev enese ületamine.

Kui ajateenistus on nii hea elukool, siis miks käib seal läbi ainult 10 eestlastest? Kas naised, ei kõlbagi elukooli?

Liina Tõnisson

Ei. Eesti tingimuste juures on palgaarmee tänasel päeval selge mõttetus.

Mul pole dogmasid ega ülbet üle olevust vaja. Inimene, kes ei vaevu enda seisukohti selgitama vaid pritsib välja mingit arvamuste fakti pähe, sest see on “selge”, ei vääri tõsisemat diskussiooni.

Peeter Tulviste

Näiteks Soomes peetakse väga tähtsaks seda, et ajateenistus on niisugune aeg poiste elus, kus nad kõik on võrdsed, vaatamata oma perekondlikule päritolule.

See on vist see koht, kus tasub jälle meelde tuletada, et Soomes käib ajateenistusest läbi 80% igal aastal sündinud noortest. Ma olen ikka üpris kindel, et ajateenistuse peavad läbima peamiselt just vaesematest perekondadest pärit noormehed, kellel puuduvad ajateenistusest pääsemiseks vajalikud tutvused. Tulemuseks on riigikaitse, mis rajaneb peamiselt vaesemate, kuid füüsiliselt ja vaimselt tervete noorte meeste maksustamisele – nende viimase töö aasta palga ulatuses.

Jaan Manitski

Omast kogemusest tean öelda, et noorele mehele on kasulik sõjaväes käia.

Ei tasu enda kogemusi teistele laiendada, mis ühele meeldib ja sobib, ei pruugi teistele sobida. Noorele mehele on kasulik omandada haridus mitte enda aega ajateenistusega raisata.

Jaan Männik

Lähtudes aga Eesti kaitseväe ülesannetest juba täna ning võimalike tulevikukonfliktide iseloomust, usun, et palgaarmee on otstarbekam.

Kahjuks, ei ole selline seisukoht poliitiliselt aksepteeritav. Hr.Männikust presidenti kindlasti ei saa.

Toomas Hendrik Ilves

Ajateenistus annab Eestile kuni 100 000-mehelise reservi, mis on oluliselt tugevam jõud kui 5000-meheline palgaarmee.

Maksimaalselt 5 aastat pärast ajateenistuse läbimist (ja seda ulatuslike mööndustega) pole inimest võimalik ilma ulatusliku täiendväljaõppeta lahingtegevusse saata. Eestis läbib ajateenistuse praegu keskmiselt 2500 noormeest aastas. 100 000 meheline reserv eksisteerib ainult ambitsioonikate poliitikute ja kaitseplaneerijate fanataasiates. Reaalselt ootab meid väheselt motiveeritud 12 500-15 000 meheline väga ebaühtlase tasemega reservistide seltskond…ja seda juhul kui nad KÕIK kohale ilmuvad.

Enn Eesmaa

Juhul kui jätame riigikaitse ainult professionaalide kanda, võib arvata, et soov ja valmidus riigikaitseks võib noorte meeste seas väheneda.

Mina jälle arvan, et korralik elukutseline kaitsevägi on atraktiivne töökoht piisavalt paljudele. Mulle jääb aga üpris arusaamatuks, kelle vastu meil seda “valmidust” on vaja, siis saab seda mõtet edasi arendada.

Ene Ergma

Ühelt poolt muutub sõjavägi järjest professionaalsemaks ja sõdurid ei ole enam kahuriliha, teisalt on vaja, et noored mehed saaksid kodukaitsmise soovi.

Taas tõuseb esile küsimus sellest, palju on neid nooremehi, kes ajateenistusest läbinud?

Aadu Must

Kogu hilisemas ajaloos on üldine väeteenistuskohustus olnud riigi vaimse ja füüsilise tervise väga oluline indikaator.
. . .
Okupandi poolt vaadatuna on sümpaatsed ainult palgaarmeega riigid, sest pärast vallutamist on neid tunduvalt lihtsam valitseda.

Miskipärast on kõige ulatuslikumad ajateenistused alati olnud totalitaarsemates riikides. Ei olnud ei Natsi Saksamaa ega Nõukogude Liit ega Põhja-Korea vaimselt terved riigid.

Me elame 21. sajandil, kus sõjaväed ei koosne enam üle terve Euroopa värvatud meestest, keda hoiab teenistuses ainult raha. Kui riike on lihtsam vallutada kui neil on palgaarmeed, siis Eestis on tõsist muret põhjust tunda enda sõjaväelise ladviku pärast, mida hoiab teenistuses ainult palk.

Jaak Aaviksoo

Filosoofilistele küsimustele lisaks tundub, et ka puhtfinantsiliselt on palgaarmee tunduvalt suurem koorem, kui praegu ette kujutame.
. . .
Kas isamaa kaitsmine on iga inimese kohus või palgatööliste ülesanne?

Aaviksoo ei näi omavat ettekujutust sellest, et sundimine tähendab hoopis varjatud finantseerimist. Orjatöö ei ole aksepteeritav, kuid ajateenistus on – kui kummaline.

Mis puutub palgatöölise ülesandesse, siis ma küsiks vastu: kumba sa usaldaks rohkem, kas 8 kuud kestnud ajateenistuse läbinu, kes pühendub pärast seda mõnele teisele ametile või hoopis elukutselisele sõjaväelasele, kes saab palka selle eest, et pidevalt ennast täiendab ja harjutab?

Toomas Varek

Kaitseväe see osa, keda riik kasutab välismissioonidel, peab olema hästi väljaõpetatud ja hästi varustatud palgaarmee, teine osa aga koosnema ajateenijatest, et kõik noored mehed teeksid sõjaväeteenistuse läbi.

Taas see “kõik noormehed” luulu, mis on nii paljudele sügava mulje jätnud.

Järeldusi: ükski kandidaat pole enda jaoks selgeks teinud, kuidas meie kaitsväge praegu reaalselt komplekteeritakse. Mida rohkem ma debati kaitseväe üle aga jälgin, seda veendunum oma olen, et valdav enamus eestlastest elab illusiooni vallas nagu läbiks meil enamus noori ajateenistuse.

Kuni ajateenistust läbib vaid kümnendik eestlastest on ajateenistus poliitiliselt aksepteeritav ja ükski poliitik ajateenistuse otsest kaotamist pooldada ei saa, sest tal on rohkem kaotada kui võita.

Pange tähele, et mitte üks poliitik ei tule välja mõttega, et ajateenistuse peaks läbima rohkem kui 10% igal aastal sündinud eestlastest – veel vähem, et see protsent võiks olla 80% ringis noormeestel.


Categorised as: ...


8 kommentaari

  1. paul ütleb:

    On selge, et presidendikandidaat, kes lubab kohustusliku ajateenistuse vastu astuda, presidendiks tänases Eesti Vabariigis ei saa.
    Mingil kummalisel põhjusel arvab enamus valijatest, et Eesti sõjavägi võiks oma arvukusega potentsiaalseid vaenlasi (kui mitte öelda Venemaad) hirmutada! Kahjuks on see veel suurem pettekujutis, kui II Maailmasõja eel Poolakate rohkearvuline ja vapper ratsavägi, mis pidi kõik vaenlased kiiresti purustama -tegelikult viis aga tuhanded noored mehed mõttetult hauda.
    Tänapäeval on sõjapidamine kõrgtehnoloogiline kunst, mida tuleb õppida kogu elu, mitte mõned kuud!

  2. Priit ütleb:

    Ehk siis pole Eestile sõjaväge üldse vaja või? Me räägime siin ju eeskätt reameestest ehk kahurilihast, ehk kõige madalamast astmest, massist, et kas nemad nii kui praegu, või siis raha eest. Ma pean tunnistama, et ma ei tea mis raha sunniks sõja korral inimesi surma minema. Kuhu paraku tuleb sõja korral minna. Või mis juhtub, kui käsule rünnakule vastatakse, et sellise raha eest nagu eriti ei viitsi.

    Teisest küljest ma saan muidugi aru neist memmekaist kes ei taha armeesse minna. Tegelikult ka miks kirevase päralt peab Presidendi vastuvõtule minema frakis, saaks ju ka dressides. Ilgelt mugav ja ei stressa üldse.

    Vastuseks usalduse küsimusele, siis sõjas ma ei usalda kedagi, kes teeb midagi raha eest. Kahjuks.

  3. paul ütleb:

    Priidule tahaks öelda, et kas Sa ei usalda ka politseid, kohtunikke, parlamenti, valitsust ja üldse inimesi, kes saavad palka? Kui nii, siis on küll raske juhus! Või ainult sõja ajal ei usalda?
    Minu arvates on nii, et mida kõrgemaid nõudmisi (kvalifikatsiooni) töö nõuab, seda paremini tuleb seda ka tasustada! Tänapäeval peab ka sõdur olema hästi treenitud ja kõrge kvalifikatsiooniga ning tema tööd tuleb tasustada. Sõja korral sunnib inimesi surma minema kodumaa armastus ja distsipliin -kumbki ei vähene, kui sõdurile see kodumaa ka väärikat palka maksab!

  4. p ütleb:

    võtame näiteks selle kuidas sa suhtud liina tõnissoni ja jaan männiku öldud lausesse. mõlemad ei põhjenda eriti. aga sa mõnitad liinat ja noogutad jaanile kaasa.

    way to go.

    eks igaüks diskuteerib ja suhtleb oma tasemel(t).

  5. Jüri Saar ütleb:

    Ma leian, et mõnitamisest on asi kaugel, sest Tõnissoni puhul oli tegu dogmaga, mida ta ei vaevu selgitama ja see väärib ka natuke teravamat kommentaari. Kui see on sinu arvates mõnitamine, siis sul on õigus nii arvata ja ma ei hakka väitma, et nagu sa eksiksid.

    Aga kust see “kaasa noogutamine” tuleb? Sellest, et ma kirjutasin, et temast ei saa presidendi kandidaati? Vähemalt vaevus Männik selgitama, miks ta nii arvab – andis mõista, et on vähemalt MÕELNUD sellele küsimusele.

    Minu arvates oli postituse iva selles, et praegune kaitseväe komplekteerimise viis on üks suur poliitiline kompromiss, mille üle ükski enda tulevikule poliitikas mõtlev inimene ei hakka juurdlema.

    Samas, mingit tõsiselt võetavat totaalkaitset ei saa toimuda kui ajateenistuse on läbinud heal juhul 10-15% elanikkonnast ja ajateenijad maksavad sisuliselt üksinda paraja hulga riigikaitse kulutustest kinni. Puudub julgus, tahe ja vajadus neid küsimusi avalikult arutada ja tulemuseks on vaikimisi tegutsemine, mis vähestele üldse ei meeldi, kuid enamusele ei lähe midagi korda.

    Aga minu tekstide post-modernistlikud tõlgendused koos vastavate viidetega sellel, mis tasemelt ma diskuteerin, on alati hea meelde tuletus.

    Way to go 🙂

  6. hans ütleb:

    Tegu on isikliku ajaveebiga, seepärast on mu kommentaar kindlasti kohatu, aga sellegipoolest: sissekandes olevad kommentaarid presidendikandidaatidele näivad väga kallutatud. Justkui Männik oleks ainuke, kes on sellele küsimusele mõelnud, erinevalt kõikidest teistest kandidaatidest. Teisi kandidaate on kritiseeritud lähtudes eeldusest, et Eestis läbib ajateenistuse vaid 10% noormeestest – kuigi pole üldse huvi tuntud, kas ka teiste kandidaatide esitatud väited lähtuvad samast eeldusest. Kui ei, siis tuleks kritiseerida seda valet lähtepositsiooni; kui jah, siis vähemalt kohelda kõiki osapooli võrdselt. Muidu on tulemuseks klassikaline demagoogia, argumentum ad hominem.

    Ma ei ütle, kas pooldan laiemat palgateenistust või suuremat reservväge – ma räägin metadiskussioonist. Kuid minu arvates on siinne tekst taas väga sarnane suurele osale Eesti riigikaitse-alasele diskussioonile. Ehk paljuski kallutatud, loogiliste argumentide ja lähte-eeldusteta, manipulatiivne – mis ilmneb mõneti ka siin.

    Positiivse näitena tõstaksin esile Ahto Lobjaka (http://www.epl.ee/artikkel_318710.html).

    Aga muidu jõudu!

  7. Jüri Saar ütleb:

    Tänud kommentaari eest Hans ja viide Ahto Lobjaka artiklile on abiks.

    Pikema vastuse enda kommentaarile leiad siit:
    http://vabalog.blogspot.com/2006/04/kas-ks-upsakalt-lbe-postitus.html

    Loodan, et see selgitab, miks sisulisi argumente postituses polnud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga