Totaalkaitse doktriin loogika eeldab väikeriigilt massihävitusrelvi
Totaalkaitse peamiseks argumendiks on osade inimeste veendumus nagu suudaks Eesti enda Venemaa rünnaku eest iseseisvalt kaitsta. Piisab sellest, et meil on vähemalt sama palju mehi kui venelastel platsile saata ja kõik saab korda, kui me ainult suudame vastu pidada – nagu soomlased.
Totaalkaitse on tõsiselt võetav ainult siis, kui selle taga on peale arengukavad ja paberitele kirjutatud soovunelmate ka midagi reaalsemat kui lootus, et 7 aastat tagasi vastu tahtmist sundteenistusse läbinu ka vajalikul hetkel välja ilmub, mis siis et ta vajab mitme nädal kui mitte kuu pikkust täiendavat väljaõpet.
Totaalkaitse on aga juba enda olemuselt kaitsepoliitika, mis on suunatud lõpuni võitlemisele, mis kahjuks tähendab agressorile ainult ühte väljapääsu: etnilist puhastust. Venemaa sammud Georgia annekteeritud piirkondades ja Tshetsheenias peaksid olema piisavaks tõestuseks taolise stsenaariumi tõenäolisust, mis toob meid tagasi küsimuse juurde, et kas totaalkaitse on mõtteviis, mida Eestis tasub üldse sellisel viisil nagu täna üldse kultiveerida?
Kui adopteerida sedavõrd küüniline nägemuse maailmast, et sõjalised liidud ei tähenda midagi ja teiste abile pole mõtet loota, siis võtab ka totaalkaitse hoopis teise tähendus, millest Eestis aga sama hästi kui ei räägita: massihävitusrelvad.
Tuumajaama rajamisest Eestisse on juba aastaid juttu olnud, kuid mitte niipalju tuumarelvast, mida annaks tuumajaama “arendustööde” raames välja töötada. Tõsi, tuumarelva loomine on ka tehnoloogiliselt nõudlik tegevus ning meil puuduvad vajalikud spetsialistid samas kui IAEA tõenäoliselt ka meie tegevust jälgiks, kuid tuumarelv ei ole kaugeltki ainuke massihävitusrelv.
Kui me tõesti tahame totaalkaitset, siis peaks märksa tõsisemalt hakkama mõtlema oma bio- ja keemiarelvade programmile, mis on märksa tagasihoidlikumate nõudmistega nii oskustele, tehnoloogiale kui rahale. Taoliste programmide infrastruktuur oleks võimalik isegi Eesti taolises väikeriigis suuremate probleemideta ära peita samas kui programmi tulemusena valmiks relv, mille kasutamise tagajärgedega oleks isegi Moskva sunnitud arvestama.
Bioloogilise või keemilise relvaga mõne Venemaa suurlinna (Peterburi, Novgorod) ründamise võimalus peaks ka kõige sõjakamaid agressoreid heidutama ning sundima mõnevõrra põhjalikumalt enda plaane kaaluma. Kui me tõesti elame maailmas, kus NATO partneritele pole põhjust loota, siis Eesti julgeoleku tagamine nõuab väga tõsiselt ka massihävitus relvade soetamise kaalumist ja seda enne mingiti lennukite või tankide hankimist.
Kui totaalkaitse, siis kogu enda hirmuäratavas olemuses, kus rõhk ei ole mitte niivõrd agressori rünnaku tagasi löömisel koos vastava inimkaoga kuivõrd kõikide vahendite kasutamisel enda eksistentsi päästmisel.
Kui totaalselt lõpuni, siis otsekoheselt ja vajadusel massihävitusrelvadega.
Categorised as: ...
Massihävitusrelvadega on see jama, et kui potentsiaalne vaenlane saab nende arendamisest teada, siis teeb ta kindlasti ennetava rünnaku. Meie sõbrad USA-st on selle heaks näiteks, et just nii võidakse teha.
Rahvusvaheline õigus on selline naljakas asi, mis on rohkem nagu suurte riikide tõlgendada. Ja seda nad siis tõlgendavadki vastavalt oma paremale äranägemisele.
Kuule Jüri, Sa oled muiud intelligentne noormees, kuidas nüüd selliseid rumalusi kirjutad?
Tasuks ikka enne selgeks teha, mis asi on totaalkaitse. Muide, totaalkaitse algab millest? RELVAKANDMISE õigusest. Senikaua kuni meie relvaseadus on äärmiselt range ja meie kohtusüsteem äärmiselt vaenulik inimeste vastu, kes oma õigusi ISE mitte õiguskaitseorganite vahendusel kaitsevad, pole mõtet ka totaalkaitsest rääkida. Totaalkaitse algab eelkõige ikka liberaasest USA sarnasest relvaseadusest. Järgnevalt peab muutuma MÕTTEVIIS – inimene peab mõistma, et tal on õigus ja kohustus kaitsta ennast, oma lähedasi ja oma vara. Vajadusel relvaga. Alles siis saab selline mõtteviis laieneda riigile.
Praegu on meil selline totaalselt absurdne olukord, et omaenese maalapil relvaga kurjategija tulistamise eest võid sa kinni minna, aga kui riik ütleb vat siis sa tohid ja pead võtma relva ja tulistama vaenlast. Niisugune Orwellik kaksisoim. See ei tööta. Ajalugu on näidanud, et mida suuremad on üksikisiku vabadused, seda võimekam on niisugustest üksikisikutest moodustatud maakaitsevägi. Sinule, kui vabaduse apologeedile peaks niisugune korraldus ju õige meelt mööda olema.
Nüüd MHRist. Väikeriigile nagu meie on MHR mitte ainult kasutu, vaid nagu mainis juba eelmine kommentaator, ka ylimalt KAHJULIK. MHR olemasolu kui niisugune lausa KUTSUB andma ennetavat lööki.
Üldiselt totaalkaitse ja etnilise puhastuse vahel jällegi seos puudub.
Minu arusaamise järgi on totaalkaitse ja etnilise puhastuse vahel see seos, et kui igal noormehel on potentsiaalselt püss käes, siis tuleb okupeerival vaenlasel need noormehed kuidagi ära neutraliseerida. Ehk ründava Vene armee jaoks on iga 18+ noormees sõdur mitte tsiviil ja olukord laheneb nagu Iraagis kus USA sõduritel soovitatakse paar ekstra konfiskeeritud kalashnikovi kaasa võtta, et maha kõmmutatud tsiviilide laipadele poetada.
Biorelvast-keemiarelvast oleks totaalkaitse kontekstis kasu, kuid siin jällegi — oleme toetanud Iraagi ründamist massihävitusrelva ettekäändel. Meil pole enam mingit moraalset õigust nutta ja halada kui Venemaa samal ettekäändel Eesti okupeerib. USA tegevus Bushi valitsusaja jooksul ja meie toetus sellele tegevusel on loonud terve hunniku ohtlikke pretsedente, mida Venemaa saaks meie vastu ära kasutada.
Etniline puhastus saab Eestile osaks nagunii. Palgaarmeega võrreldes pakub totaalkaitse doktriin suuremat heidutust, kuna vaid totaalkaitse tingimustes on võimalik piisavalt suured kaitsejõud, et hoida avatuna varustusteed ja tekitada võimaluski välisabi saamiseks.Iseenesestmõistetavalt eeldab varustusteede kaitse võimekust maismaarünnaku või dessandi avamaastikul tõrjumiseks (mis tankideta on mõeldamatu) ning õhukaitset mere-/õhuteede ja sadama/lennuvälja kohal nii raketikomplekside kui hävituslennukite näol. Kaasaegsete relvasüsteemidega lennukid sobivad ka laevade-vastaseks tegevuseks, nii et mereväe roll on sekundaarne.
Elver, kuna venelasele on lapsest peale pähe tambitud, et eestlane on fašist ja fašist on abstraktne kurjus, siis ei ole vaja isegi relvi kätte jagada selleks, et kõik Eesti mehed saaks ära tapetud ja naised ära vägistatud. Eesti mehi hakatakse tapma ja piinama ning naisi vägistama ja mõnitama sõltumata sellest kas neil on relv käes või mitte. See on lihtsalt naabrite rahvuslik iseära. 1945 aasta orgiatest on läänes nüüd ohtralt kirjutama hakatud.
http://eesti.wordpress.com/2008/10/25/vene-sodur-kui-vagistaja/
Offf, Sinu ameerikalikku relvakultuuri ma ei pooldaks. Seda džinni on pärast väga raske pudelisse tagasi saada. Relva omamine ja käsitlemine tsiviilis on kunst omaette ja paraku ei ole just paljudel selleks oskust ja närvi. Probleem on selles, et neid kes relva kuritarvitavad või ei taha/oma oskusi neid adekvaatselt tarvitada on rohkem kui neid kes relva pädevalt käsitseda oskavad.
Tekivad probleemid nagu relvade vargus ja sattumine teiste pereliikmete kätte (laste enesetapud ja mõrtsukateod). Samas on sellest jagatud relvandusest sõjaolukorras kasutatav versioon mida praktiseeritakse näiteks Šveitsis ja Norras: vastava loa saanud ajateenistuse ja relvakäsitsemisoskuse omandanud isik saab kogu jalaväelase varustuse koju. Seda relva paraku tsiviilis kasutada on rangelt keelatud ning püssi, lukku ja laskemoona tuleb eraldi peidetult hoida.
Mis puutub etnilist puhastust, siis praeguste tendentside jätkudes toimub 1940-ndal aastal alanud etniline puhastus Eestis niikuinii. 1940 olime Soomega väga sarnastel stardipositsioonidel nii majandusliku arengutaseme kui ka demograafiliste trendide poolest. Soomes on tolle ajaga võrreldes elanikkond kõvasti kasvanud, Eestis sama suur.
Hiljemalt 2020 ootab meid ees räme demograafiline auk (pole sünnitavaid naisi ja sureb suur vanurite generatsioon) mis mõjub inimestele üsna masendavalt. Kui selle kõrvalt jätkuvad multikulti trendid a la vene keele kinnistamine suhtluskeelena ja võimetus kontrollida illegaalset immigratsiooni, siis on suure idanaabri eesmärk saavutatav ka ilma sõjata. Mis sellest, et nende endi olukord on veelgi kehvem aga neid on ka (veel) 100 korda rohkem.
“Totaalkaitse on tõsiselt võetav ainult siis, kui selle taga on peale arengukavad ja paberitele kirjutatud soovunelmate ka midagi reaalsemat kui lootus, et 7 aastat tagasi vastu tahtmist sundteenistusse läbinu ka vajalikul hetkel välja ilmub, mis siis et ta vajab mitme nädal kui mitte kuu pikkust täiendavat väljaõpet.”
Hea näide sellest, kuidas sõnaväänamine mõtte uppi keerab.
Keegi kaval manipulaator pani kunagi kirja:
“Relvastatud rahvas” = “totaalkaitse” => “totaalne sõda” => “massihävitusrelv”…
Loogika!
Veel demagoogilisem loogika on: “totaalkaitse” => “totalitarism”.
Massidega manipuleerimine ja näide sellest, kuidas rahvast tehakse ajudeta mass.
“…lootus, et 7 aastat tagasi vastu tahtmist sundteenistusse läbinu ka vajalikul hetkel välja ilmub… ”
Kui kodanikku tuleb SUNDIDA oma maad ja rahvast kaitsma, siis on tõesti totalitarism käes. Järgnevatele “etnilise puhastuse” – mis peaks vist tähendama täielikku mahatapmist – fännidele: miks peaks väljasureva rahvastikuga Venemaa puhastama välja endale LOJAALSEID ALAMAID?
Relva vastuhakuks võtaks ainult SUNDKORRAS… Kui “eestimaalsest-istõuniantz” kardab Venemaad vähem kui OMA riiki, ei ole Kremlil ju põhjust… Milleks orje hävitada? Parem las kasvatavad kartulit ja hooldavad gaasitorusid.
ma arvan, et selles loogikas on asi pea peale keeratud…
“Relvastatud rahva” idee aluseks on see, et kodanikul on mida kaitsta ja on ka millega kaitsta. Püss ja munder on kapis ning piiri ületamine vaenlase poolt ongi sõja algus. Ülemaks on kohalikud liidrid – tootmisjuhid/insenerid, peaspetsialistid, juhid – kes on läbinud väljaõppe ohvitserina, tunnevad oma alluvaid ja teavad maastikku, kus neil tuleb tegutseda.
Ei hirmuta selline maa mitte hüsteerilise “lõpuni” (autori arvates – kollektiivse surmani) vastupidamisega, vaid HINNAGA, mida vastasel tuleb maksta.
Lõppude-lõpuks: kujutada ette, et Kreml koondab KOGU oma jõu just meie piirile… minu arvates naiivne. Praegusele Venemaale oleks juba 150 tuhandelise armee koondamine Eesti piirile tõsine peavalu. Seega, kui meil on kasvõi 50 tuhat reservisti, kes astuvad püssi alla esimese häda korral – paneb see mõtlema. Muide, Vabadussõjas panime välja üle 100 tuhande mehe (minimaalne ründajate hulk garanteeritud edu jaoks – 300 tuhat).
“Vastane” on korduvalt demonstreerinud, et talle inimelud suurt midagi ei maksa ja kui muidu ei saa, siis hävitatakse see, mis takistab. See hind mida tema maksab on juba ainuüksi relvastuse iseärasustest tingitult kordades väiksem kui see, mida maksavad eestlased.
21. sajandit Eestit võrrelda Vabadussõjaga on kohatu, sest (1) Venemaa oli räsitud Esimest maailmasõjast ja sisuliselt kodusõja kütkes ja (2) relvastus oli kahel riigil samaväärne ja võrreldav.
Aga see on huvitav, et riigikaitse toimub läbi sunni mitte vabatahtlikuse. Kui kõik on nii usinalt valmis riigikaitsega tegelema nagu siit kommentaaridest jääb tahes tahtmata mulje, siis võiks ju sunni kaotada mitte seda õigustada. Kõik tuleks ise kohale ja oleks uhked, sest selle otsuse tegid nad ise mitte selleks polnud vaja sundi. Paraneks moraal ja ka motivatsioon kordusõppustele tulla, millest praegu valdav enamus sundteenistuse läbinutest kõrvalhoiab. Ei tea miks?
Ainuüksi piiri ületamine ei ole veel ühegi sõja algus, kui sa ei taha just provokatsioonidele alluda ja ise sõda alustada. See ülemate ja juhtide ohvitseri jutt on aga täielik nõukaaja jäänus. Enamus meie ettevõtteid on mikroettevõtted, kus sageli ei tööta kümmetki inimest. ENSVlik suurtööstus puudub.
Aga sellega igati nõus, et väide totaalkaitse = totalitarism on demagoogiline.
Ja proovi piirduda sellega, millest on juba juttu olnud. Keegi pole kuskil väitnud, et Kreml koondaks Eesti ründamiseks kogu oma jõu siia. Ühtlasi koorub siit välja igipõline probleem – kõigil on totaalkaitsest ja Eesti kaitsepoliitika arengusuunast erinevad arusaamad, isegi sundteenistuse pooldajatel sealjuures leiab iga üks, et just tema teab kõige paremini.
Kas hr. Saar täpsustaks oma nägemust relvastuse küsimuses. Milliseid relvasüsteeme Venemaa omab, mis avnnavad talle kvalitatiivse ülekaalu?
Milliseid yleolekid taktikalises ja strateegilises plaanis need relvasüsteemid pakuvad nn. “relvastatud rahva” kontseptsiooni vastu?
Kõnekas vaikus.
tk: Vaata:
https://vabalog.ee/?page_id=595
Eriti punktid 2 ja 3.
Punktid jõudsid üles otsida, aga paari sõnaga vastata mitte. Kõnekas seegi.
Bluffid.