VABALOG

Ühistransport ja erasektor: Santiagost Tallinnani

Ühistransport on enamuses riikides sedavõrd pikalt avaliku sektori poolt korraldatud, et erasektoripõhised alternatiivid tunduvad paljudele võimatud. Sellegi poolest oli veel mõni aeg tagasi Tshiili pealinnas, Santiagos, ühistransport täiesti erasektoripõhine. Tasustamismudel, mis erasektoris niimoodi välja kujunes, lähtus aga reisijate soovidest ja huvidest, mille tulemusena muutsid ettevõtjad ka bussijuhtide ajendid:

Companies in Chile pay bus drivers one of two ways: either by the hour or by the passenger. Paying by the passenger leads to significantly shorter delays. Give them incentives, and drivers start acting like regular people do. They take shortcuts when the traffic is bad. They take shorter meal breaks and bathroom breaks. They want to get on the road and pick up more passengers as quickly as they can. In short, their productivity increases.

They also create new markets. At the bus stops in Chile, people known as sapos (frogs) literally hop on and off the buses that arrive, gathering information on how many people are traveling and telling the driver how many people were on the previous bus and how many minutes ago it sat at the station. Drivers pay the sapos for the information because it helps them improve their performance.

Mis kõige parem, taoline süsteem ei vajanud täiendavat subsideerimist vaid oli tihedale konkurentsile (sadakond ettevõtet 5 miljoni elanikuga linnas/piirkonnas) vaatamata kasumlik ja andis kollektiivseks ühistranspordi ettevõtete kasuminumbriks 60 miljonit dollarit aastas.

Kahjuks ei meeldinud taoline kasumlikus valitsusele, mis kahe ettekäände toel (liigne kasum ja  agressiivne, kohati inimelusid nõudnud bussijuhtide sõidustiil) otsustas 2007. aastal üle minna avaliku sektori poolt hallatavale ühistranspordile. Tulemus oli masendav. Järgmise aasta lõpuks oli uus süsteem omadega 600 miljonit dollarit kahjumis ja reisijate jaoks täielik fiasko:

The new “Transantiago” public bus system, rolled out on February 10, 2007, during the summer vacation period, when Santiago seems asleep. Nonetheless, almost overnight, the new “planned” system cut mass transit ridership, increased congestion everywhere in the city, and tripled average commute times from forty minutes to two hours. As President Michelle Bachelet later said in a speech, “It is not common for a president to stand before the nation and say ‘Things haven’t gone well…. But that is exactly what I want to say in the case of Transantiago…. The inhabitants of Santiago, especially the poorest, deserve an apology.”

Kahjuks ei tähendanud vabandus veel vana süsteemi juurde tagasi minemist ja nii tuleb iga-aasta välja käia järgmised 600 miljonit dollarit, et lappida ühistranspordi eelarveauke. 

Eelnev tsitaat pärineb Mike Mungeri artiklist Planning Order, Causing Chaos: Transantiago, kus Munger pakub välja ka mõned lahendused, mis oleks võinud Santiago erasektoripõhise süsteemi alles jätta, kuid oleks oluliselt suurendanud turvalisust. Juttu tuleb ka skeemidest, mis on praegu Santiagos võrdsuse (võrdsus kõigil sarnaselt nigelat teenust saada!) nimel sama hästi kui võimatud.

Mike Munger tegi Russ Robertsiga mõned kuud tagasi samal teemal ka tunnise intervjuu, kus jagas enda Santiago külastuse muljeid: Munger on the Political Economy of Public Transportation.

Kahjuks on ka Eestis häid näiteid sellest, kuidas erasektori poolt efektiivselt osutatud teenus sisuliselt üle öö põhja lasti. Piletikontroll oli ühistranspordis kuni viimase ajani veel Ühisteenuste rida, kuid pärast saatusliku kohtuotsust võttis piletikontrolli üle avalik sektor. Tulemus:

Alates juuli algusest Tallinna ühistranspordis pileteid kontrollivad munitsipaalpolitseinikud on juuli 25 päeva jooksul teinud piletita sõidu eest trahve kõigest 341 tuhande krooni eest, kui aasta tagasi tõi Ühisteenused linnale juulis 1,9 miljonit krooni.

Väikeste trahvikoguste suurimaks põhjuseks on munitsipaalpiletikontrollijate väike arv – kui Ühisteenustes töötas pidevalt üle 60 kontrolli, siis praeguseks on MUPO ridades täidetud 25 ametikohta.

Nagu artikli pealkirigi mõista annab peaks probleem olema selles, et inimesi on liiga vähe, kuid arvestades sellega, et töötajaid on MUPO’s 2,5 korda vähem, kuid tulud on 5,5 korda väiksemad, siis on keeruline siit mitte järelda, et avalik sektor on ebaefektiivsem juba seal loodavate ajendite tõttu.


Categorised as: ...


3 Comments

  1. Ivar ütleb:

    See piletikontrolli teema pole päris must-valge. Kui Ühisteenused ei oleks olnud nii massiivselt raha tegemise peal väljas, siis oleks nad ehk natuke rohkem panustanud oma kontrolöride koolitamisse ja personalivalikusse. Mis omakorda oleks suure tõenäosusega hoidnud ära sellise kohtulahendi.

    Ühesõnaga – soov iga hinna eest rohkem teenida tekitas omalaadse negatiivse tagasiside. :)

  2. Jüri Saar ütleb:

    Isiklikud kogemused MuPo’ga ei anna mingit alust arvata, et nad kavatsevad asju kuidagi inimlikumalt või viisakamalt ajada.

  3. Jüri Saar ütleb:

    Hmm, siia peab vist täpsustuseks lisama, et tegu polnud piinliku kohtumisega ühistranspordis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga