VABALOG

E-riigile uus hoog…vanade hoovõtu meetoditega? (III osa)

III osa – lahendused alt üles ehk ligipääs töötlemata andmetele

Ma olen ise väljapakkunud ühe võimaluse, mis seisnes pigem auhindade kasutamises, bürokraatikihtide eemaldamises ja võimalikult laia ning mitmekülgse arendajate grupi kaasamises. Taolise lähenemise olulisemateks eelisteks on:

  1. võimalikult suur konkurents, mis ei piirne ainult Eestiga
  2. harrastajate kaasamise võimalus, sest puuduvad kvalifitseerumistingimused
  3. konkreetne ja juba ette teada tasu, millest tulenevalt saab juhtida arenduskulusid
  4. maksmine teostuse mitte lubaduste eest, mis soodustab alternatiivsete rahastus allikate kaasamist
  5. bürokraatia vähesus ja eesmärgistatud kindla lõpuga tegevus, vähendab halduskoormat
  6. võimalus tagasihoidlikult alustada mõne prooviprojektiga ilma uut ametkonda loomata

Taolisel auhinnapõhisel lähenemisel oleks vaid mõned üksikud eeltingimused, millest kõige olulisem on ligipääs võimalikult standardiseeritud toorele informatsioonile, mis saaks olla erinevatele lahendustele sisendiks.

Minu ettepaneku näol ei ole tegu mingi utoopilise ja elukauge lähenemisega, sest sisuliselt identset lähenemist e-riigi arendamisel on toetatud vähemalt kahes suht värskes uurimuses. Neist esimene Hack, Mash & Peer: Crowdsourcing Government Transparency (umbes 42 lehekülge) pärineb 2007. aasta lõpust ja propageerib avaliku sektori kätte koondunud võimalikult töötlemata andmete standardiseeritud jagamist, mille põhjal saaksid huvilised ise lahendusi ehitada või mõne olemas oleva lahenduse abil neid andmeid esitada seeläbi suurendades avaliku sektori läbipaistvust:

In order to hold government accountable for its actions, citizens must know what those actions are. To that end, they must insist that government act openly and transparently to the greatest extent possible. In the Twenty-First Century, this entails making its data available online and easy to access. If government data is made available online in useful and flexible formats, citizens will be able to utilize modern Internet tools to shed light on government activities. Such tools include mashups, which highlight hidden connections between different data sets, and crowdsourcing, which makes light work of sifting through mountains of data by focusing thousands of eyes on a particular set of data.

Siinkohal tekib taas küsimus sellest, kui huvitatud on ametnikud suuremast läbipaistvusest ja kui valmis on nad üldse avaldama taolist informatsiooni. Ma arvan, et kui valida on sisuliselt detsentraliseeritud ja tsentraliseeritud lahenduste vahel, siis minnakse pigem tsentraliseerivat teede.

Teine uurimus Government Data and the Invisible Hand on vaid mõned päevad veebis üleval olnud. Tegu on 10 leheküljelise dokumendiga, mis peaks suurema vaevata olema mõistetav igale asjahuvilisele, sest mõeldud kaudselt ka tulevase USA presidendi nõunikele. Samas jääb raskuskese uurimuse samuti kogutud andmete standardiseeritud jagamisele:

If the next Presidential administration really wants to embrace the potential of Internet-enabled government transparency, it should follow a counter-intuitive but ultimately compelling strategy: reduce the federal role in presenting important government information to citizens. Today, government bodies consider their own websites to be a higher priority than technical infrastructures that open up their data for others to use. We argue that this understanding is a mistake. It would be preferable for government to understand providing reusable data, rather than providing websites, as the core of its online publishing responsibility.

Rather than struggling, as it currently does, to design sites that meet each end-user need, we argue that the executive branch should focus on creating a simple, reliable, and publicly accessible infrastructure that exposes the underlying data. Private actors, either non-proffit or commercial, are better suited to deliver government information to citizens and can constantly create and reshape the tools individuals use to leverage public data.

Ma mõistan inimeste soovi saada konkreetseid plaane ja nende järgi tegutseda, kuid tulevikku pole juba tema olemusest tulenevalt võimalik ennustada või veel vähem tsentraliseeritult planeerida. Pidevalt tekib uusi võimalusi ja lähenemisi, mis vajaksid proovimist ja katsetamist, et neist edukamad kasutusele võtta, kuid piirates ennast olemas olevat institutsioonidega – neid vaid natuke kohandades – ei ole mingit alust loota radikaalselt teistsugust tulemust. Pikemas perspektiivis saab edukas olla süsteem, mis võimaldab võimalikult laiapõhjalist eelarvamusteta katsetamist, mis kahjuks igasugused tsentraliseerivad institutsioonid välistab:

The idea, though it can be implemented in a comfortably incremental fashion, is ultimately transformative. It leads toward an ecosystem of grassroots, unplanned solutions to online civic needs. Throughout the discussion, we have operated on the premise that citizen interaction with government data requires an intermediary: the federal government or, more effectively, third party innovators. In the long run, as the tools for interacting with data continue to improve and become increasingly intuitive, we may reach a state in which citizens themselves interact directly with data, without needing any intermediary.

Lõpetuseks peab tõdema, et enamusel avalikus sektoris tegutsevatel inimestel on üllatavalt pealiskaudsed arusaamad sellest, millised on erinevused era- ja avaliku sektori vahel ning miks ühe meetodid ei pruugi teises toimida. Nii ei ole mõtet innovatsioonist avalikus sektoris rääkida nagu see oleks midagi samaväärset sellele, mis toimub erasektoris, kuid see on juba eraldi pikem juttu, mille juurde õnnestub ehk lähitulevikus tagasi tulla.

Viited mõlemale uurimusele leidsin Ars Technica artiklist Study: .gov web sites should focus on RSS, XML—not redesign, mis on lühem ja kompaktsem kokkuvõtte.

Vaata ka:
I osa – hankemehhanismi ja olemas oleva korra olemuslikust puudusest
II osa – tsentraliseerimine ei ole kaugeltki ainus lahendus
III osa – lahendused alt üles ehk ligipääs töötlemata andmetele


Categorised as: ...


5 Comments

  1. Paul ütleb:

    Hea artikliseeria. Äkki on mõtet sellest kirjutada kokku üks artikkel vastuseks Postimehes ilmunud juttudele ning see ka Postimehele avaldamiseks saata?

  2. Priit Tamboom ütleb:

    Head tähelepanekud ja nõustun sinu kriitikaga!

    Ma mõistan, et Urmas Kõlli ITK-st esindab Eesti mõistes suurfirmasid aga kurb, et ta käib välja nii omakasupüüdlikud idee nagu

    * kogu õigused tegijale (ähmase lubadusega, et see tekitab kindlapihta eksporti!).
    * arvamus, et riik kui seesugune peaks olema innovatsiooni eestvedaja (oh jah kindlapihta on see riigi ülesanne ise olla eestvedaja, paneme innovatsiooni viisaastaku plaani, küll ta tuleb, või teeme kohe innovatsiooni ministeeriumi :-)
    * nägemus/unenägu, et riik peak olema juhitav kui firma (singapur ees ja singapur taga).

    Päikest,
    Priit

  3. mattias ütleb:

    Üks suurepärane näide vabatahtlike poolt tehtud e-riigi lehtedest on http://wlex.lc.ee/wlex.cgi. Seda on märkimisväärselt mugavam kasutada kui ametlikku Riigi Teatajat.

  4. Jüri Saar ütleb:

    Mattias: täitsa nõus sinu tähelepanekuga. Ise kasutan samuti pigem wLex’i ja olin sellega piisavalt rahul, et isegi ühes inglise keelses artiklis esile tõsta: http://www.taaler.ee/vabalog/E-Government.pdf

  5. […] III osa. ”Iga probleemi lahenduseks on auhinnad. Kuna ma olen sellest magistritöö kirjutanud.” http://www.vabalog.ee… […]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga