Mis õieti juhtus Quana’s – tõeline rünnak või osav lavastus?
TÄIENDATUD: Vaata ka kolmapäevases Päevalehes ilmunud kokkuvõtet, milles kasutatud samuti peamise allikana EU Referendumit.
. . .
Lähis-Idas situatsioon tundub lootusetu. Kui parajasti ei sõdita, pommitata või tapeta, siis tegeletakse võidu enda versioonide edastamisega juhtunust. Keda võib uskuda ja keda mitte on eraldi analüüsi ja mõtteharjutus, sest igal ühel on oma huvid mängus sealjuures ka ajakirjanikel ja fotograafidel.
Nii on näiteks EU Referendum jälginud Quana’s toimunut ja toonud välja rida pilte ja tõstatanud küsimuse “rohelise kiivriga mehest”, kes on üllatavaltki paljudele piltidele jõudnud:
Note the “rescue worker” in the foreground, complete with olive green military-style helmet and fluorescent jacket, with what appears to be a flack jacket underneath. His glasses, “designer stubble”, blue tee-shirt and jeans make him quite a distinctive figure. Note also, he has a radio in his jacker pocket and he has bare hands, things which becomes relevant later.
Mõned postitused hiljem leiab “rohekiiver” uuesti arutlust, sest sama “rohekiiver” näib olevat olnud Quana’s ka eelmise sarnase sündmuse ajal 1996. aastal:
But the great tragedy for Qana, of which we are constantly reminded by the media, is that this is history apparently repeating itself. On 18 April 1996, the village was also visited by death and destruction. re-visiting the photographs of the time, however, who do we see at the centre of the action? Why, “Green Helmet” of course. This is a younger man, without his glasses, but recognisably the same man, in his now classic pose of handling a victim of an Israeli “atrocity”.
His presence at Qana on Sunday, and his central, unchallenged role, cannot have been a coincidence. Is he a senior ranking Hezbollah official? If not, who is he?
Selle küsimusega võiks põhimõtteliselt postituse ka lõpetada, kuid täna on saaga lisa saanud ja seda peamiselt tänu väidetele, et kuigi Iisraeli väed hoiatasid selle piirkonna ründamise eest ette ja palusid tsiviilelanikel sealt lahkuda, ei olevat see olnud võimalik, sest teed olid puruks pommitatud. Ainult et:
From our stance, what is especially interesting is that sometime after dawn a call went hour to journalists and rescue workers to come to the scene. And come they did, in droves. Says Israel Insider, while Hezbollah and its apologists have been claiming that civilians could not freely flee the scene due to Israeli destruction of bridges and roads, the journalists and rescue teams from nearby Tyre had no problem getting there.
That certainly seems to have applied to our mystery man, “Green Helmet”, as the Yahoo site has him in Tyre on the Wednesday (pictured above left), acting as part of a fire crew.
Kas tegu on Iisraeli propagandaga või millegagi, mida lihtsamas maailmas kutsutaks tõeks, peab iga lugeja ise otsustama.
Samas ei saa ma üle mõttest, et Iisraelil pole tahtlikust tsiviilelanike või ÜRO vaatlejate tapmisest mingit kasu, eriti kui ajakirjandus teema üles võtab.
Asjast huvitunutele võib huvi pakkuda ka see Israel Insider’i versioon toimunust:
There was little blood, CNN’s Wedeman noted: all the victims, he concluded, appeared to have died while as they were sleeping — sleeping, apparently, through thunderous Israeli air attacks. Rescue workers equipped with cameras were removing the bodies from the same opening in the collapsed structure. Journalists were not allowed near the collapsed building.
Rescue workers filmed as they went carried the victims on the stretchers, occasionally flipping up the blankets so that cameras could show the faces and bodies of the dead.
But Israelis steeled to scenes of carnage from Palestinian suicide bombings and Hezbollah rocket attack could not help but notice that these victims did not look like our victims. Their faces were ashen gray. While medical examination clearly is called for to arrive at a definitive dating and cause of their deaths, they do not appear to have died hours before. The bodies looked like they had been dead for days.
Jah, blogid võivad olla väga subjektiivsed, kuid vähemalt ei teeskle nad erapooletust ja olematut objektiivsust. Viited alternatiivsetele selgitustele juhtunust on teretulnud kommentaarides.
Categorised as: ...
On teatud seaduspära, mismoodi eraisikud kriisiolukorras liiguvad ja liikuda saavad. Võrdle näiteks New Orleansiga Katrina ajal, millest teati nädalaid ette, aga mille eest rahvas ära ei läinud. Kas teadmatusest, põikpäisusest? Või hoopis seetõttu, et vaesel inimesel EI OLE KUHU MINNA.
Praeguse lauspommituse aegu on Iisrael andnud ühesuguse ähvarduse praktiliselt kõikjale Lõuna-Liibanoni, nii et eraisikuid on tahes-tahtmata ilma peata. Surnuid süüdistada on muidugi lihtne, sest nad ei astu enda kaitseks välja.
Tegu ei ole lauspommitusega:
http://littlegreenfootballs.com/weblog/?entry=21814_Map_of_Beirut_Shows_True_Extent_of_Damage&only
Katarinaga ei ole praegune olukord võrreldav. Kui soovid võin pikemalt lahti seletada miks see on minu arvates nii.
Keegi ei ole siin kedagi süüdistanud, veel vähem aga surnuid. Süütute tsiviilisikute surm on alati kahetsusväärne ja parem kui üldse sellist tapmist poleks.
Katrinaga võrdlesin seda seepärast, et kummalgi juhul ei läinud inimesed katastroofi eest ära. Liibanoni puhul on minu arvates täiesti ilmne, miks eraisikud ainult otsese pommitamise eest üritavad varjuda, aga ei liigu teaadaannete või ähvarduste mõjul. Nii on igas sõjas – pommitatakse ei tea mida ei tea millal ei tea kus, võim on ei tea kellel, õigust räägib ei tea kes. Vaat nii.
Surnute süüdistamiseks pean aga seda lauset (koos järgnevate lõikudega):
“…kuigi Iisraeli väed hoiatasid selle piirkonna ründamise eest ette ja palusid tsiviilelanikel sealt lahkuda, ei olevat see olnud võimalik, sest teed olid puruks pommitatud. Ainult et:…”
foto autor, Adnan Hajj võib oma CV’sse kirjutada ka “PhotoShop – algtase”
http://littlegreenfootballs.com/weblog/?entry=21956_Reuters_Doctoring_Photos_from_Beirut&only
propaganda on alati sõjavahendite hulgas olnud, alati mõlemal poolel. miks peaks seekord teistmoodi olema?