Minu definitsioon populismist: idee, mis esmapilgul jätab positiivse ja õigustatud mulje, kuid mis väiksemagi mõttetöö tagajärjel enda võlu kiiresti kaotab.
Res Publica läheb sügisestele võimalikele koalitsiooniläbirääkimistele ettepanekuga hakata kõigile tallinlastele pakkuma tasuta internetiühendust.
«Tasuta interneti püsiühendus parandab kõigi tallinlaste konkurentsivõimet ja aitab Tallinnal kujuneda talentide linnaks,» ütles Res Publica liige ja Tallinna abilinnapea Toivo Promm. /…/ Hinnanguliselt kuluks kõigile linlastele tasuta kiire interneti pakkumiseks 40 miljonit krooni.
Kuidas seda ettevõtmist finantseeritakse? 40 miljoni krooni eest saab nii üht kui teist ja selle summa suunamine internetiühendusele tähendab teiste investeeringute tegemata jätmist. Aga kas ma peaks tõesti uskuma, et “tasuta” interneti püsiühendus on ühekordne kulutus?
Kas linn ehitab välja enda infrastruktuuri või hakkab olemas olevat teenust doteerima? Isegi kui tegu oleks uue võrguga ja see oleks WiFi põhine, siis kes teenust hakkab pakkuma? Linn? Kes linnale teenust pakub? Mis saab teistest pakkujatest – nad ei oleks tasuta teenuste kõrval enam konkurentsivõimelised? Sisuliselt kehtestaks linn munitsipaalmonopoli – kuidas reageerivad konkurentsiamet, eraettevõtted ja kas see ei lähe vastuollu Euroopa Liidu konkurentsialase seadusandlusega?
Milliseks osutub teenuse kvaliteet? Milliseks osutub teenuse kvaliteet ühe aasta pärast, kui tasulist interneti püsiühendust pakub ainult üks firma, sest teised suretati linna poolt välja?
Mis piirkondi arendatakse eelisjärjekorras, sest olgem ausad, kuskilt ei tule suurt töömeeste armeed, kes samaaegselt kõikjal uut võrku üles seaks. Millal jõuaks “tasuta” interneti püsiühendus Tallinna äärealadele?
Palju on Tallinnas vanemat elanikkonda, kes ei ole internetist üldse huvitatudki? Palju on Tallinnas inimesi, kellel pole kodus arvutit – kas neile kingitakse arvutid või pistavad nad kaabli endale p…e, püüavad WiFi signaali juustega? Kas ettevõtted saavad ka tasuta interneti? Kui ei, siis kuidas seda on plaanis piirata? Aga FIE’d?
Res Publica PR-masin väidab, et see tõstab tallinnlaste “konkurentsivõimet ja muudab Tallinna talentide linnaks”. Loomulikult, tühja nendest koolidest, las lapsed surfavad internetis ja saavad “talentideks”. Ja kindlasti aitab internet kaasa koristajate, kokkade, juuksurite, müüjate, bussijuhtide ja paljude teiste teenindavate töötajate konkurentsivõime kasvule.
Kui minnakse dotatsiooni teed ja need, kellel ei ole interneti saavad mingi rahalise kompensatsiooni, siis jääb üle ainult küsida: miks kuradis meid maksudega kooritakse kui pärast raha tagasi antakse? Äkki jätaks raha inimestele kätte ja väldiks bürokraatiat, mõttetuid lisakultusi?
Praegu kättesaadava informatsiooni põhjal on Res Publica initsiatiivi näol tegu rumalusega.
TÄIENDATUD: Peeter Marvet samal teemal – mulle jättis kahjuks liiga usutava mulje sellistele initsiatiividele eelneva diskussiooni “näidis”.
Kuigi põhimõtteliselt peaks Euroopa Liidu põhiseaduslik leping enda praeguses kehastuses olema surnud, ei ole eurobürokraadid nõus laipa maha matma. EUobserver vahendab:
“We have reached the collective agreement when we were signing the treaty, and we should prevent unilateral initiatives which would make it even harder to find a common compromise on what to do in future”, said Mr Barroso.
Aga hr.Barroso, kes maksab referendumit pidavates riikides kinni “jah” kampaania kulutused, mis Inglismaal, Tshehhis või Taanis võivad ulatuda miljonitesse? Kas tõesti ainult sellepärast tehakse referendumi tsirkust edasi, et eurobürokraadid tahavad ennast pärast valusat laksu vastu näppe kehtestada?
Kuigi pärast Prantsusmaa “ei”-d kiirustasid mitmed Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused kinnitama, et referendum siiski tuleb oli ka erandeid.
Tony Blair ja Suur-Britannia valitsus pole seisukohta veel võtnud, kuid nagu märgib EU Referendum, ei pruugi Blairil muud võimalust olla, sest juulist võtab just Tony Blair koos enda valitsusega üle Euroopa Liidu eesistujamaa staatuse. Kui eesistuja riik on aga ilma referendumita põhiseadusliku lepingu pikalt saatnud on see selge signaal ka teistele Euroopa Liidu liikmetele. Samas väidab Daily Telegraph, et:
Mr Straw will announce that the European Union Bill, which paves the way for a referendum on the constitution, will be withdrawn from the House of Commons. It was due to have its second reading later this month.
Although the Bill could be reintroduced at a later date, Whitehall officials said that there was no prospect or intention of doing so.
Kui see peaks tõsi olema, siis ootavad Euroopa Liitu ees keerulised ajad ja brittidel avaneb harukordne võimalus endale hulka manööverdamisruumi saada.
Euroopas on aga ka teisi huvitavaid suunamuutusi. Veel kord EUobserver:
According to a fresh opinion poll from Greens Analyseinstitut, published in Danish business daily Børsen on Friday (3 June), 39.5 per cent of Danes would reject the Constitution. /…/ According to a new opinion poll conducted on behalf of Norway’s largest newspaper Verdens Gang, one third (35.5 per cent) of Norwegians are in favour of joining the EU, while 44.9 per cent said they were opposed to the idea of membership.
Kas eurbürokraatide kaardimaja hakkab kokku varisema või on tegu ajutise muutusega on praegu vara öelda.
00:13 – 86,9% häältest loetud: 61,8% hollandlastest hääletas põhiseadusliku lepingu vastu ja 38,2% hääletasid poolt. (via EUobserver)
23:43 – Kohe pärast referendumi lõppu tehtud küsitluse kohaselt on 63% hollandlastest andnud hääle “ei” poolt. Hääletamas käis 62% hääleõiguslikest kodanikest. 13:30 – Täna avaneb hollandlastel võimalus Euroopa Liidu põhiseaduslikule lepingule vesi peale tõmmata. Peamised erinevused Hollandi ja Prantsusmaa referendumite vahel:
1. Hollandlased on pigem liberaalsema kui sotsiaalsema Euroopa poolt 2. Referendum ei kohusta parlamenti mitte millekski, kui osavõtu protsent on alla 30% ja “ei” häälte hulk ei ulatu 55%-ni…vähemalt peaminister on sellel seisukohal.
Peamine ühine joon mõlemal referendumil – rahulolematus kohaliku poliitilise eliidiga, mis näib olevat üha kaugemal ja kaugemal rahvast. EU Referendum raporteerib, et esialgsete andmete kohaselt näib osavõtt juba praegu ületavat eelmise aasta eurovalimiste 44,6%. Seega pole Hollandi parlamendil vist “ei”-st pääsu.
Vabakaubanduse üks peamisi võlusid on odavad kaubad, mis protektsionistliku poliitika korral oleks välitmatult kallimad. Eestlastele on vast kõige tuttavam suhkru temaatika, kuid terve Euroopa Liidu jaoks on esile kerkinud hiinlaste odavate tekstiilitoodete küsimus.
Hiina tõstab juunist 74 tekstiilitoote eksporditolle, et rahustada USA ja Euroopa Liidu kartusi odavate Hiina toodete ees, teatas reedel Hiina rahandusministeerium. Nimetatud toodete hulka mahuvad nii kootud topid kui ka polüestrist püksid. Sellega teeb Aasia suurriik žesti, mis võib ära hoida USA- ja Euroopa Liidu poolsete kaitsetollide kehtestamise Hiina rõivatööstuse toodangule.
Viimased on ka Hiina peamised kaubanduspartnerid. Hiina rahandusministeeriumi teatel tõstab riik 1. juunist tekstiilitoodete eksporditolle 0,2-lt ühe jüaanini tükk.
Aasta algusest, kui kaotas kehtivuse aastakümneid püsinud Multi Fibre kokkulepe ehk kvoodisüsteem Hiina ja kolmandate riikide tekstiilitoodetele, on Hiina üliodava tekstiilitoodanguga üle ujutanud nii USA kui ka Euroopa Liidu turg. Mõnede Hiina tekstiilitoodete eksport Euroopasse on aasta algusest kasvanud enam kui viis korda.
Täna saatis Hiina vabatahtlikult tõstetud tollimaksu pikalt. Xinhua vahendab:
In a move to safeguard thousands of jobs, China declared it will scrap – after only 10 days – its sharply increased export duties on Chinese-made textiles.
The withdrawal comes after Washington and the European Union clamped more restrictions on Chinese exports, which China said are “unfair and incorrect.”
Minister of Commerce Bo Xilai told a news briefing yesterday that export tariffs on 81 categories of textile products will be lifted, including the 74 for which 400 per cent increases were announced.
Jah, tekstiilitööstusel Euroopas ja Ameerikas seisavad ees rasked ajad, kuid isegi mõne saja tuhande inimese tööta jäämine ei kaalu üle kõrgemaid hindasid, mida maksaksid kõik 450 miljonit Euroopa Liidu kodaniku.
Õnneks on põhimõtteliselt mingite piirangute kehtestamise vastu päris mitmed EL’i riigid sealhulgas Saksamaa, Holland, Taani, Rootsi ja Eesti.
Võiks arvata, et eurooplased said kvootide kaotamisest alles eile teada, kuid tegelikult on see selge olnud viimased kümm aastat:
Mario Monti pointedly told member states that they had not done their homework.
“Most of the actions to be put in place are at national level when you have ten years to adjust,” said Monti referring to the 1995 decision on the abolition of import quotas that took effect in January 2005.
Jääb üle küsida, miks peaks niigi madala sissetulekuga eestlased enda riiete eest rohkem maksma…sest prantslased või portugaalased ei soovi konkurentsi?
Hääletamas käis 69,34% valimisõiguslikest prantslastest. 13:14 – Delfist võib leida artikli, kus kirjutatud:
Siseministeeriumi teatel hääletasid referendumil “ei” poolt 54,87 protsenti kodanikest. Põhiseadusele avaldas toetust 45,13 protsenti prantslastest, teatab BBC.
00:12 – Prantsusmaa siseminister on avaldanud ametliku eeltulemuse, mille kohaselt hääletas “jah” ainult 43% prantslastest – häältest on loetud 83%. 23:41 – Valimisjaoskondade juures toimunud hääletamisjärgsete küsitluste järgi ütles põhiseaduse leppele «ei» 55 protsenti ja «jah» 45 protsenti prantslastest. Esialgsete andmete kohaselt ületab hääletanute hulk 70% piiri.
TÄHELDUSI: 1) Kuna vahe “jah” ja “ei” poolte vahel on piisavalt suur, siis uut referendumit Prantsusmaal korraldada on äärmiselt keeruline. Chirac on samuti mõista andnud, et seda teksti teist korda hääletusele ei panda. 2) Järgmine Euroopa Liidu eesistujamaa on Inglismaa. Arvestades ka sealsest suurt euroskeptikute hulka seisab labouristidel ees keeruline pool aastat, mille jooksul peab Euroopat mingis suunas juhtima ja samas ka enda valijaskonna ootusi täitma – kas teha referendum või mitte…
“Majanduslikult on “ei” tagajärjel ilmselt oodata laenuintresside tõusu ja seda tunneb oma nahal iga eestlane, kes on võtnud laenu. Meie laenud on ju sisuliselt eurodes,” märgib Ilves.
Ma tahaks loota, et kuskilt õnnestub homme leida sama sõnavõtu pikem variant, sest praeguse seisuga on tegu ikkagi täiesti labase lihtsustusega, kust on välja jäänud ECB rolli intresside määramisel ja Euroopa niigi sant majanduslik olukord.
Samal ajal kui Ilves “hoiatab” eestlasi kõrgete intresside eest nõuavad mitmed poliitikud ja ökonomistid ECB poolt intresside langetamist. International Herald Tribune vahendab:
“We’re reaching the tipping point where a rate cut might be possible,” Wattret said. Though it has so far ruled out lower rates, much of the ECB’s existing assessment of the euro zone would be consistent with a rate cut, Brown of Bear Stearns said. It has been acknowledging for the past two months that the broad-based recovery it had hoped for has not materialized. It has also said that high oil prices, while dampening growth, have not fired up inflation.
Some economists say they believe the ECB will ride out the current wave of criticism, even if the French reject the constitution. But if the outlook remains grim in the second quarter, it could move to cuts rates by September, they said.
Millele rajaneb Hr.Ilvese argument…oih, tegu oli kõigest väitega…rumala sellisega!
Mul ei jää muud üle kui imestada, et Eesti suurimad päevalehed suudavad Euroopa Liidu põhiseaduslikust lepingust kirjutada sedavõrd pealiskaudselt.
Ei mingit juttu demokraatia defitsiidist Euroopas – europarlamendi naljategemisest või komisjoni määramisest, läbipaistvuse puudumisest (EU Referendum siin ja siin)
Ei sõnagi üüratutest kulutustest kahtlase väärtusega projektidesse – Barrosso külastusest Kreeka laevandusmagnaadi jahile ja sellele järgnenud suurele Euroopa Liidu rahasüstile paari Kreeka suuremasse projekti või sellest, kes neid ehitisi praegu haldab (vt. EU Referenudm ja EU Observer).
Ei iitsatustki sellest, miks põhiseadusliku lepingu vastaseid leidub nii paremalt kui vasakult – et äkki superriigile alust panev dokument sunnib inimestele peale konkreetset maailmavaadet, korda mille üle nad otsustaksid parema meelega valimistele, kus neil on võimalik kandidaatidelt nõuda ka vastutust.
Ei ridagi, mis annaks põhjust arvata, et kohalikud ajakirjanikud oleks põhiseadusliku lepingu teksti lugenud või veel vähem sellest midagi järeldada on suutnud või otsinud teistsugust vaatenurka tasakaaluks sellele, mida on võimalik leida Le Mond’ist või Guardianist.
On vist liiga palju loota, et nad suudaksid märgata, et mitmed institutsioonid ja ametkonnad, mis peaksid tekkima alles pärast kõigi liikmesriikide põhiseadusliku leppe ratifitseerimist, on juba loodud ja kasvavad kiiresti (European Defence Agency, European Foreign Service – vt. EU Referendum)
Kriitilise analüüsi lokkav defitsiit, elukauge ja abstraktne targutamine ning mõttetult ühekülgne teemakajastus.
Suhkrutrahvide kajastamine oli aga eilsetes päevalehtedes hale. Ainsana väärib esile tõstmist Äripäev. Kuna ametlikult on trahv veel määramata jääb lootus, et trahviküsimus natuke tervamalt ka teiste poolt esile tõstetakse.
* * *
Ennustusturud on üllatavalt täpsed olnud just poliitiliste sündmuste tulemuste ennustamisel nagu valimised ja referendumid. Tradesports pakub võimalust enda kauplemisvõimeid ka Euroopa Liidu põhiseaduslikul leppel katsetada. Praeguse seisuga on “jah” tulemuse saamine Prantsusmaal äärmiselt ebatõenäoline.
Nüüd on siis teada, et ka eraisikute suhkruvarud lähevad samuti trahvi alla. Postimees vahendab:
Euroopa Liidu suhkrukomitee kinnitas täna Eesti üleliigse suhkruvaru suuruseks 91.464 tonni, mis tähendab, et Eesti eratarbimist puudutavad vastuväited jäeti arvestamata. Eesti kavatseb otsuse Euroopa Kohtusse kaevata.
Mina suhkrut ei varunud enne Euroopa Liiduga liitumist, miks kuradis pean ma nüüd mingit trahvi maksma – isegi kui kaudselt läbi maksude? Mul ei ole mingit soovi ametnike idiootsust kinni maksta. Las nemad maksavad!
Ettevõtjaid milleski süüdistada on kohatu. Nad käitusid täpselt nii nagu vaja, et hoida ka enda toodete hinnad madalad, millest meil kõigil on ainult võita. Nad ei teinud midagi ebaseadusliku või isegi ebaeetilist. Kehtestada ettevõtjatele tagantjärgi mingeid trahve on aga absurdne ning väljaspool igasugust õigusriigi kontseptsiooni. Ma loodan, et nad selle küsimuse kohtus vaidlustavad ja võidavad.
Mind huvitab väga, kuidas ajakirjanikud selle teema üles võtavad, sest näiteks Ester Tuiksoo esinemine mõned hetked tagasi ETV’s oli häbematult ülbe ja üleolev, küsimused temale aga mannetud. Kuna tegu oli Aktuaalse Kaameraga, siis on seal kindlasti omad ajalised piirangud, kuid kirjutavalt pressilt tahaks küll natuke teravamat lähenemist.
Tuiksoolt ootan tagasi astumist, Isamaliidult ja Sotsiaaldemokraatidelt teema esile tõstmist riigikogus, kui nad üldse mingid tõsiselt võetavad erakonnad tahavad olla.
Suhkrutrahviga võib aga tõenäoliselt Euroopa Liidu põhiseadusliku leping referendumi lootused Eestis maha matta, sest tulemus on alates tänasest tõenäoliselt “ei”.
Aga mind ikkagi huvitab mida teemat käsitlev komisjon riigikogus asjast ametlikult arvab.
Kuna ilmad näivad lugejaid ja kirjutajaid arvuti tagant õue tõmbavat, siis pakun Vabalogi lugejatele vahelduseks midagi natuke visuaalsemat.
Inimeste ruumi ja värvi taju on sügavalt seotud nende arusaamaga maailmast. Tihti suudame informatsiooni vastu võtta ja “haarata” paremini just läbi kujundite, värvide ja ruumitaju kui teksti, mis kannatlikult proovib meile näiteks selgitada, et “17% ei oota, 1/3pigem ootab ja pooledpole veel otsustanud kas oodata või mitte”.
Lugeda läbi lause, kus leidub palju üleliigset või heita pilk mõnele graafikule – üks ei välista teist, kuid väärtustades üha rohkem ja rohkem aega peame suutma eksponentsiaalselt kasvavas inforägastikus paremini orienteeruda, haarata rohkem informatsiooni kiiremini ning keeruliste infovalimite puhul läbi viia kiireid meta-data (informatsioon informatsiooni kohta) analüüse, mis võimaldavad meil paremini mõista protsesside kulge ja suundi.
Informatsiooni visualiseerimisest wiki’des
Viimaste nädalate jooksul olen avastanud ennast ühe rohkem ja rohkem wiki’dest ja nende rakendustest huvitumas. Mõned praktilised lahendused Peeter Marvetilt ja Wollilt on andnud hulka ideid, mis võivad märgatavalt muuta seda, kuidas mingid protsessid kulgevad.
Visuaalne kujutus Wikipedia “Brasiilia” sissekande arengust (Allikas: IBM)
a tool for visualizing dynamic, evolving documents and the interactions of multiple collaborating authors. The application includes online help, as well as a plug-in for retrieving the history of a given page from any MoinMoin “wiki.”
Kui wiki’t kasutada aktiivselt näiteks projektijuhtimises, siis oleks HoVA’st kasu projektist ülevaate saamisel või hilisemal kitsakohtade analüüsil, mis võimaldaks selgemalt probleemid välja tuua – osalejatele mitte ainult rääkida probleemidest vaid näidata, võimaldada omavaheliste seoste sügavamat mõistmist.
Searhscapes – informatsiooni geograafia
Ma pole sugugi kindel, kuidas seda kirjeldada või kas sellest ka mingit kasu kellelegi on (peale infrastruktuuri spetsialistide), kuid internetist võib leida palju informatsioon, mis on seotud konkreetse geograafilise asukohaga. Suurtest büroohoonetest võib vahel leida kümneid kui mitte sadu firmasid, millel on oma kodulehekülg, kus viide ka nende füüsilisel aadressile.
Info-geograafiline kujutis Manhattanist New Yorgis (Allikas: Searchscapes)
Searchscapes visualiseerib selle informatsioon ja nagu võib näha internetis olevalt näidiselt, loob virtuaalse geograafia, kus maastiku kuju määrab mingile kindlale aadressile viitavate lehekülgede arvu. Autorite endi sõnades:
Each person constructs his/her image of the city. This image is made out of facts, memories, experiences, stories, news – mostly invisible data, and not only of architecture, buildings and streets. “SEARCHSCAPES: MANHATTAN” is an attempt to create a tridimensional map of Manhattan, using existing data from the web.
The objective is to compare the city’s “physical spaces” and “information spaces” (search results). This is an attempt to materialize information: to give it dimension and physicality
Informatsiooni disain – huvitavalt, värviliselt…esteetiliselt?
International Network Archive pakub enda külastajatele kuus “valdkonda”, mida üritatakse kujutada visuaalselt kaardistades nii omavahelisi seoseid kui kvantitatiivseid näitajaid:
The following six maps deal with an array of major current world issues, from the serious to the seriously frivolous. They were developed for the INA by Jonathan Harris of Flaming Toast Productions.
Midagi kontorisse või koju seinale, mis mitte ainult ei köida pilke vaid pakkub ka informatsiooni ja alust edasiseks diskussiooniks.
Virginia Postrel on juba mõnda aega väitnud, et inimeste jaoks omavad üha rohkem ja rohkem väärtust esemete esteetilised omadused. Antud juhul võiks püstitada kaks küsimust: 1) kumma sa ennem seinale paneks, kas ilusa ja värvilise kujundatud infoplakati või rida väljatrükke erinevatest allikatest? 2) kumma eest oleksid sa nõus rohkem maksma – ilu või informatsiooni eest?
Boonusküsimus: kas eestlased ka midagi taolist teevad? Kui ei, siis miks?
Post Scriptum: Kui Informatsiooni disain pakkus huvi, siis vaata kindlasti ka Number27
Olgem ausad, need kellele Star Wars midagi korda läheb, on juba ammu enda jaoks välja mõelnud täiusliku kolmanda osa – selle, mida nad näha soovivad ja mida mitte – ning Lucasfilmi PR masin annab selleks kõik võimalused.
Mul õnnestus kolmandat osa näha juba esilinastuse ajal ja nagu paljud teiste vaatajate jaoks ei ulatanud kolmas osa selle ideaalini, mille ma väikestest inforaasukestest aastate jooksul enda jaoks kokku oli pannud. Säravaid ja külmajudinaid tekitavaid stseene oli küllaga, kuid samuti oli masendavat labasust, mida lootsin kolmandas osa mitte näha.
Ehk just sellepärast on Star Wars’i mütoloogiale olemas ka alternatiivseid tõlgendusi, mis ei lähe sugugi kokku traditsioonilise impeerium=halb ja vabariik=hea arusaamaga:
If the Rebels are really on the up and up, why do they associate with criminals like Solo? For that matter, why is Ben Kenobi so familiar with the inner workings of Mos Eisley, which even Lucas describes as a “wretched hive of scum and villainy”?
Now we come to Luke and Leia. They may have good intentions, but the bottom line is that they are just convenient figureheads for a Rebel leadership about which never learn all that much in any of the six films. Leia especially strikes me as the classic example of a child of wealth and privilege who runs off to join the guerrillas because her parents never taught her the value of hard work.
Finally, there is Vader. Why must the black man always be the villain? Moreover, is it any way appropriate in this day and age to suggest that someone is evil because of his physical disabilities? My sense is that the real Vader may be something of a cross between Martin Luther King Jr. and Stephen Hawking.
But alas we shall never know the truth, until Fox News opens up a bureau on Coruscant in order to provide us with a fair and balanced look at the universe. — David Adesnik, Oxblog, 17. mai
The Jedi are Lucas’s great heroes, full of Zen wisdom and righteous power. They encourage people to “use the Force”–the mystical energy which is the source of their power–but the truth, revealed in “The Phantom Menace,” is that the Force isn’t available to the rabble. The Force comes from midi-chlorians, tiny symbiotic organisms in people’s blood, like mitochondria. The Force, it turns out, is an inherited, genetic trait. If you don’t have the blood, you don’t get the Force. Which makes the Jedi not a democratic militia, but a royalist Swiss guard.
And an arrogant royalist Swiss guard, at that. With one or two notable exceptions, the Jedi we meet in Star Wars are full of themselves. They ignore the counsel of others (often with terrible consequences), and seem honestly to believe that they are at the center of the universe. When the chief Jedi record-keeper is asked in “Attack of the Clones” about a planet she has never heard of, she replies that if it’s not in the Jedi archives, it doesn’t exist. (The planet in question does exist, again, with terrible consequences.)
In “Attack of the Clones,” a mysterious figure, Count Dooku, leads a separatist movement of planets that want to secede from the Republic. Dooku promises these confederates smaller government, unlimited free trade, and an “absolute commitment to capitalism.” Dooku’s motives are suspect–it’s not clear whether or not he believes in these causes. However, there’s no reason to doubt the motives of the other separatists–they seem genuinely to want to make a fresh start with a government that isn’t bloated and dysfunctional.
The Republic, of course, is eager to quash these separatists, but they never make a compelling case–or any case, for that matter–as to why, if they are such a freedom-loving regime, these planets should not be allowed to check out of the Republic and take control of their own destinies. — Jonathan Last, Case for the Empire, Weekly Standard
1. The Jedi and Jedi-in-training sell out like crazy. Even the evil Count Dooku was once a Jedi knight.
2. What do the Jedi Council want anyway? The Anakin critique of the Jedi Council rings somewhat true (this is from the new movie, alas I cannot say more, but the argument could be strengthened by citing the relevant detail). Aren’t they a kind of out-of-control Supreme Court, not even requiring Senate approval (with or without filibuster), and heavily armed at that? As I understand it, they vote each other into the office, have license to kill, and seek to control galactic affairs. Talk about unaccountable power used toward secret and mysterious ends. — Tyler Cowen, Marginal Revolution
Omalt poolt pööraksin tähelepanu senaator Palpatine’i näo moondumisele ja tema hilisematele selgitusele senatis. Kui sama selgitus oleks tulnud Jushchenkolt mõned kuud tagasi Ukrainas (et mingi paramilitaarne üksus üritas teda mõrvata ja selle katse käigus tema nägu moondus) oleks tõenäoliselt vähesed mehe selgituses kahelnud.
Piisava loomingulisusega on võimalik paljudest kohtadest välja lugeda seda, mida seal tegelikult pole. Või äkki ikkagi on? Eelpool mainitud tõlgendusi kutsuvad ju autorid ise Straussilikeks.
The key Straussian concept is the Straussian text, which is a piece of philosophical writing that is deliberately written so that the average reader will understand it as saying one (“exoteric”) thing but the special few for whom it is intended will grasp its real (“esoteric”) meaning. The reason for this is that philosophy is dangerous. Philosophy calls into question the conventional morality upon which civil order in society depends; it also reveals ugly truths that weaken men’s attachment to their societies. Ideally, it then offers an alternative based on reason, but understanding the reasoning is difficult and many people who read it will only understand the “calling into question” part and not the latter part that reconstructs ethics. Worse, it is unclear whether philosophy really can construct a rational basis for ethics. Therefore philosophy has a tendency to promote nihilism in mediocre minds, and they must be prevented from being exposed to it. The civil authorities are frequently aware of this, and therefore they persecute and seek to silence philosophers. Strauss shockingly admits, contrary to generations of liberal professors who have taught him as a martyr to the First Amendment, that the prosecution of Socrates was not entirely without point. This honesty about the dangers of philosophy gives Straussian thought a seriousness lacking in much contemporary philosophy; it is also a sign of the conviction that philosophy, contrary to the mythology of our “practical” (though sodden with ideology and quick to take offense at ideas) age, matters.
Eelnevalt tsiteeritud artiklist saab üldisema ülevaate Straussi vaadetest, kellel sügavam huvi Strauss elu ja tema töö kohta, siis Nicholas Xenos’e artikkel ajakirjas Logos on väga põhjalik ja ulatuslike viidetega.
Kas Georg Lucas on vaikimisi Tähtede Sõja saagas võimaldanud ka straussiliku tõlgenduse, kus filme võib käsitleda impeeriumi vastu sõdijate propagandana, kus pahad on “mustad” ja “head” valged ning enamus tõest märkimisväärselt moonutatud…?
Lõpetuseks viide natuke personaalsemale tõlgendusele Tähtede Sõja sündmustest – Darth Vader’i blog!
