VABALOG

Presidendikandidaadid "palgaarmees"

Tänases Postimees esitati presidendikandidaatidele küsimus “Kas Eesti peaks üle minema palgaarmeele?”, mis annab põhjust ka selle teemal natuke kirjutada.

Esiteks, ainuüksi küsimuse püstitus on ekslik, sest juba täna on palka saavaid sõjaväelasi Eestis rohkem kui ajateenijaid. Sõna “palgaarmee” ei oma üheski tõsises diskussioonis Eesti kaitsepoliitikast juba ammu mingit kohta, sest sellel sõnal puudub sisuline tähendus.

Ka presidendikandidaatide vastustest võis leida üpris paljastavaid vastuseid, mis annavad selgust inimeste ambitsioonidest ja plaanidest. Toon igalt ühelt ära mõne parema tsitaadi:

Laine Jänes

“Ajateenistus on elukool, enesega hakkama saamine, enese ületamine.”

See, et keegi sinu eluaseme, söögi, kehalise vormi ja meelelahutuse eest hoolitseb ei ole mingi elukool, enesega hakkama saamine ja ammugi mitte enese ületamine. Töö ja elukoha leidmine koos iga päevase enese toitmise ning vormis hoidmisega on elukool ja enesega hakkama saamine. Sunni all saavutatud enese ületamine ei oma seda kaalu ega tähendust, mis omab inimese enda vabadest valikutest tulenev enese ületamine.

Kui ajateenistus on nii hea elukool, siis miks käib seal läbi ainult 10 eestlastest? Kas naised, ei kõlbagi elukooli?

Liina Tõnisson

Ei. Eesti tingimuste juures on palgaarmee tänasel päeval selge mõttetus.

Mul pole dogmasid ega ülbet üle olevust vaja. Inimene, kes ei vaevu enda seisukohti selgitama vaid pritsib välja mingit arvamuste fakti pähe, sest see on “selge”, ei vääri tõsisemat diskussiooni.

Peeter Tulviste

Näiteks Soomes peetakse väga tähtsaks seda, et ajateenistus on niisugune aeg poiste elus, kus nad kõik on võrdsed, vaatamata oma perekondlikule päritolule.

See on vist see koht, kus tasub jälle meelde tuletada, et Soomes käib ajateenistusest läbi 80% igal aastal sündinud noortest. Ma olen ikka üpris kindel, et ajateenistuse peavad läbima peamiselt just vaesematest perekondadest pärit noormehed, kellel puuduvad ajateenistusest pääsemiseks vajalikud tutvused. Tulemuseks on riigikaitse, mis rajaneb peamiselt vaesemate, kuid füüsiliselt ja vaimselt tervete noorte meeste maksustamisele – nende viimase töö aasta palga ulatuses.

Jaan Manitski

Omast kogemusest tean öelda, et noorele mehele on kasulik sõjaväes käia.

Ei tasu enda kogemusi teistele laiendada, mis ühele meeldib ja sobib, ei pruugi teistele sobida. Noorele mehele on kasulik omandada haridus mitte enda aega ajateenistusega raisata.

Jaan Männik

Lähtudes aga Eesti kaitseväe ülesannetest juba täna ning võimalike tulevikukonfliktide iseloomust, usun, et palgaarmee on otstarbekam.

Kahjuks, ei ole selline seisukoht poliitiliselt aksepteeritav. Hr.Männikust presidenti kindlasti ei saa.

Toomas Hendrik Ilves

Ajateenistus annab Eestile kuni 100 000-mehelise reservi, mis on oluliselt tugevam jõud kui 5000-meheline palgaarmee.

Maksimaalselt 5 aastat pärast ajateenistuse läbimist (ja seda ulatuslike mööndustega) pole inimest võimalik ilma ulatusliku täiendväljaõppeta lahingtegevusse saata. Eestis läbib ajateenistuse praegu keskmiselt 2500 noormeest aastas. 100 000 meheline reserv eksisteerib ainult ambitsioonikate poliitikute ja kaitseplaneerijate fanataasiates. Reaalselt ootab meid väheselt motiveeritud 12 500-15 000 meheline väga ebaühtlase tasemega reservistide seltskond…ja seda juhul kui nad KÕIK kohale ilmuvad.

Enn Eesmaa

Juhul kui jätame riigikaitse ainult professionaalide kanda, võib arvata, et soov ja valmidus riigikaitseks võib noorte meeste seas väheneda.

Mina jälle arvan, et korralik elukutseline kaitsevägi on atraktiivne töökoht piisavalt paljudele. Mulle jääb aga üpris arusaamatuks, kelle vastu meil seda “valmidust” on vaja, siis saab seda mõtet edasi arendada.

Ene Ergma

Ühelt poolt muutub sõjavägi järjest professionaalsemaks ja sõdurid ei ole enam kahuriliha, teisalt on vaja, et noored mehed saaksid kodukaitsmise soovi.

Taas tõuseb esile küsimus sellest, palju on neid nooremehi, kes ajateenistusest läbinud?

Aadu Must

Kogu hilisemas ajaloos on üldine väeteenistuskohustus olnud riigi vaimse ja füüsilise tervise väga oluline indikaator.
. . .
Okupandi poolt vaadatuna on sümpaatsed ainult palgaarmeega riigid, sest pärast vallutamist on neid tunduvalt lihtsam valitseda.

Miskipärast on kõige ulatuslikumad ajateenistused alati olnud totalitaarsemates riikides. Ei olnud ei Natsi Saksamaa ega Nõukogude Liit ega Põhja-Korea vaimselt terved riigid.

Me elame 21. sajandil, kus sõjaväed ei koosne enam üle terve Euroopa värvatud meestest, keda hoiab teenistuses ainult raha. Kui riike on lihtsam vallutada kui neil on palgaarmeed, siis Eestis on tõsist muret põhjust tunda enda sõjaväelise ladviku pärast, mida hoiab teenistuses ainult palk.

Jaak Aaviksoo

Filosoofilistele küsimustele lisaks tundub, et ka puhtfinantsiliselt on palgaarmee tunduvalt suurem koorem, kui praegu ette kujutame.
. . .
Kas isamaa kaitsmine on iga inimese kohus või palgatööliste ülesanne?

Aaviksoo ei näi omavat ettekujutust sellest, et sundimine tähendab hoopis varjatud finantseerimist. Orjatöö ei ole aksepteeritav, kuid ajateenistus on – kui kummaline.

Mis puutub palgatöölise ülesandesse, siis ma küsiks vastu: kumba sa usaldaks rohkem, kas 8 kuud kestnud ajateenistuse läbinu, kes pühendub pärast seda mõnele teisele ametile või hoopis elukutselisele sõjaväelasele, kes saab palka selle eest, et pidevalt ennast täiendab ja harjutab?

Toomas Varek

Kaitseväe see osa, keda riik kasutab välismissioonidel, peab olema hästi väljaõpetatud ja hästi varustatud palgaarmee, teine osa aga koosnema ajateenijatest, et kõik noored mehed teeksid sõjaväeteenistuse läbi.

Taas see “kõik noormehed” luulu, mis on nii paljudele sügava mulje jätnud.

Järeldusi: ükski kandidaat pole enda jaoks selgeks teinud, kuidas meie kaitsväge praegu reaalselt komplekteeritakse. Mida rohkem ma debati kaitseväe üle aga jälgin, seda veendunum oma olen, et valdav enamus eestlastest elab illusiooni vallas nagu läbiks meil enamus noori ajateenistuse.

Kuni ajateenistust läbib vaid kümnendik eestlastest on ajateenistus poliitiliselt aksepteeritav ja ükski poliitik ajateenistuse otsest kaotamist pooldada ei saa, sest tal on rohkem kaotada kui võita.

Pange tähele, et mitte üks poliitik ei tule välja mõttega, et ajateenistuse peaks läbima rohkem kui 10% igal aastal sündinud eestlastest – veel vähem, et see protsent võiks olla 80% ringis noormeestel.

Tagged with: ...

Categorised as: ...