VABALOG

"Vabandaja" polnud kõige sobivam sõna – "õigustaja"?

Jaanus V. on minu kriitikale kriitiliselt vastanud ja arvab, et tegu oli lahmiva kriitikaga.

Soovitan lugeda Jaanuse vastust ja ise otsustada, kuid tema vastukajale ei saa ma tõesti jätta vastamata. Tsiteerin enda arvates olulist, kuid kõigile lugejatele jääb alati võimalus minu poolt valitud tsitaatide kontekstiga tutvuda.

Mille alusel nimetatakse isikut poliitvangiks?

Ma olen nõus, et poliitvangidele ühest definitsiooni pole, kuid mina defineeriks poliitvangina inimest, kes on vangistatud enda poliitiliste vaadete tõttu ilma, et ta oleks kedagi rünnanud või kellelegi varalist kahju põhjustanud. Lihtsalt ütles/kirjutas vales kohas ja valel ajal midagi sobimatut.

Samas jätab mulle üpris silmakirjaliku mulje Krister Parise poolt toodud poliitvangide numbri kritiseerimine kõigepealt ja definitsiooni otsimine alles.

Jaanus toob ära mingi kurioosse nimekirja “poliitvangidest” USA’s, kust võib leida ka Jaan Laamani, kes on mõrvar, varas ja vandaal nagu selgub ka Jaanuse enda poolt toodud Ekspressi artiklist.

Kuigi Hodorkovski staatus on huvitav ei puutu see Iraani presidendi valimistesse.

Ma olen näinud mitut Iraani poliitvangide nimekirja, kõige pikemas neist oli umbes 50 nime.

Kui nimekirjade allikat pole tead ega kohta kus neid nähtud ,siis on väga keeruline sellist väidet tõsiselt võtta. See, et keegi mingi nimekirja kokku paneb ei tee sellest veel mingit ammendavat allikat.

Iraanis ei ole kedagi vahistatud süüdistatuna blogimises ja leidub palju mullade suhtes kriitilisi ajaveebe, millede autoreid ei ole vahistatud

Kedagi ei ole vahistatud ka kirjutamise eest vaid selle eest, millest nad on kirjutanud. Vahistamiseks piisab spionaazi süüdistusest. Loomulikult on mullade suhtes kriitilisi blogisid, sest osade autorid varjavad enda isiksust ja teised ei blogi Iraanis. Kolmanda grupi lugejaskond piirdub aga mõnekümne uudishimulikuga, kes mingit ohtu valitsevale korrale ei kujuta.

2003. aasta suvel ülikoolide erastamise vastu toimunud meeleavaldusi on mugav näiteks tuua, aga mina ei nimetaks tookord vahistatuid poliitvangideks.

Mina olen aru saanud, et 2003. aasta suve sündmused kõigest algasid erastamisest, kuid said kiiresti üldise valitseva korra kriitikaks ning suuremad demonstratsioonid alles siis algasid. Vähemalt 130 tudengit oli veel aga nii hiljuti kui pool aastat tagasi vangis. Kas nad on vahepeal vabastatud?

Selle valvenõukogu täielik nimetus on Konstitustiooniline Järelevalvenõukogu ning muude ülesannete kõrval peab see jälgima, et presidendikandidaadid vastaksid põhiseaduses esitatud nõuetele. Pärast šahhi kukutamist oli kõik religiooniga seonduv Iraanis populaarsuse tipus ja nii kiideti 1979. aasta detsembris toimunud rahvahääletusel heaks väga religioosne põhiseadus. Järelevalvenõukogu võimuses on selle põhiseaduse tõlgendamine, mitte muutmine.

Põhiseadus nõuab selgelt, et presidendikandidaat oleks mees. Mõned reformiliikumise osad on üritanud seda kahtluse alla seada ja öelnud, et põhiseaduses kasutatud sõna võib tõlgendada kui “tuntud inimene”. Tegemist on araabia keelest pärit sõnaga, mida algselt tõesti kasutati tähenduses “tuntud inimene”, aga pärsia keeles on see kasutusel tähendusega “mees”. Minu arvates ei saa järelevalvenõukogule heita ette seda, et see on otsustanud lugeda Iraani põhiseadust selles keeles, milles see on kirjutatud.

Jaanus – kas tahtlikult või teadmatusest – jätab mainimata, kuidas praeguse põhiseaduseni üldse jõuti. 1979. aasta märtsis peeti Iraanis referendum selle üle, milline kord peaks Iraanis valitsema, et sealt edasi jõuda põhiseaduseni. Kuid valik referendumil oli vägagi piiratud:

Ayatollah Khomeini rejected demands by various political groups and by Ayatollah Shariatmadari that voters be given a wide choice. The only form of government to appear on the ballot was an Islamic republic, and voting was not by secret ballot. The government reported an overwhelming majority of over 98 percent in favor of an Islamic republic.

/…/

A newly created seventy-three-member Assembly of Experts convened on August 18, 1979, to consider the draft constitution. Clerics, and members and supporters of the IRP dominated the assembly, which revamped the constitution to establish the basis for a state dominated by the Shia clergy. The Assembly of Experts completed its work on November 15, and the new Constitution of the Islamic Republic was approved in a national referendum on December 2 and 3, 1979, once again, according to government figures, by over 98 percent of the vote.

Kõiki islamiga seotud võis olla populaarsuse tipus, kuid 98% ei ole tõsiselt võetav number ning viitab selgelt sellele, et tulemusi võltsiti. Sellise põhiseaduse legitiimsuses, mille koostamisel domineerisid shiia vaimulikud ja nende toetajad, on aga põhjust sügavalt kahelda.

Kellest koosneb aga Järelevalvenõukogu? Kaheteistkümnest islamivaimulikust, kelle ülesanne on jälgida, et parlamendi seadused oleks kooskõlas islamiga. Järelevalvenõukogu ülesannete hulka kuulub ka parlamendi seaduste ja presidendi kandidaatide “islamilikuse” hindamine. Sellega on välistatud kõik, mis on vähegi vastuolus islamiga – veel parem, vastuolus 12 mehe tõlgendusega islamist.

Iraanlased, kes kuuluvad mõnda teise religiooni, naised ja ateistid võivad võrdsetele õigustele aga hüvasti öelda. Ei tasu unustada, et Järelevalvenõukogu kohtade täitmiseks valimisi ei peeta – selle liikmed määratakse.

Eelmisel aastal üritasid ka USA presidendiks kandideerida tuhanded inimesed, kuid enamik ei saanud kokku selleks vajalikke allkirjasid. Iraanis on kandidaatide filtreerimiseks lihtsalt teised meetodid. Ja ma julgen väita, et valimiste tulemus on vähem ette teada kui Ameerika Ühendriikides.

Nende kahe meetodi võrdsustamine (allkirjad vs. vastavus islamile) võtab aga sõnatuks.

Ma üritan ennast siiski koguda.

Allkirjade kogumise abil on võimalik üks kõik millisel inimesel, kellel on USA kodakondsus ja piisavalt toetajaid kandideerida presidendiks. Kui on olemas toetajad, siis on olemas võimalus ja keegi sind millegi nii suvalisega nagu “vastavus islamile” diskvalifitseerida ei saa.

Iraanis võib aga 12 liikmeline vaimulikekogu sind diskvalifitseerida. Kõik. Otsus lõplik ja mingit selgitust nad andma ei pea. Sa võid olla kõige populaarsem kandidaat Iraanis, kuid 12 meest võib sinu kandideerimise keelata, sest sinu religioossed vaated ei lähe nende omadega kokku.

Loodetavasti saavad seal järgmiste presidendivalimiste ajal kõigis osariikides kandideerimiseks allkirjad kokku vähemalt 28 kandidaati, siis jõutakse demokraatia osas Iraanile järele.

Kas ainult kandidaatide hulk on märk vabadusest või isegi demokraatiast?

USA süsteem töötab väga läbipaistvalt. Erakondade sees on eelvalimised, mille käigus toimuvad mitmed avalikud debatid, mille järel on erakonna liikmetele (osades osariikides kõigil) võimalus valida sobivaim kandidaat. Kui igal erakonnal on oma kandidaat valitud toimuvad presidendivalimised (vaata ka U.S. Elections Frequently Asked Questions)

Iraanis ei pea suurt toetust olema, lihtsalt esitad enda kandidatuuri. Valikud, mis USA’s tehakse erakondade siseselt tehakse Iraanis valimiste esimeses voorus. Teises voorus on aga valida juba kõigest kahe kandidaadi vahel.

Kui USA’s ei pea sul peale toetajate olema kellegi heakskiitu, siis Iraanis pead sa sobima Järelevalvenõukogule.

Ma tõesti ei viitsi sellisel tasemel lahmiva kriitikaga edasi väidelda. Kuigi ma saan aru, et sinu kiusatus jätkata võib olla suur.

Jääb üle ainult küsida, et milline see “selline” tase on? Kas selline, kus keegi julgeb öelda, et sinu kirjutatu on jama ja vastupidiseid seisukohti väljatuua?

Mulle on vähese loetu põhjal jäänud mulje, et Jaanus meeldib Iraan – sealsed inimesed, kultuur ja keel, kuid ma leian, et seda sümpaatiat ei tasu laiendada valitsevale teokraatlikule korrale.

Mulle pakuvad huvi alternatiivsed tõlgendused toimuvast ja ma jätkan Jaanuse blogi lugemist, kuid samas ei pea ma liiga paljuks tema poolt kirjutatut kommenteerida või kritiseerida kui selleks vajadust näen.

Kas ta peab vajalikuks vastata on aga nagu ikka inimese enda otsustada.


Categorised as: ...


7 kommentaari

  1. Paul ütleb:

    Ühele meeldib ema, teisele tütar! Ilu on vaataja silmades jne….
    Tahan öelda, et võrrelda tuleks võrreldavaid asju. Ühendriikide valimissüsteem võimaldab valimistel võita üldtuntud kurjategijal, peaasi, et tal oleks piisavalt toetajaid ja Iraani süsteem võimaldab valimistel võita kandidaadil, kes saab ehk ühe hääle, peaasi, et tal oleks ajatollade toetus. Kumb on parem süsteem või kandidaat?
    Minu jaoks see, kelle valimisel saan ise osaleda ja valimisi mõjutada. Islamiusulise jaoks võib valik kalduda teisele poole.
    Kuna mina EI OLE islamiusuline ja EI PEA õigeks totalitaarset süsteemi, siis valin demokraatliku (USA)valimissüsteemi koos kõigi selle puudustega!
    Ühtlasi väidan, et need, kes peavad Iraani valimisi täielikult demokraatlikeks on tegelikult demokraatia vastased.

  2. Andres Laiapea ütleb:

    Minu kommentaar.

  3. Anonymous ütleb:

    Ma ei viitsi pikalt seletada, aga ka USAs on riigikohtunikud ametissemääratavad jne. Võib leida paksult jama selles kaheparteilises pseudodemokraatias rääkimata masendavast varalisest kihistumisest, kuritegevusest jne.

    Aga peamine on IMHO see, et pole võimalik võrrelda Iraani (mis tegi paarkümmend aastat tagasi läbi revolutsiooni) ja USA korda. Kui seadus näeb ette järelvalvenõukogu, siis ongi nii. Vigiseda selle kallal on mõttetu. Kas tahate eitada, et valida oli väga erinevate kandidaatide vahel? Kerry ja Bush on lihtsalt ühe pasa kaks erinevat teenrit, Mostafa Moin ja Ahmadinejad on TUNDUVALT erinevamad kandidaadid kui USA pseudovalimistel.

  4. Jüri Saar ütleb:

    Rõõm näha, et Eesti intellektuaalne koorekiht on lõpuks jõudnud Vabalogi kommenteerima – kahju ainult, et “viitsimne” selliseks suureks komistuskiviks kujunes.

    Ma juba mõtlesin, et kas leidub keegi, kes hakkab USA ülemkohtut järelevalvenõukoguga võrdlema või mitte. Minu lootus oli, et vähemalt Wikipedia artikkel loetakse enne läbi, kuid eks see lootus oli suht õrn.

    Kas ma sain õieti aru, et kommentaator eelistaks USA’le Iraani? Tõenäoliselt.

  5. Maret ütleb:

    Küsimus Jürile. Miks sa kogu aeg kõige kallal virised? Mis on sinu elus puudu… naine, auto, maja, hea töökoht, tunnustus? Kas sa võiksid – viitsid – sellele vastata.

  6. Jüri Saar ütleb:

    Maret: aga äkki täpsustad, milles “virisemine” seisneb, siis saan su küsimusele täpsemalt vastata.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga