VABALOG

Keskerakonna astmeline tulumaks – kas diskussiooni algus?

Keskerakond on otsustanud sellest suvest teha astmelise tulumaksu promosuve. Eraldi küsimus loomulikult, kuidas see nende populaarsusele mõjub, kuid eks see kõik veel selgub. Seaduse muutmine on igal juhul algatatud ja ühena vähestest (ainsana?) on Keskerakond avaldanud ka konkreetse astmelise tulumaksu skeemi:

Eelnõu kehtestab praeguse ühtlase 21-protsendilise maksumäära asemel kolme astmelise üksikisiku tulumaksusüsteemi maksumääradega 18, 26 ja 33 protsenti. Lisaks säilib senine tulumaksuvaba aste. Nimetatud maksuastmete puhul on tegemist liitprogressiooniga, mille puhul maksustatakse kõrgema maksumääraga vaid tuluastme piiri ületav tuluosa.

Maksustatava tulu osa, mis on väiksem või võrdne 70 000 krooniga aastas (kuni 5833 krooni kuus), maksustatakse 18 protsendiga. Maksustatava tulu osa, mis algab 70 001 kroonist kuni 250 000 kroonini (5833-20833 krooni kuus), maksustatakse 26 protsendiga. Maksustatava tulu osa, mis on üle 250 001 krooni (alates 20 833 kroonist kuus), maksustatakse 33 protsendiga.

Sotsiaaldemokraadid asusid ennast Keskerakonna ettepanekust distantseerima praktiliselt niipea kui see avalikuks sai. Vähemalt selline mulje jäi Indrek Saare intervjuust Delfile:

“Ma ei ole astmelise tulumaksu vastu, kuna sellel on omad eelised, aga kindlasti ei nõustu ma Keskerakonna robinhoodlike ettepanekutega selles valdkonnas. Sellised populistlikud ümberjagamisettepanekud ei ole tõsiseltvõetavad, kuna kohutavad ära iga tervemõistusliku inimese, kellel üldse mingi tulu on,” sõnas Saar Delfile antud pikemas intervjuus.

Talk is cheap.

Astmelisest tulumaksust pole mingit mõtet pikemalt rääkida ilma konkreetsete numbriteta nagu ei ole mõtet ka teiste ettepanekuid maha teha samas midagi asemele pakkumata. Ma oleks samuti valmis nelja- või viieastmelist tulumaksu pooldama, kuid ilmselt ei oleks need protsendid kaugeltki nii kõrged ja maksustatavad summad nii madalad. Maksuküsimustes oleneb märksa rohkem ikkagi detailidest kui põhimõtetest, mille järgi võib väita, et meil on juba täna astmeline tulumaks.

Kuna Keskerakond on vaevunud välja tulema konkreetse ettepanekuga, siis väärib see ka mingit konkreetsemat reaktsiooni. Minul tekkisid esimese hooga kolme mõtet:

  1. Keskerakonna retoorika ja ettepanekud pole veel kahjuks omavahel tuttavaks saanud. Keskerakond on majanduslanguse sügavuses korduvalt süüdistanud valitsuserakondi ja rõhutanud majanduse stimuleerimise olulisust läbi abipakettide ja maksukoormuse stabiilsuse/vähendamise. Käibemaksu tõstmise vastasus ja müügimaksu pooldamise vaheline ebakõla peaks enamusel iseenesest mõistetav olema. Lisaks on Keskerakonna esindajad majanduslanguse tingimustes pidanud oluliseks rõhutada stabiilset majanduskeskkonda, mida ulatuslik maksureform kindlasti ei ole. Ma ei ole kahjuks teadlik ühestki tõsiselt võetavast uurimusest, mis väidab, et maksude tõstmine oleks kuidagi majandustegevust elavdanud.
  2. Valdav enamus eestlasi maksaks taolise süsteemi rakendumisel piisavalt palju rohkem, et sisuliselt võib rääkida ikkagi maksutõusust kõigile neile, kes vähegi rohkem lisandväärtust toodavad ja vastavalt ka tasustatakse. Keskerakonna retoorika on korduvalt rõhutanud kui oluline on Eestis kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade loomine, kuid teod on vastupidised jutule. Kõrgem maksukoormus rohkem lisandväärtust loovatele töökohtadele pigem pärsib nende loomist. Ühtlasi ei tasu unustada, et enamus inimesi ei maksa ise tulumaksu vaid sellega tegeleb tööandja. Töövõtjat huvitab summa, mis laekub tema pangakontole mitte summa, kust hakatakse mingeid makse maha arvestama. Paljudes töölepingutes on aga fikseeritud just netopalk. Tööandja jaoks tähendab Keskerakonna astmeline tulumaks töölepingute muutmist (palk väiksemaks) või osade inimeste koondamist (teiste kõrgem palk tuleb kuskilt katta). On põhjust arvata, et töötuid tuleb tulumaksu reformi realiseerumisel juurde samas kui täiendava 3,5 miljardit krooni maksutulu on optimistlik liialdus.
  3. Tööjõukulud koos maksudega on Eestis juba niigi kõrged ja maksukoormuse tõstmine ilma sotsiaalmaksu vähendamata tundub vähemalt minule veel eriti avantüristlik. Kadri Simson küll mainib, et kui astmeline tulumaks on kehtestatud, siis võib arutada ka sotsiaalmaksu vähendamist või isegi ülempiiri kehtestamist, kuid see jutt on piisavalt ebamäärane ja hägus, et seda mitte eriti tõsiselt võtta. Ühtlasi peaks eelneva kahe punkti valguses olema selge, et Keskerakonna retoorikal on kalduvus tegudega mitte haakuda.

Mulle tundub, et edukas maksureform peaks ikkagi käsitlema tervet maksusüsteemi mitte ainult tulumaksu. Ainult nii on võimalik tegeleda tööandjate jaoks problemaatiliseks kujunenud sotsiaalmaksuga ja alustada diskussiooni ettevõte tulumaksu olemuse üle. Kena oleks kui ka aktsiisid kampa võetakse, kuid see tundub juba natuke palju tahetud .

Arvestades Euroopa Liidu või vähemalt rahaliidu suundumustega pärast pingelist maikuud, siis võib üpris peatselt juhtuda, et välissurve meie maksusüsteemi muutmiseks osutub piisavalt tugevaks, et muutmisest pole euromiljardite nimel pääsu. Sisuliselt tähendab see, et iga erakond, kes tahab maksusüsteemi debatis osaleda, peaks sahtlis omama vähemalt esialgset visiooni laiapõhjalisest maksusüsteemi muutmisest. Nutikamad peaks aga mõtlema sellele, millest nad on valmis loobuma ja mille nimel.


Categorised as: ...


8 kommentaari

  1. toivo ütleb:

    _Valdav_ enamus eestlasi maksaks taolise süsteemi rakendumisel _piisavalt_ _palju rohkem_

    mõni arvutus või viide?

  2. Jüri Saar ütleb:

    Hehee…eelmiste postituste kommentaaride põhjal ei näe eriti põhjust sinu küsimusele vastamise nimel enne pühi pingutada. Aga tähelepanek on loomulikult õige – arvutusi postituses polnud.

  3. Jüri Saar ütleb:

    “Kuus alla 5833 krooni teenitav maksustatav tulu maksustatakse 18 protsendiga, 5833–20 833 krooni 26 protsendiga ning üle 20 833 teenitavalt maksustatavalt tulult tuleks maksta 33 protsenti tulumaksu.” Allikas: http://www.e24.ee/?id=276378

    Praegu on tulumaks 21%, kuid astmelise tulumaksu kehtestamisel tõuseks maksud kõigil, kes teenivad kuus üle 8083 krooni ja eriti räigelt (50%) neil, kes teenivad üle 23 083 krooni. Ma loodan, et sa nõustud, kui ma väidan, et enamus Eestis töötavaid inimesi saab saab üle 8033 krooni palka (vähemalt mediaanpalk peaks suurem olema) ja seega maksud nende jaoks tõuseks. Kui ei nõustu, siis Statistikaameti andmebaas ütleb, et aastase (2008) ekvivalentnenetosissetuleku alusel mahuvad 26% maksumäära alla (8033 krooni kuus – 97 000 krooni aastas) kolm kõrgemate sissetulekute kventiili. Nende kõigi saatus oleks maksta kõrgemat 26% maksumäära.

    Kui palju, siis rohkem makstaks 26% tulumaksu juures? Madalamas otsas ulatub see mõnesajast kroonist kuni umbes tuhandeni teises otsas. Ma väidan, et summad on piisavalt suured, et inimesed eelistaks seda ise ja teadlikult enda soovide, eelistuste ning vajaduste realiseerimiseks rakendada, sest ega teenused, mida avalik sektor osutab paremaks ei lähe. Täiendav maksutulu läheb pigem ümberjagamisele. Kui õigustatud see on ja millistel tingimustel on juba teine ja pikem teema.

    Minu jaoks jääb segaseks, kust kaudu jõuab Kadri Simson väiteni: „Maksureformist võidavad otseselt inimesed, kelle sissetulekud kuus ei ületa 12 000 krooni“ või „Kaudselt võidavad aga kõik maksumaksjad, kuna astmelise tulumaksu eelnõu parandab järgmisel aastal riigieelarve positsiooni eeldatavalt 3,5 miljardi krooni võrra.”

    Lõpetuseks üks mõte veel: kui astmed on juba kehtestatud, siis kui tihti hakatakse nendega mängima? Kas astmeid muudetakse ainult koos või hakkavad vahed liikuma ja suurenema vastavalt poliitilistele vajadustele?

  4. Ragnar Viilu ütleb:

    Keskerakonnal on see astmeline tulumaks lihtsalt hea viis läbirääkimistel sellest loobudes (mida ka nad alati teevad) saada midagi head ja paremat vastu 🙂

  5. Tauri ütleb:

    See on ammuteada tõde, et Keskerakond ei hiilga oma ideedega (jah, ka neoonvestides kodanikke oleks võimalik oskuslikumalt rakendada). Ent tõele tuleb au anda, et praegu tänu maksuvabale miinimumile on meil juba tõepoolest astmeline tulumaks olemas. Sel sael on küll rohkem hambaid kui kolm, aga kogu loo teeb huvitavaks Keskerakonna vajadus tunnustusele, mitte asjade olemusele/reaalsusele. Kui olemasolev salajutt suudetaks pöörata tegelikkuseks, siis huvitav mis kampaaniaga kesikud enne valimisi välja tuleksid (see on selline teoreetiline küsimus, mille üle vaielda)? Raudteesaaga tõttu kõmbiti raudteel, kas sellisel juhul siis roniks Edgar kolmandale astmele ja suvaline köögikata pannakse madalaimale, vot selles on küsimus!

    Postitus oli huvitav, jätkake! 🙂

  6. BC ütleb:

    Rõhutan Ragnari kommentaari: Keskerakonnal on see astmeline tulumaks lihtsalt hea viis läbirääkimistel sellest loobudes (mida ka nad alati teevad) saada midagi head ja paremat vastu.

    Ei maksa ennast sellest väga leili lasta, et nad nüüd numbritega välja tulid selles teemas. Vaata rohkem muid teemasid, mida nad sisse viia tahavad..

  7. Jüri Saar ütleb:

    Tõsi ta on, et Keskerakonna jaoks on astmeline tulumaks pigem midagi, millest on võimalik hädaldades koalitsioonikõneluste raames loobuda ja midagi endale soodsat välja kaubelda.

    Erksamatele kodanikele (nagu siit kommentaaridest selgub) on see juba ammu selge, kuid kohalikel ajakirjanikel oleks viimane aeg enda tõsiselt võetavust tõestada ja Keskerakonna ladvikult konkreetselt küsida, kas tegu on järjekordse poliitilise pseudoohverduse ette valmistamisega või on Keskerakond valmis ka mõne põhimõtte eest seisma ja mitte kõike võimule pääsemise nimel ohverdama.

  8. […] jätta mulje, et Õmblus ja Keskerakond hoolivad tavainimesest, kuid laiapõhjaline müügimaks ja tulumaksu tõstmise kava valdavale enamusele töötavast elanikkonnast ei mahu kohe kuidagi majanduse stimuleerimise alla. Kõrgema lisandväärtusega tegevused […]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga