VABALOG

Jeffery Sachs promob pealiskaudselt ja lohakalt Põhjamaade majandusmudelit

Eilses Päevalehes leidis avaldamist Jeffery Sachs’i arvamus lugu Õppetunnid Põhjamaadest, mis on tegelikult üllatavaltki auke ja vigaseid argumente täis. Samas ei ole siin põhjust eriliseks imestamiseks. Sachs on peamiselt keskendunud arenguriikide probleemidele ja nende lahenduste leidmisele ning pole mingi põhjamaade, tervishoiu ega suurem avaliku sektori ekspert.

Ma ei hakka Sachs’i artiklit üksikasjalikult lahkama kuna see nõuab hulgaliselt aega, kuid samas pakub huvi vähestele. Selle asemel soovitan Sachs’i lugu lugedes mõelda sellele, et:

1. Taani, Soome, Island, Holland, Norra ja Rootsi on kõik enda praeguse heaolu ja majanduskasvu saanud väga erinevalt. Tegu on üpriski ulatuslike ajaloolist erinevustega, mida ei tasu lihtsalt kõrvale heita. Sachsi poolt toodud tervishoiunäide ei ole laiendatav enam näiteks Hollandile, kus alles eelmise aasta lõpus toimusid ulatuslikud reformid ja peatselt ka Rootsile, mis on sunnitud enda süsteemi jätkuvalt pideva kriitika pärast kohendama.
2. Seda kui hästi toimib avalik sektor (eriti Rootsis) ei hakka pikemalt arutama vaid soovitan veel kord Johan Norbergi artiklit Swedish Models, kust leidub ka see väike pärl: “According to a European Central Bank study of 23 developed countries, Sweden now gets the least service per dollar spent by the government. Sweden still reports impressive results on living standards (just as it did before the introduction of the welfare state in the years following World War II), but not at all what you would expect from a country with the world’s highest tax rates, currently at about 50 percent of GDP. If the public sector were as efficient as Ireland’s or Britain’s, for example, the expenditure could be reduced by a third for the same service. The Swedish Association of Local Authorities and Regions reports that Swedish doctors see four patients a day on average, down from nine in 1975. It is less than in any other OECD country, and less than half of the average. One reason is that a Swedish doctor spends between 50 and 80 percent of his time on administration.”
3. USA tervishoiusüsteemi meeldib paljudele serveerida kui eratervishoidu, kuid seda argumenti saab kasutada seni kuni süsteemi üksikasjadest eriti ei huvituta. Probleem on selles, et USA osariigid on kehtestanud hulgaliselt piiranguid ja regulatsioone, mis pärsivad nii innovatsiooni kui laiemat valikut. Samas on riiklikul tasandil kehtestatud mitmeid programme, mis kohati otseselt ja teiselt poolt kaudselt pärsivad erasektori konkurentsi. USA tervishoiusüsteem on üks illustratiivsemaid näiteid sellest, kuidas regulatsioonide ja piirangutega on võimalik turumehhanisme hägustada tasemele, kus eriti keegi pole nendega rahul.
4. Mis puudutab aga säästumäära, siis ma olen Sacshi võrdluses pettunud. Ainuüksi kõrghariduse rahastamine mõjutab oluliselt inimeste säästmist, rääkimata võimalustest ning ajenditest ettevõtlusega tegeleda ja selle mõjust säästmistegevusele. Ilma täpsustamata, mida ta säästumäära alla silmas peab on Sachsi väide üpriski ei-midagi ütlev.
5. Hayekist ja avaliku sektori suurusest vaid nii palju, et kui 50% valmisõiguslikest kodanikest töötab avalikus sektoris muutub avaliku sektori reformimine keerulisemaks ja keerulisemaks, kuni lõpuks on muutuste ellu viimine peaaegu võimatu. Kaks head näidet sellest on Prantsusmaa ja Belgia. Rootsis on aga avalik sektor vaikselt kasvanud ja kasvanud ning varsti jõutakse punktini, kust tagasi minna on keeruline.
6. Sachs võrdleb rühmitab 6 üpriski erinevat ühte gruppi ja kasutab seda ühe peamiselt ühe riigi võrdlemiseks, mis võimaldab välja noppida paremad palad ja ignoreerida halvemaid.

Sachs’i kohta arvas hiljuti üpris ettevaatlikult ka Harvardi majandusteadlane Greg Mankiw:

“Jeffrey Sachs is at once a scientist and a preacher in the field of economics.”

As a description of Jeff’s career, that sounds about right. Jeff delivers his policy advice with so much zeal that I am frequently knocked off my feet, as if I were listening to a particularly forceful fire-and-brimstone sermon.

But consider: Are these two roles compatible? Don’t scientists and preachers have very different approaches to life? Scientists understand that much knowledge is tentative; they are always open to doubt. Preachers take much on faith; they approach the world with certitude. When I hear Jeff talk, I hear more preacher than scientist, and that makes me apprehensive. Unlike Harry Truman, I like two-handed economists. I don’t often hear Jeff start a sentence “On the other hand,….”

Minu arvates oli ka tõlge üpris segane ja kohati hämmeldust tekitav:

/…/ olgugi et USA kulutab sotsiaalsele heaolule vähem kui Põhjamaad, on Ühendriikide eelarvepuudujäägi suhe rahvatulusse suurem. USA avalik sektor kulutab vähem, kuid ta kogub makse rohkem kui kulutab.

Ei mõista, seda lõiku.

Minu jaoks kuulub Sachs samasse gruppi teiste vasakule kalduvate majandusteadlastega Galbraithi, Rifkini (siiani pole tõestust leidnud Rifkini akadeemilise karjääri kohta), Krugmanni, DeLong’iga – ma järjestasin mehed tõsiseltvõetavuse järjekorda ja paigutaksin Sachs’i pigem Krugmanni taha kui ette.

Nagu Galbraith pakub ka Sachs huvi laiemale avalikusele paljuski enda superstaari staatuse tõttu, mis sai eriti hea hoo sisse kui Sachs koos Angelina Joliega MTV jaoks Aafriklaste hädasid uurima läks.

Ei tule vist üllatusena, kui kirjutan, et Sachsi soovitused Aafrik riikide probleemide lahendamiseks pole mulle eriti suurt muljet avaldanud ja ma jagan pigem William Easterly seisukohti, kelle Sachsi viimase teose kriitikaga võib tutvuda tänu Washington Postile.

TÄIENDATUD: Avaliku sektori kulutustest kirjutas hiljuti ka Constantin Gurdgiev artiklis Less is More:

When it comes to government spending, less is more. Less government spending and involvement in the economy – both in terms of regulatory interference and taxation burden – are associated with higher rates of economic growth, better productivity and more diverse markets for products. This is supported by country-specific evidence and several long-running international indices ranking economic environments.

Artiklis leiavad kajastamist mitmed uuemad uurimused ning vastupidiselt Sachs’ile, kes pigem unistavalt heietab, on Gurdgiev’il ka andmeid.


Categorised as: ...


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>